Tere,

Kehtivast jahiseadusest loen välja, et Eesti Vabariigi territooriumil tohib jahiulukite nimekirjas olevaid loomi jahtida ainult juhul, kui selleks on olemas vastavad load ja võimalikud muud tingimused täidetud.
Tundub, et kui ilma vastavate lubateta inimene soovib looduses olles loomset toitu püüda, siis tuleb leppida putukate ja närilistega või mõnede roomajate, kahepaiksete ja lindudega eeldusel, et ei ole tegemist kaitstavate liikidega? St, et jahiulukite nimekirjas mitte olevaid loomi võib vabalt püüda?

Samas kui vastav uluki luba oleks olemas, siis kas võib kasutada loomade püüdmiseks käepärastest vahenditest valmistatud püüniseid (nöörist silmuspüünis näiteks). Kuna püünisena lubatud vahendite nimekirjas on mingid kindlad püünised, siis kas sellest võib järeldada, et igasugused muud püünised on keelatud?

Juhul kui jahipidamisega võrdsustatakse ka püünisega looduses viibimist, siis võib õiguslikust aspektist lähtuvalt tekkida küsimus, millal näiteks ühest nöörijupist saab püünis. Kas kontrollival isikul on olemas mingi pädevus tuvastamaks selliseid lihtsaid püüniseid ma väga ei kahtle, aga kas õiguslikust aspektist lähtuvalt eksisteerib mingisugune muu mehhanism keelatud püünise kasutamise tuvastamiseks või toimub see puhtalt mingi inspektori subjektiivse hinnangu alusel?

Teie jutu mõte on raskesti arusaadav. Kas üritate teha seaduste süvaanalüüsi? Teete ellujäämiskursusi? Otsite JOKK võimalust liha saada?

Paistab, et oskate lugeda. Jahieeskirjas on nimetatud püünised, millega võib jahti pidada. Silmust nende hulgas ei ole. Nöörijupiga metsas jalutamine siiski keelatud ei ole.

Lugege veel Looduskaitseseadus ja Loomakaitseseadus ka läbi. Peaksite sealt saama oma küsimustele vastused.

Kui sul see nöörijupp(loe:silmus) kuskile paigaldatud on ja mingi loom sinna sisse lõksu ka langenud, siis ei pea just piisavalt pädev olema hindamaks millega tegu on.

Nimeta mõni kahepaikne kes pole Eestis kaitse all?

Või, khmm, kasvõi roomaja, kes pole kaitse all

BM

Tahate wist wennikest näljasurma jätta.....

Ei ta sure midagi. On ju piisav hulk inimesi , kes ise on ennast herbivooriks tituleerinud. Seega soovitaks natuke sügavamalt botaanikaga tutvuda ja nälg võib kanni lakkuda. Kindlasti tasuks ka uurida kahjurputukate vastsete (näiteks kooreürask) legaalse saadavuse ja kasutuse võimalusi.

Teemaalgataja nimetab ka linde,no brat.Ise arvan,et kui pole lubadega inimene,siis pole lubatud mitte mingit püüki.Öeldakse ju,et ka naiste-meeste taga ajamine on jaht.