nuh, Ilmar Rootsi raamatus on mõnevõrra teistsugune selgitus. aga et hunt ja mürgitamine on vastuses õiged, siis küsimisejärg AndresR-le...

Kui kellelgi hea küsimus siis küsigu julgelt

Relva foorumis vaidlus üleval kas püssil peaks olema sise- või väliskuked. Aastaid tagasi istusime lauataga ühe vana siberis küttinud jahimehega ning ta väitis, et sealkandis väliskukkedega relv asendamatu abimees talvisel ajal. Miks?

Üks omal nahalgi kogetud väliskukkedega püssi eelis talvisel ajal on, et külmast kangete sõrmedega kuke ikka vinna saad, aga kaitseriivi mahalükkamine võib osutuda keeruliseks.

siberis küttinud jahimehena arvan, et eelis on see, et väliskukkedega püssil saad kanda padruneid kogu aeg rauas, kuked alla lastud. ei ole juhusliku lasu ohtu, ei väsi vedrud - ja vajadusel saad kiiresti (ka kinnastatud käega) kuked vinna ja lasu teha.

samal põhjusel olla kukkedega relvad venemaal populaarsed kodukaitserelvana - saab pikka aega hoida, kuulid rauas. et kui äkki vaja läheb - ei pruugi enam aega olla padruneid otsima hakata.
sedasi kirjutati http://www.guns.ru foorumis kunagi.

Ise end sinna talvisesse metsa mõeldes siis kindlasti jääb ära et kaitseriivi maha ei saa kas siis kinni külmund!!!või käed kanged ja pole karta et kuke vedrud külmaga pikka aega vinnastatud olekus`` krõksu`` teevad ehk siis pooleks lähevad .vinnastad siis kui konkreetne vajadus olemas.Vähe tõenäoline et seal õli miskit rolli mängib ja seega kukki trenni mõttes vahest vinnastas ja alla lased.

mis kaitseriivist kukkedega püssil te räägite? teen pudeli sellele, kes mu TOZ-B küljes mõne kaitseriivi leiab. minul ei ole see aastate jooksul veel õnnestunud
muide, vajadusel saab kuked ka ilma "krõksuta" vinna. hoiad päästikut all, tõmbad kuke üles ja lased päästiku lahti. krõksu ei käinud ja kukk on vinnas, halleluuja.
kui kellelgi veel huvi, võin näitliku õppetunni teha.

Ma nagu mõtlesin et sise kukkedega ja välis kukkedega ja väljas 50 kraadi pakast ja mõtlesin antud olukorrale kui mul mõlemad torud oleks kaasa võtta et kumma valiks,muidugi praegu kukekas kaitseriivita ja seda ma kukekale külge ei mõelnud.ja selle``krõksu``all ma juba vinnastatud vedrude murdumist mõtlesin suure pakasega.Kukki üles -alla hääletult vinnastada mulle probleem pole.

kannan ka sisekukkedega püssil padruneid rauas, lased kuked enne kokkulöömist "pehmelt" alla ja on vinnastamata püss padrunitega rauas, kui vaja pauk teha siis kiirelt lahti murda ja kokku ning ongi vinnas kuked ... harjumuse värk, kaitseriivi pole vajagi. Ainult ejektorid pidavat ära väsima kokkupandud püssil, et olla hea hoida pooleksvõetult aga kuna kapis selleks ruumi pole siis seisavad ka seal ühes tükis

Üks jahikaaslane toimib samamoodi oma Tikkaga, kuul rauda ja siis laseb vaikselt kuke maha. Laskevajadusel piisab lihtsalt luku ülesse ja alla liigutamisest ning ongi püss laskevalmis. Kiidab et olla tunduvalt ohutum kui kaitseriiv, riiv võib ikka jääda oksa taha ning ei pane tähelegi , aga luku vinnastamiseks on vaja ikka tõsiselt kuhugi vahele ronida, samuti pigem tuleb siis lukk lahti kui lihtsalt kukk vinnastub.

Ei ole küll 100% kindel aga kas selliselt ei jää mitte lööknõel vastu sütikut? Piisab relva pillamisest...!

Osadel sisekukkedega relvadel jäävad lööknõelad alla lastes vastu sütikut, ja pealegi,kui vaja kiirelt vinnasatada käib osadel relvadel, millel automaatriiv vinnastamisel parajalt vali klõps, mis võib uluki eemale peletada.

Siin tundub vindist räägitakse hoopis?
Vaata neid padruneid, mida oled niimoodi Tikkal rauas hoidnud! Sütikutel on nõela jäljed peal.
Võta lahtine polt kätte ja lae maha. Lööknõel tuleb nähtavale. Kui hoiad padrunit rauas ja polt maha laetud on lööknõel kogu aja sütikuga kontaktis, lisaks veel mingi osa vedru pinget taga!
Ohutum kui kaitseriivis? Kahtlen tõsiselt.

Kui nüüd küsimuse juurde tagasi tulla, siis loogika ütleb, et väliskukkedega püssil võib olla mingi eeliste kogum
1. väliskukkedega püssi päästemehhanism on tunduvalt primitiivsem ja seega laskmise mõttes ka töökindlam;
2. väliskukkedega päästemehhanismil on vähem omavahel hõõrdes töötavaid detaile - seega ei mõjuta väga madal temperatuur detailide liikumist tulenevalt õlide paksenemisest;
3. metallid muutuvad madalatel temperatuuridel haprateks - väliskukk vinnastatkse vahetult enne lasku; seevastu sisekuked on kogu aeg vinnas - kui nüüd mõni tühine metallkeeleke peaks sisekukkede süsteemis järgi andma, siis võib lask toimuda väga valel ajal ja väga vales kohas.

Ühesõnaga - ei tea täpset vastust, aga tundub, et väliskukkedega päästemehhanism on lihtsalt ekstreemtingimustes märksa töökindlam ja ohutum.

See külma ja mehanismide töökindluse jutt on õiges suunas. Asi olevat selline, et väga külmaga jäävad vedrud aeglaseks ja ei jõua sütikut lahti lüüa aga vahetult enne lasku vinnastatava kuke vedru on tunduvalt aktiivsem kuna painutamise hetkel metall soojeneb. Kes ei usu võib võtta jupi traati ja murda seda edasi-tagasi ning siis murdmiskohta katsuda, vedrule piisab sellest ühest painutusest, et töötaks. Lihtne!