Kärp on vanade eestlaste puidust lühem sõjanui. Kasutati nii löömiseks kui ka mingil määral vist viskamiseks. Tehti vist tavaliselt tamme või saare (raskemast ja kõvemast puidust) noorema puu juurepoolsest otsast.

ps ahjaa algselt vist jäeti ka paar teravamat juureotsa pea külge ja hiljem pandi ka mõni raudoga sinna sisse, et löök mõjusam oleks.

Õige vastus tuli küll kiirelt. Kärp on jah sõjarelv, mida jahipidamiseks pisut ebamugav kasutada. Eks kärbiasjanduse tundja küsib ka uue küsimuse.

Meil elav kühmnokkluik erineb teistest luikedest ühe huvitava omaduse poolest (peale nokal asetseva kühmu muidugi). Seda omadust on ka teised rahvad tähele pannud ja kühmnokkluigele ka selle järgi nime pannud.
Nimetage see erilisus ja lisage sellest erilisusest tulnud võõrkeelne nimetus (koos tõlkega).

Kas mitte kühmnokk ei ole teistega võrreldes kõige tasasem. Ehk siis lobiseb kõige vähem.
Inglise keeles peaks ta olema Mute swan. Tõlkes kühmnokk-luik . Sõna-sõnalt tõlgituna siis tumm luik.

Täpne vastus.

Küsigu järgmine küsimus keegi teine. Pole hetkel midagi head küsida.

no tere, üle pika aja!

näed sa, selline lugu mul pajatada on - tulin talvel jahist. ähkides-puhkides käbi lume.
mäletad ju küll, kui palju lund meil viimati oli! 2 kährikut saagina kaenlas. teine
teiselpool,nagu sõber goga arbuusidega tibilissi turult.

polndki palju enam rühkida jäänd, kui mait mul vasta sattus. see sama noor inspekturi-poiss.
koolid lõpetand ja säädused kõik pääs ja puha. teretas viisakalt, aga kätt ei pakkund!
pelgas vist kähriku haisu. jah, tean isegi neid eide sajatusi, kui ukselinkist
lõhnad külge jäävad. takseeris siis mait-poiss mu jahivarandust ja muidugi pärima, et
kust ja kuda ja millal ja millega ma need kährikud küttisin.

ma muidugi ausalt kõik ära rääkima pidin, et oma metsast ja nii ja naa..., kuid süda aimas halba,
kui nägin maidul põski erutusest punetama tõusmas. mäletan, et küsis veel kord üle - onu ivan,
kas nii nad kätte saidgi? jah, nii sama saingi! ja eila veel teist kaks lisaks. ilmad ju praegast
säänsed hääd!

kerge erutus hääles lõhestas vaikuse maidu käsk - õhka mul näkku! kas oled sa kaine?
polnd mul karta miskit - terve päev ju metsa mööda läntsind ja hommikune õllelonkski ammu
ihust lännu. jah, kaine oled sa küll, aga kas paberid korras ka on? päris noorsand. no mudugi
arvas, et nüid saab vargal sabast kinni. a vot tutkit brat! paberimajandus mul 5+.
täidan alati kõik korralikult ära ja rohkemgi veel. see ka eide süü! hakkas kord mul jahilkäikudes
kahtlema. nüid alati hea takkajärgi tõestada, kus ikkagi olin.

tuled homme kantoorasse! seal otsustame, kui suure trahvi saad! paberid seniks mu taskusse
jäävad! oli inspekturi-poiss nüid kuri. taipasin veel küsida, et mis väärat teind ma olen? kui
vastuseks tuli soravalt - lubamatud jahipidamisviisi kasutamine kährikujahil!

seepärast küsin ka sinult - kas sina said aru, millist jahipidamisviisi ma siis kasutasin?

tervitades,
ivan

Eks sa vana mehena tead hästi, et rauad ka kähriku kinni võtavad. Assa mait aga teadis, et raudadega kähra puutuda ei või.

ei, raudu mul polnd! ja paelu ka mitte!
ja auku ma'i kaeva, ja iselaskjatki hoopiski mitte!

eks Sa teda niisama kaikkaga materdasid

Kaevasid uru lahti ja ei ajanud pärast kinni? Jutt on hea

Vaevalt et keset karmi talve nüüd kaevama hakkas, ma toetan seda materdamise teooriat ainlt selle erisusega, et paljaste kätega püüdis kinni - sügavas lumes ju kährik ka aeglane ja kiire poiss rõba jõudis järgi küll. Ja käed pole jahipidamisriistade nimekirjas mitte ...

kes see ullike nüid kährikut keset talve kaevama hakkab?
ja polnd ka "paljastes kätes" maidu jaoks miskit hullu, vaid hoopis...
eks proovib veel!

Nuga?

koeraga millel paberid puudusid või siis mingi gaasiga ehk ,või kahvaga.