kas nii on ka võimalik , et sul on relvaluba ja jahimehetunnistus . ja siis saaksid jahti pidada ,aga sektsioonis pole .

ikkasaabkuisulpaljupappionagaparemkuiõpidkirjavahemärkejasuuritähtilausealgusessekirjutama

Aga kui sul on ka näiteks oma maa , ja palju sigu vms . siis sa ise ei saa jahti pidada oma maal ? või teevad seda kohaliku jahimehed ? .
to aivar :
Ei ole väga siuke kirjutajamees .

Mul tekkis peale sellist küsimust hoopis uus küsimus - kuidas krt. sa selle jahimehe tunnistuse said..ostsid?

Ei mind huvitab see asi , ma pole mingi jahimees veel , ma niisama uurisin seda värkki . Sest võõraid väga ei taheta sektsiooni . Kunagi hakkan ma ikka jahimeheks , siis kui vanus lubab .

Võõraid? Ses suhtes, et kui sa elad teatud jahipiirkonnas ja sul on (jahi)relvaluba ning jahimehe tunnistus, siis teed avalduse jahisektsiooni juhatusele ja arvan, et katseajaga võetakse sind proovile küll. Mina isiklikult näiteks olen pärit Ida-Virust ja asusin aastaid tagasi elama Lõuna-Eestisse ja olin samuti võõras, kuid nüüd kuulun kahte Tartumaa jahiseltsi

No siis on hea , kunagi ma ikka hakkan jahimeheks , kui vanus lubab . Aga kas muidu võib v ?

Võid, kui kohalik sektsioon loa väljastab, või kui su maavaldus on vähemalt 5000ha ringpiiris. Siis teed oma seltsi

TiitR, ära kurjusta ilma asjata. Jahitunnistuse saab ( tavaliselt) ikka enne, kui kuskile klubisse/seltsi liikmeks saab. Paljudel põhikirjaski sees, et klubi liikmeks saamine eeldab jahitunnistuse olemasolu. Ja saab, tõsi, kaunis piiratult ka ilma seltsi kuulumata näiteks linnujahti pidada rannikul. Saarlased on alati linnujahi lubasid andnud, hinnast ma ei räägi.

Paluks minu jutt uuesti läbi lugeda - seda ma ju kirjutasingi, et kui tunnistus taskus ja alles siis sektsiooni avaldust kirjutama.
P.S ma ei kurjustagi, pigem uudishimutsen

meil küll ikka vana kooli järgi kõiggepealt katsume järgi, kes ja mis, mees saab jahist aimu ja siis vastuvõtt ning siis koolitusele ja jahitunnistus kätte. Mujalt tulnud jahitunnistusega mehed vajavad ikka soovitajat, saame muidu mõne kiusupunni või muidu s...ta mehe seltskonda, vaja teada, miks ta teisest pundist ära tuleb.

Aga alati ei peagi ju kuskilt pundist ära tulema? Tegu võib olla jahimehe hakatisega (nagu tundub olevat ka teemaalgataja), samuti ei saa eeldada ka soovitajaid, kuna võõrana (loe: sisserändajana) ei tunne sa kedagi, keegi ei tunne sind, ise ajad alles pabereid, kuid tahe ja soov on olemas. Kuigi ka meie kandis on isegi katseajaks saanule eelduseks soovitaja, kas see ka kõige õigem teguviis on, seda jätan kõrgemate tegelaste otsustada.

Minu arust tuleb ka siit otsida üht põhjust, miks meil jahinduses segased ajad on. Jahipaberid võib saada igaüks, kes vajaliku rahasumma kokku kraabib ja kursused viitsib läbi teha Järgmise sammuna muretsetakse kohe vintrelv, ikka mõni kaugpommitaja. Ja alles peale seda hakatakse otsima jahtkonda, kuhu punti saaks. Ja siis on kisa lahti, kui (noor)härrat kohe punti ei võeta ja kütiliinis parimatele laskekohtadele ei paigutata
Omal on vene ajast ca 8 aastat kutsikastaaži, isa kõrval sai juba poisikesena metsas hakatud käima. Hiljem olime juba omad pundis, meestega metsas ka siis, kui isal polnud mahti metsa tulla. Kui iga täis, sai üldkoosolekult loa kursustele minna.
Kõigile uutele tulijatele peaks ikkagi olema vähemalt aastane kutsikaaja nõue. Selle aja sees tutvub pundi eluga ja õpitakse ka tulijat tundma. Kui ei suudeta leida seltskonda, kus kutsikana alustada, on suht raske ka püssimehena kuskile kohe sisse saada. Samas oleneb kõik ikka konkreetsest inimesest.

TiitR _kuidas krt. sa selle jahimehe tunnistuse said..ostsid? Ma mõtlesin seda kurjustamisena, aga las olla. Nagu hiljem selgus pole tal miskit paberit, alles mõte jahimeheks hakata.

Aga see, kas võetakse punti ja kui pika kutsikaaja järel, on ikka iga klubi/seltsi oma asi. Selle pärast ongi asja nimi kas klubi või selts. Ja kui mõni vastsaanud paberitega noorsant nõuab parimat kohta kütiliinis, siis iga koeraomanik teab kuidas kutsika nina tuppatehtud loiku pista.
( Koerakutsika puhul muidugi siis kui ta on selle ära teeninud ja mitte omaniku laiskus ja mugavus põhjuseks pole ). Ma ei ole küll täheldanud nendes kohtades, kus mul on au seltsi liige olla või mujal külalisjahimehena, midagi sarnast, et keegi nõuab kohta. Loos on see, mis asja määrab. Ilmselt on vedanud hea seltskonnaga.
Ja kindlasti ei poolda ma seda, et uus mees esimese asjana kütiliini läheb, maastiku ja
loomade käiguteid tundmata.
Üllari viimane mõte on kuldaväärt- kui leiad pundi ,kes sind kõigepealt ajusse lubab on lootus ka kütiks saada. Ei tahaks ise küll kütiliinis olla sellise mehe kõrval, kelle püssi õlgatõstmise peale on targem kõhuli visata.

Meil jahtkonnas kutsikaaeg au sees, noortel esimesed aastad ikka tubli ajumehe roll Siin foorumis noorte jahimeeste juttu lugedes vahel sihuke mulje jäänud, et kisama hakatakse, kui noorhärrat kohe täieõiguslikuks liikmeks ei võeta