Kuigi lugu läheb teema alt,vigastatud looma hukkamine,välja,arvan samuti,et urujahil oleks vaja just mingit väikest käsirelva väljakaevatud uluki surmamiseks.Ka ei riku väike auk karusnahka ega tekita urus olevale loomale pikemat piina.Urujahil ju labidas põhiline jahiriist,ning milleks seda püssi veel sinna kaasa vedada,kola niigi käed täis.Näiteks võiks olla jahieeskirjades lause,et kinnipüütud uluki koheseks surmamiseks võib kasutada registreeritud taskutulirelva kaliibriga nii ja nii.Meil muidugi revolvriga jahtiminek nati imelik ehk,kuid jahti ei minna mitte revolvriga,vaid see riistapuu on lihtsalt jahil kasutatav.

läheb suht teemast mööda jah jorr. teemaks oli VIGASTATUD looma hukkamine mitte kinnipüütud looma. Eks leiame ikka neid kes tahavad, et revolver oleks lubatud jahipidamiseks (või siis nn taskutulirelv) aga seadused hetkel sellised ja kujutan ette et ega seda revolvri kasutust jahile ikka naljalt ei laiendata kyll. Aga vigastatud looma hukkamise põhimõttel olen poolt et tuleb lõpetada piinad koheselt ja võiks kasutada selleks kasvõi revolvrit.

Aga miks seda kähra või rebast, mille urust välja sikutad, jahikaga augustama hakata?
Pole just suurem urujahi pidaja, aga eelmisel aastal sai siin väikse pundiga üks mägrajaht ära peetud. Ja jahikaga neid 0,5-1 meetri pealt lasta tundub suht mõtetu.

JAHISEADUS
§ 26. Jahipidamine
(3) Jahipidamiseks ei loeta:
1) linnadesse või teistele tiheasustusaladele tunginud ulukite jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist;
2) liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamist sündmuskohal;
3) jahimaal viibimist püssikotis oleva laadimata jahirelva või lõastatud jahikoeraga; (kui jahikoer ei ole ketis või püss on kotist väljas peaks olema avatud jahiluba, muidu oled seaduse silmis salakütt)
4) ametiisikute toiminguid keskkonnajärelevalvel;
5) püütud uluki surmamist;

Siit loen mina ja minuteada ka ametnikud (viimasel jahimeeste täiendkoolitusel rõhutati kah seda) välja, et püütud ulukile ei laiene jahipidamisele seatud kitsendused. Püütud uluki surmamiseks ei pea kasutama jahirelvaks registreeritud relva. Võib kasutada ka näiteks püstolit/revolvrit/naasklit. Peaasi, et surmamine toimub kiirelt ja loomale võimalikult vähe kannatusi tekitades.

kui sa nii selle sõnastad täiesti nõus sinuga. on urujahil kindlasti revolver käepärane looma hukkamiseks abivahend. siiski on eestis sellised seadused et seda ei lubata. mina oma väljaytlemistes hetkel juhindusin ainult vigastatud looma hukkamisest mitte jahipidamisviisist. armupauk minu meelest ei ole kinnipüütud uluki surmamine vaid haavadud/vigastatud uluki surmamine

lähed jahile ja revolver taskus? pyytud ulukid mina surmaks noaga. kui lähed urujahile ja revolvriga hakkad mingit looma mis on kinni püütud revolvriga laskma sis ma ei kujuta ette kuidas see käib? selgita mulle! ja just sellist olukorda kus on uluk kinni pyytud mitte ei ole vabaduses sinust 2 m eemal.

Ntks: urukoer on kähriku urus kinni võtnud, kaevatakse urg lahti ning loom tõmmatakse vastava trossi abil välja, surud ta maadligi ning lased revolvriga. Minuarust piisavalt kinnipüütud, või mis? Noaga karuslooma tappes rikud tähtsaima, naha!

Mõtlesin ikka nii, et kui nt kastlõksuga loom kinni püüda või kui urujahist on nt trossiga kährik välja tiritud või võrku püütud loom. Kuidas siis teie defineerite kinnipüütud ulukit? Seaduses on ju selgelt öeldud: kinnipüütud uluki surmamine EI ole jahipidamine- st sellisel juhul jahiseadus ja jahieeskiri ei kehti. 2m pealt vaba looma laskmine ei ole ju kinnipüütud looma surmamine.

kahjuks ei tegele nahastamisega ega urujahiga seega ei oska väga kommenteerida öelda aga kas tõesti rikub noaga yx torge õigesse kohta rohkem nahka kui pyssikuul? ja kui sa lähed urujahti tegema siis kas sul on praegu revolver kaasas, et sa vihjad tugevalt sellele et selle kasutamine püütud uluki korral on lubatud? ma arvan et kui ma urujahti lähen tegema siis ei ole mul revolvrit kaasas. Nii nagu eraser kirjeldas oleks revolver abimeheks aga mina ulukit surmama nii ei hakkaks kui koer ulukit kinni hoiab. Krt peaks uue teema tegema filosoofia puiesteele ja feeni ootama et kuidas ja mis revolver kasulik on ja kas yletab noa kasutust. praegu toetun ainult seadustele niiet kui revolver lubatud jahipidamiseks siis kasutame ja seletame edasi läheb muidu väga teemast välja hetkel käsitlus vigastatud looma hukkamine

Kes kordagi urujahis pole osalenud need tõesti ei kujuta ette, aga need korrad kus ise näinud, kuidas loom tupikusse aetud, olen leidnud, et väga sobilik vahend looma elu lõpetamiseks oleks ääretulepadrunitega töötav käsitulirelv. Alati pole noaga torkimine ka enese jaoks kõige ohutum. Ja miks peaks seda tegema suure võimsa relvaga, kui piisab tegelikult palju väiksemast. Rikub vähem nii enda, kui koera kõrvu ja karusnahk on nii ehk naa muutunud teisejärguliseks.

Ütleme nii, et mäkra sa küll noaga torkima ei lähe urujahis ja kindlasti on veel teisi loomi kelle surmamine noaga võib lõppeda endale kurvalt. See nõuab ikka teatud vilumist ja oskusi. Revolver oleks abiks kindlasti.

zakslane rääkis: Minu idee on rohkem suunatud urujahi ja kinnipüütud kobraste, kährikute ja mäkrade surmamisele, kui lambiga juba elukat näed siis on oluliselt mugavam väiksekaliibrilise revolvri või püstoliga asju ajada kui pika püssiga.

Jaa urujahis tõesti. Ise peab tõdema pole sellega tegelenud. Miskis ajakirjas lugend kenade piltidega artikleid kus neiukene(jahineiukene päris kobe) koera ja revolvriga mägrajahti peab. Kena nägi see kompott välja.
Ma ennem mõtsin just seda kui tinaplönniga laetud .38-se, mes mõnisada dsauli välja annab võtad ligi, et haavatud kulti või põdrapulli torkima minna. Ei soovita.

Vaatame siis koos veel jahiseadust.

JAHISEADUS
§ 26. Jahipidamine
(3) Jahipidamiseks ei loeta:
1) linnadesse või teistele tiheasustusaladele tunginud ulukite jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist;
2) liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamist sündmuskohal;
3) jahimaal viibimist püssikotis oleva laadimata jahirelva või lõastatud jahikoeraga; (kui jahikoer ei ole ketis või püss on kotist väljas peaks olema avatud jahiluba, muidu oled seaduse silmis salakütt)
4) ametiisikute toiminguid keskkonnajärelevalvel;
5) püütud uluki surmamist;

Mina loen siit kül välja, et püütud ulukit võib surmata kasutades mittejahirelvi: kaigas, uputamine, kägistamine, revolver jne.....sest see ei ole jahipidamine. Jahti pidasid sa siis kui uluki kinni püüdsid.

Tundub, et vähemalt jahiseaduses oleme ühel meelel. zakslane kõik sinu jutt on õige....kuni jõuad revolvrini.
teadmiseks et, avalik õiguses on kõik keelatud mis ei ole lubatud.
Ka mulle meeldib seadusi vaadata, eks vaatame siis koos uuesti seadust, aga mitte jahiseadust vaid relvaseadust.


§ 28. Füüsilisele isikule lubatud relvade otstarve

(1) Füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel:
1) jahipidamiseks;
2) vastava spordialaga tegelemiseks;
3) turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks);
4) kutsealal tegutsemiseks;
5) kollektsioneerimiseks.


Niisiis, kui sul on revolver metsas jahil kaasas, siis kuidas sa seletad püütud uluki surmamist selle relva läbi, kui see relv on sul soetatud kas spordialaga tegelemiseks või enese ja vara kaitseks? Lased kähriku maha ja ütled et tuli kallale?

Arvan,et siin on seaduseandja nati sõnastust pidanud täiendama,et võid looma surmata aga pole välja toonud,et millega just?Ka kaigas võib relvaks olla aga jahti praegu enam kaikaga ei minda.Usun,et vaidlus käibki seaduse sõnastuse ümber,et kus ja just,et millega?Minuteda pole ka kuskil seaduses öeldud,et revolvriga ei tohi haavatud(vigastatud) uluki elupäevi koheselt lõpetada.