Kui nüüd natuke anatoomiat meelde tuletada, siis kõrva taha susates peaks olema võimalik ka kaelaarterit/veeni tabada, sest kuskil kõrva all on see mulk kolba sees, kust veresooned ajusse suunduvad. Aga kehale lähemalt ( ja vastavalt rohkem kõhu poolt) on üldiselt vähe mugavam sooni otsida.

Väitsega suunas "umbes kõrva taha" susates on ju võimalik arterit tabada küll. Korrektsuse huvides vajaks märkimist, kui kaugele kõrvast see torge teha. Asub ju ka sea saba "kusagil kõrvade taga" (või üritab keegi arvata, et see asub kõrvade ees ) ning sinnakanti torgates siga selle torke tõttu küll hinge ei tohiks heita. Vahetult kõrva taha susates aju tabamine on aga väga kahtlane kui just tegemist ei ole pika ja tugeva naaskliga.

Ma arvan et mingi noaga kuldi kõrvatagust sügada tähendab sama mis enesetapp. Suur kult on ikka väga ohtlik ja parim variant on korralik armupauk. Iseasi põrsas või kesikupunn.

Kujutage nüüd ette, et ma olen politseinik kes autolt löögi saanud "isasel" kuldil hakkab, maantee servas, pika pussiga kõri läbi lõikama
Küsimus oligi selles, et kui mingil põhjusel jahimehed ei jõua kohale, et siis püstoliga pähe, aga täpselt kuhu???
Kõrva taha nina suunas on vist kuradima raske, kuna oletame, et kui loomal jalad on vigastatud pea on püsti siis ta ikka jõllitab sulle otsa ja ta mitte ei lase sind seljataha...
Et jääb siis silmaauku või kõrva!

Tänan vastuste eest!

Kas mitte nii kõrv kui ka silm ei ole "otse" ühenduses ajuga, s.t. et mõlemal juhul lõpeb sealt kaudu tehtud armu pauk (eriti sobib selline armupauk püstolile/revolvrile) isendi momentaalse surmaga? ...s.t mina teeksin ise nendesse kohtadesse selle armupaugu.

Osades euroopa riikides lubatud armupauk revolvrist või püstolist, Eestis selline tegevus praegu keelatud aga võiks olla lubatud.

Arvan,et kui just pole suur kult, siis oleks armupauk eest pähe lastes,just vaja teha kahe silma vahele.Olen niimoodi koduseale lasknud ja vajub kohe,isegi nõrga laenguga.Suurel kuldil muidugi kõrva tagune kindlam.Metsseal ei asetse ju silmad otse ees,kui silma lased siis ikka küljelt rohkem,et aju tabamuse saaks.

Täpselt kõrva lasta ei ole hea, sest kogu kuulmiselund paikneb ajust allpool ja tabamus ei pruugi olla surmav. Küljelt tuleks lasta kas silma ja kõrva vahele (meelekohta - läheb ajju) või kõrva taha (purustab kaelakondi), päris silma sihtida võib diagonaalis eestpoolt (ca 45 kraadi all). Eestpoolt tuleks lasta silmade vahele või silmadest veidi kõrgemale (kui laskenurk on rohkem ülalt alla). Tagantpoolt kas umbes kõrvade vahele (kus kael peaks üle läheb). Ja ülalt alla lastes lagipähe.

Kui politseinikust rääkida, siis politseiseaduses on mustvalgelt kirjas- politseiametnik võib kasutada teenistusrelva vigastatud looma hukkamiseks. Tsiviilisikuna aga jah- seadus seda võimalust otseselt ette ei näe. Samas humaansetel kaalutlustel vigastatud looma piinade lõpetamiseks tehtud halastuslask püstolist või revolvrist- kui politseinik selle eest karistab, siis minul on sügavalt häbi selle politseiniku arusaamade pärast. Alati ei saa seadust sõna sõnalt tõlgendada. Ja pealegi elulootuseta vigastatud looma hukkamine ei ole jahipidamine- rääkigu seda inspektor kuidas tahes.

Loomakaitseseseaduse § 10 "Looma lubatud hukkamine"

Lg 1 p 4
4) abitusse seisukorda sattunud looma hukkamine;
ja lg 2

(2) Looma lubatud hukkamise puhul tuleb valida hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi.

Erinevaid hüvesid kaaludes peaks mõistlikult jõudma arusaamisele, et looma humaanse kohtlemise vajadus kaalub üles tsiviilrelva meelevaldsest kasutamisest hoidumise kohustuse. Ehk siis: kumb on olulisem, kas surmata abitusse seisukorda sattunud loom võimalikult humaansel viisil tulirelva kasutades, või vältida üldise ohutuse tagamise kohustuse tõttu (sest seda keeld tulirelva meelevaldselt kasutada paratamatult on) looma hukkamiseks tulirelva kasutamist olukorras, mil tulirelva kasutamine ei põhjustaks ohtu teistele inimestele, loomadele ega varale ning oleks ka muidu võimalik.

Isiklikult arvan, et esimene hüve on olulisem ning tsiviiltulirelva kasutamine abitusse olukorda sattunud looma hukkamiseks on lubatud. On ju näiteks ka jahitulirelv, mis võetakse kotist välja väljaspool jahipidamiseks lubatud piirkonda või jahiaega, samamoodi n.ö mitte-jahirelv ehk siis jahti sellega tol hetkel pidada ei tohi. Samas olen paaril korral näinud pealt olukorda, kus maanteel viga saanud suuruluki hukkamisega tegeleb juhuslikult möödasõitnud jahimees oma jahirelva abil, kaasas politseiametnikud, kes sündmuskohale välja kutsutud (olgu lisatud, et jahimees asus väljaspool oma jahialasid - mitte et see oluline oleks). Vaevalt usutav, et samad politseiametnikud jahimehel tänutäheks käed raudu oleks pannud.

Iseasi, et tavalisel tsiviilisikul (eristamaks teda teenistuskohustusi täitvast ametiisikust - politseiametnikust, piirivalvurist vms) ei ole otsest kohustust abitusse olukorda sattunud looma hukkamisega avaliku korra tagamiseks tegeleda, olgu tal tulirelv juhuslikult kaasas või mitte, sellest ehk ka antud küsimuse otsese sõnaselge regulatsiooni puudumine seadusandluses. Parem hoida kahtlast paugutamist ära kui seda kuidagimoodi reguleerida.

BM

Olge head ja ärge mind metsapoole inimlooma nüüd alljärgneva jutu pärast maha nottige - ütlen välja selle , mis südamel ja see puudutab üldjoontes poliitikat ja seadusloomet , mis jätab tihtipeale nii mõnedki inimesed kala kombel suud maigutama ...

Maarjamaa elanik paistab ''sakstele'' pugemise oskusega ja ''alandlikkusega'' ning pingsa ettekirjutustiste järgimisega !!! Olgu selleks siis Venemaa , Euroliit , või meile poliitiliselt võõraste ja jubedalt ''ausate'' põhimõtete järgi ''demokraatiat'' üle maakera külvav USA ...
Samas paistab ülimalt silma meie seadusi vastu võttev koosseis nende kahe eelpool mainitud omaduse veelgi ''paremaks'' muutmisega , et veel rohkem ''iseenese tarkusega'' hiilata ja kultiveerida tihtipeale/enamjaolt lauslollust - olgu selle väljavabandamiseks siis kas ''humaansus'' , ''kaitse'' , või mõni muu kunstlikult otsitud põhjendus/vabandus !
Ainsaks prioriteediks , mida küll keegi nendest tegelastest ehk seadusetäiendusi ja parandusi juurutavatest ametnikest päriselt ja selgelt väljendamas pole , paistab olevat Maarjamaa elanike elu keeruliseks korraldamine ! Muidugi tehakse seda ennast ülivõrdes õigustades sest kuidagi peab ju põhjendama eluvõõrast mõtlematust ...

Selle kohta öeldi "suure kodumaa" ajal- eestlane viib ellu vene lollust saksa korralikkusega.

Mitte et ma zakslase idee vastu oleks. Millegipärast on ta ka siukse lõppu pand? Ise on armupauku tehtud ja ei tunne eriti püstolist/revolvrist selleks otstarbeks puudust. Jahis(ükspuha millises) on selleks otstarbeks ikka FMJ kaasas olnud. Teeb ilusa ümmarguse augu pealuu sisse ja kompu.
Kunagst siin keegi (vist oli indian) rääkis kuda üritas käsirelvaga põtra surmata ja mis sest sai. Igatahes ei lubanud seda kunagi enam teha.

Minu idee on rohkem suunatud urujahi ja kinnipüütud kobraste, kährikute ja mäkrade surmamisele, kui lambiga juba elukat näed siis on oluliselt mugavam väiksekaliibrilise revolvri või püstoliga asju ajada kui pika püssiga.

Kas hakkaks toimima siis see, et minnakse urujahti revolvriga?
Arvan, et revolvriga siiski armupauk ootamatus olukorras ette tuleb aga et kohe jahile revolvriga minna?