Kuidas siis tundub? Väga tõlgendatav üllitis, kus iga mees saab vabalt arvata, eeldada ning luua selle "oma". Tegelikult oleks päris huvitav, kui tulevikus hakatakse miski kohtuvaidluse raames samamoodi eeldama nagu paljusid asju seaduse eelnõust tuleb eeldades välja õngitseda!
Aga, ... :
1. riik tagandab ennast olulisest
2. RMK võrdsustatakse eramaaomanikuga
3. keskmise suurusega eramaalane ei saa mitte midagi teemas mõjutada
4. kahjude hüvitamise süsteem selliselt ei hakkagi toimima
Eks midagi olulist veel. Ja kui kuskil p****e läheb, võtab Keskkonnaamet asja üle.
Jahiäri on ja jääb ning see valdkond on tänasel ajajärgul nagu "püha lehm", mida puutuda ei tohi. Isegi kahjude hüvitamist siduda ärijahiga (metsseale ennekõike) on kahjulik mainidagi. Ja ilmselt ei soostu suurem jagu isegi mõtlema mingisuguse regulatsiooni peale ses osas.
Aga jah, väikeuluk ju jääb pisikesele ja hetkel on ehk see üks headest asjadest.

§ 20. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmine
Jahipiirkonna kasutusõiguse luba muudetakse, kui:
1) käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed on muutunud ja avalik huvi jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmiseks kaalub üles isiku usalduse;
2) jahipiirkonna kasutusõiguse loa nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud;
3) loa omaja on esitanud selleks põhjendatud taotluse.

Kas keegi jagab välja, mida lõige üks praktikas tähendama hakkaks?

Ehkki osa asju on juba läbi käinud, kommenteeriks siiski kõiki silma torganud kohti.

§ 11. Halduskoostöö jahinduses
(1) Riik võib kaasata jahindustegevuse korraldamisse eraõiguslikul alusel toimiva jahindusorganisatsiooni
- edasi läheb tekst küll mitmusesse, aga see lause viitab liiga üheselt EJS-ile. Võiks siiski seaduse tasemel pluralismi võimaldada.
§ 23. Jahiulukite küttimismaht ja -struktuur
(1) Põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismahu- ja struktuuri otsustab igal jahiaastal lähtudes § 22 lõikes 4 nimetatud aruandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust.
- Kes otsustab?
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 sätestatud keeld ei laiene veelinnu-, kopra- ega mingijahile seisva mootoriga veesõidukist.
- See küll ei erine sisuliselt praegusest sõnastusest, aga minu pea ikkagi ei võta, miks paadist ainult veeloomi tohib lasta. Miks ei või näiteks paadis istudes põtra luhale peibutada? See, et autokasti jahipuki asemel ei või tarvitada - no las ta olla, äkki on tõesti liiga mugav ja kasvatab ebaeetilisust.
§ 26. Kinnisasja kasutamine jahipidamiseks
(2) Ilma lepinguta tohib jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikese tõusust päikese loojanguni, kuid mitte lähemal kui 200m kaugusel elamustest.
- Elamuid vist siiki mõeldi?
(7) Pliihaavli kasutamine veelinnujahil veekogul on keelatud.
- Jõustub ilma igasuguse üleminekuperioodita? Või ministeerium lihtsalt ei looda, et asi enne 2013 (oli vist sihuke tärmin?) kehtima hakkaks?
(4) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa väikeulukite küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikule. Küttida lubatud jahiulukid ja loa kehtivusaja kuni üheks jahiaastaks määrab maaomanik, välja arvatud maaomaniku määratud isikule antud jahiloa puhul, mille kehtivust on jahipiirkonna kasutajal õigus piirata, kuid mitte vähemaks kui kümme päeva. Jahiluba väljastatakse kahe päeva jooksul.
- Minu kõva pea loeb siit esimese hooga välja justkui maaomanik otsustaks ka nende lubade üle, mis jahipiirkonna kasutaja omadele (liikmed, kliendid, kes iganes) välja kirjutab. Järele mõeldes see vist nii plaanitud ei ole, aga seaduse sõnastus võiks vähe selgem olla.
(10) Jahiluba annab jahipidamise õiguse ainult loale kantud isikule
- Vastuolu ühisjahist rääkiva paragrahviga. Lihtne märge "v.a. ühisjahis" vms lahendaks segaduse.
(1) Suuruluki laskekatse tunnistus on jahitunnistust omavale isikule antav dokument, mis tõendab tema õigust osaleda suurulukijahil kütina ja kasutada uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit.
- See sõnastus on vist pärit 1:1 praegusest seadusest, aga sellegipoolset võiks eemaldada mitmetimõistetavuse, et kas laskekatset on vaja ainult suurulukijahis või mistahes looma (ka hane) kuuliga lastes. Praegu mõistab iga mees seda isemoodi.
2) maaomanik ei teavitanud sõraliste ohustatud okaspuupuistust või põllumajanduskultuurist oma kinnisasjal ja rakendatavatest kaitseabinõudest vara kaitseks sõraliste eeldatava ründe vastu keskkonnaministri määratud korra kohaselt.
- Nagu Aadu juba märkis, idee oleks justkui hea, aga tahaks teada ka seda, milline see teavitamise kord olema hakkab.
3) põllumajanduskultuuri kahjustatud ala on väiksem kui 100m2
- Jutt käib ikka kahjustatud alast, mitte kultuuri pindalast?
§ 67. Relvaseaduse muutmine
„(2) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seadis. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud spordi- või jahitulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ning jahitulirelva kasutamise eesmärgil jahipidamisel või lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.“
- Nagu Raff juba märkis, möh? Kui mul on kaks identset relva, millest üks on registreeritud jahi- ja teine spordirelvana, siis miks pean ma tollel teisel tiirust lahkudes summuti küljest võtma? Ei näe loogikat.
§ 67. Relvaseaduse muutmine
„(3) Jahitulirelv on põhiliselt jahipidamiseks ettenähtud sileraudne, vintraudne või kombineeritud püss, püstol või kergesti lülitatava kaitseriiviga revolver, välja arvatud revolver. Jahitulirelva võib isik soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus, millele on kantud laskekatse eduka soorituse märge.“
- Nagu Unt juba viitas, see "v.a. revolver" on ju absurd.

Ja siis muidugi need Aadu viidatud kitsaskohad, et riik tahab käsi puhtaks pesta ja ikka see pindalapõhisus.

See lõige 1 oleks justkui 2 erinevat asja: ühest küljest loogiline ju, et kui andmed muutuvad, tuleb ka luba muuta. Aga see teine pool, mille kohta Aadu ilmselt tegelikult küsis - ma arvan, et siin on viide sellele 2/3 rahulolematusele jälle.

Pisiasjadest veel nii palju, et kährikut tohib selle järgi lasta ääretulepadruniga ja püstoliga väikeulukeid lõpetada. See meeldis ka tegelikult, et selgelt välja öeldud, et hoovi pealt ei tohi rebast nüüd ära lasta vaid meetrid paika pandud. See tõesti naljakas, et kui viibid jahimaal ja kilekotis on Rimist ostetud ja pakendatud karuliha, mida müüakse seal 64€/kg, siis võib sellest veel jama tulla. Ja surmatud jahiuluki liha tegelikult on ka ju marineeritud filee, mis looduses grillile pannakse.

Mitte ainult püstoliga! Ka revolvriga, mis ei ole revolver

§ 27. Jahirelva ja laskemoona kasutamine
(2) Püstolit või revolvrit võib kasutada püütud väikeuluki surmamiseks.

Aga ok! Ma rohkem ei ilgu!
Sest, et revolver, mida seadusemuudatusega tahetakse jahipidamiseks lubada, ei ole tõesti revolver praegu kehtiva relvaseaduse definitsiooni järgi

§ 12. Tulirelvade liigitamine
(1) Tulirelvade liigid pikkuse ja relvaraua pikkuse järgi on:
3) revolver – trumliga tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600 mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning mille trummel on nii padrunisalveks kui ka padrunipesaks.

Siin pole kergesti lülitatavast kaitseriivist kõssugi.


Need kõik pisiasjad ja võibolla ongi keegi jurist lihtsalt sellise asja sinna poolikusse eelnõusse sisse unustanud ja hiljem pole sellele tähelepanu pööratud. Ega ta seadusena nagunii nii ei jõustu ja need põhimõtted, kuidas jaht üleüldse olema hakkab, on kindlasti palju olulisemad. Jõudu ja tarmukust seaduse tegijatele!

Pisut teema soojenduseks ilmutatud materjali alates videolõigu 6 minutist ja 28 sekundist väikene väitluslõik jahiseaduse teemadel ...

http://www.youtube.com/watch?feature=pl ... 5NrDcFy90#!

Ilmselgelt piiratud informatsiooniga, sest lõik on lühike, kuid paremat pole hetkel võtta.
Maalehest tehtud avastus.

http://www.maaleht.ee/news/mets/metsuud ... d=62737184

http://www.eramets.ee/metsakaja?art=2820

„Metsakaja“ on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatav SA Erametsakeskuse ja Eesti Erametsaliidu tegevusi ning erametsandust üldiselt kajastav saade, mis võtab kokku tähtsamad uudised, sündmused ja metsaomanikku huvitavad tegevused.

Kas midagi sellist ja ka põhjalikumat ilmutatakse EJS-i poolt, pole veel teada, kuid selline informaatika on igati teretulnud ja vajalik tänasel arvutiajastul.

Täna potsatas minu postkasti uue Jahiseaduse eelnõu versioon koos seletuskirjaga.
EJS juhatuse läbirääkimisgrupp pidi 9. veebruaril minema KK ministri juurde arutelule.

1) paragrahvi 201 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seadis. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud spordi- või jahitulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ning jahitulirelva kasutamise eesmärgil jahipidamisel või lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.“;

huvitav kas eelnõu järgi saaks jahipidamine sumpariga varustatud jahitulirelvaga nüüd lubatuks?
kui see nii on siis igati tervitatav põhimõtteline muutus mürareostuse vähendamiseks

Jahipidamisvahendite nimekirjast summutit ei leidu või ei olegi vajalik sinna lisada.Samuti ei ole summutit keelatud vahendite nimekirjas.Järelikult siis tohib.

On summuti jutt täitsa olemas :


1) paragrahvi 201 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seadis. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud spordi- või jahitulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ning jahitulirelva kasutamise eesmärgil jahipidamisel või lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.“;

Uue jahiseadusega ei tohi summutit kasutada ainult ühisjahis.

Lugesin ka kiiresti diagonaalis läbi,vist ei märganud. Äkki täpsustad?

§ 69. Relvaseaduse muutmine
Relvaseaduses (RT I 2001, 65, 377; 2010, 43, 256) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 201 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seadis. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud spordi- või jahitulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ning jahitulirelva kasutamise eesmärgil jahipidamisel või lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.“;
2) paragrahvi 29 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Jahitulirelv on põhiliselt jahipidamiseks ettenähtud sileraudne, vintraudne või kombineeritud püss, püstol või kergesti lülitatava kaitseriiviga revolver, välja arvatud revolver. Jahitulirelva võib isik soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus, millele on kantud laskekatse eduka soorituse märge.“;

3) paragrahvi 31 lõikes 6 asendatakse sõna „jahipüssi“ sõnaga „jahitulirelva“.

Kui seda lugeda, siis võib ju jahipidamisel helisummutit kasutada. Vahet ei näe mis jahti sa pead

Seega (vähemalt kellelgi) on kavatsus sumpari kasutamise kitsendused jahieeskirja (näiteks ohutusnõuete peatükki) kirjutada. Ma muidugi ei saa absoluutselt selle kitsenduse vajalikkusest aru, ega suuda isegi välja mõelda, millega seda üldse põhjendada saaks.

Aga panin tähele, et seadusesse on ilmunud uus ja väga positiivne klausel - nimelt et maaomanik saab kahjustuste eest kompensatsiooni nõuda ainult juhul, kui ta on jahipiirkonna valdajat eelnevalt kahjustuste tekkimise võimalusest teavitanud. Elu nimelt on näidanud, et kõige kõvemad protesteerijad kipuvad asjaajamistes kõige ebakorrektsemad olema.