Olen siit ja sealt kuulnud, et uue, just jõustunud seaduse alusel, on keskkonnateenistuse inspektorid hakanud usinalt autosid läbi otsima ja olla öelnud, et neil on selleks õigus ??!!

Seda seadust kaevates leidsin, et see läheb vastuollu KRIMINAAL MENETLUSE SEADUSTIKU'ga
Äkki mõni pädevam foorumikasutaja kommenteerib.

Jõustus uus seadus: "Keskkonna järelvalve seadus"
Mille kohaselt:
§ 16. Keskkonnakaitseinspektori õigused ja kohustused

(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril on õigus
kontrollida füüsilist ning era- ja avalik-õiguslikku juriidilist isikut,
riigiasutust ja omavalitsusorganit või -asutust ning nende tegevuskohta,
kui isiku või asutuse tegevus mõjutab või võib mõjutada keskkonda ning
ohustab või võib ohustada inimeste elu, tervist või vara või kui isik või
asutus varub loodussaadust või varjab või oletatavalt varjab
ebaseaduslikult hangitud loodussaadust.

(2) Keskkonnakaitseinspektor oma pädevuse piires:
1) kontrollib keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste õigusaktide nõuetest
kinnipidamist;
(3) Kella 6-st hommikul kuni kella 22-ni õhtul (edaspidi päevane aeg), on
keskkonnakaitseinspektoril koos temaga kaasas olevate isikutega käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgil õigus minna tegevuskohta, kui on
alust arvata, et seal:
1) toimub loodussaaduste varumine, töötlemine ja hoidmine;
2) paiknevad seadmed või ained, mis võivad ohustada keskkonda või
inimeste elu, tervist ja vara;
3) toimub keskkonda kahjustav või kahjustada võiv tegevus;
(4) Kella 22-st õhtul kuni kella 6-ni hommikul (edaspidi öine aeg), on
keskkonnakaitseinspektoril koos temaga kaasas olevate isikutega käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgil õigus kontrollida sel ajal
töötavat ettevõtet või käsilolevat loodussaaduse varumist, nagu kalapüük,
jaht, puude raie, samaselt päevasel ajal toimuva kontrollimisega. Muul
juhul on õigus minna öisel ajal tegevuskohta ainult riigi ja kohaliku
omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril ja temaga kaasas olevatel
isikutel, kui on alust arvata, et:
1) seal paiknevad ebaseaduslikult hangitud loodussaadused;
(5) Kui keskkonnakaitseinspektorile ja temaga kaasas olevatele isikutele
ei võimaldata ligipääsu objektile käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4
nimetatud ülesannete täitmiseks, on tal õigus kasutada sisenemiseks sundi
füüsilise jõu kasutamise teel.
(7) Tegevuskoht on käesoleva seaduse tähenduses loodusressursi uurimise
ja kasutamise, loodussaaduse hoidmise, vedamise ja töötlemise,
puhastusseadme, heitveesuubla, loodust ohustava seadme või
keskkonnakaitserajatise asukoht või koht, kus toimub keskkonna
kahjustamine (edaspidi objekt). Sõiduk, traktor, liikurmasin, eritöömasin
või ujuvvahend, millega varutakse või veetakse loodussaadust, on
võrdsustatud tegevuskohaga.

(8) Ujuvvahend on käesoleva seaduse tähenduses laev, väikelaev, paat,
skuuter või muu tehislik ujuvobjekt või hõljuk.

(9) Keskkonnakaitseinspektoril on õigus järelevalve teostamise eesmärgil
viibida ning liikuda sõidukiga või ujuvvahendiga maa- või veealal, kus on
looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) alusel kehtestatud
liikumispiirangud.

KRIMINAAL MENETLUSE SEADUSTIKU ALUSEL:

6. jagu Läbiotsimine ja uurimiseksperiment
§ 91. Läbiotsimine

(1) Läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või
piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt,
kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kuriteoga
tekitatud kahju hüvitamiseks või konfiskeerimiseks arestitav vara või
laip või tabada tagaotsitav.
[RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007]

(2) Läbiotsimist toimetatakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku
määruse või kohtumääruse alusel, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes
21 ja 3 loetletud erandeid.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

(21) Läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja
arvatud läbiotsimisel notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul
eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures, kui on alust arvata, et:
1) kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit
kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal või
2) läbiotsitavas kohas või sõidukis pandi toime kuritegu või seda
kasutati kuriteo ettevalmistamisel või toimepanemisel.
[RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

(3) Edasilükkamatutel juhtudel võib läbiotsimist toimetada uurimisasutuse
määruse alusel ilma kohtu loata, kuid seejärel tuleb sellest 24 tunni
jooksul teatada prokuratuuri kaudu eeluurimiskohtunikule või käesoleva
paragrahvi lõikes 21 nimetatud juhul prokuratuurile, kes otsustab
läbiotsimise lubatavaks tunnistamise.

Selle punkti järgi võiks ta sisuliselt igasse majapidamisse sisse minna.
Mingid mammud või seened on ikka purgis või karbis hoidistena.
Seega metsasaaduse hoidmine ja sissetungimine lubatud.

§ 19. Objekti kontrollimise kord
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
(1) Objekti kontrollimisel on keskkonnakaitseinspektor kohustatud:
1) objekti valdaja või tema volitatud esindaja (edaspidi objekti valdaja) kohalolekul ennast talle esitlema, esitades inspektoritõendi, ning selgitama kontrollimise eesmärki ja kontrollimise viisi;
2) selgitama objekti valdajale tema õigust viibida kõikide kontrollitoimingute juures, saada toimingute kohta täiendavaid selgitusi, vaidlustada keskkonnakaitseinspektori toimingud ning teha kontrollimise kohta avaldusi, mis kontrollitava nõudmisel protokollitakse ja antakse seisukoha võtmiseks keskkonnakaitseinspektori teenistuskohajärgse keskkonnajärelevalve asutuse või kõrgemalseisva asutuse juhatajale;
3) objekti valdaja nõudmisel koostama kontrollimise kohta protokolli ning andma selle talle tutvumiseks ja allakirjutamiseks;
4) ära kuulama ning objekti valdaja nõudmisel protokollima või kirjalikul esitamisel vastu võtma vaide ning esitama selle seisukohavõtmiseks teenistuskohajärgse keskkonnajärelevalve asutuse juhatajale;
5) teatama kolmandale isikule kontrollimisel avastatud tema õiguste või huvide kahjustamisest.

(2) Objekti valdaja kohal mitteviibimine ei välista objekti kontrollimist, välja arvatud juhul, kui objekti kontrollimine eeldab takistuse kõrvaldamist suletud ruumi sisenemiseks. Muul juhul vaadatakse objekti valdaja või tema volitatud esindaja puudumisel üle:
1) lahtise ruumi või piirdega piiratud tootmisobjekti territoorium kahe erapooletu manuka osalemisel;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata tegevuskoht keskkonnakaitseinspektori poolt, kaasates manukad õiguserikkumise avastamisele, kui asja vormistamist pole võimalik edasi lükata objekti valdaja kohaleilmumiseni.

(3) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

Nii, et hoitke kodus kõik uksed lukus

no ma tahaks näha, kuidas nad mu autot seestpoolt üle vaatavad... ega ikka ei vaata küll kui papert pole!

Siin on tegemist õiguse tõlgendamise küsimusega.
Kriminaal menetluse seadustikus sätestatu näeb ette kuriteoga seotud objetki/isiku vms.
LÄBIOTSIMIST.
Keskkonna järelvalve seaduses sätestatu näeb ette objekti/ isiku vms. KONTROLLIMIST.

Läbiotsimise eesmärgiks on leida üldjuhul kriminaalmenetluses kasutatavaid tõendeid, seotud iskuid jms (nagu ka kirminaalmenetluse seadustikus seletatud). Läbiotsimine on üsna põhjalik tegevus, ning selle tulemusena võib olulisel määral olla mõjutatud näiteks eraisiku eraelu, ning tegevus kui selline võib kahjutstada isiku vara.
Ülaltoodust lähtuvalt peab läbiotsimise teostamiseks olema piisav alus. Selline alus peab olema kohtu poolt kinnitatud määrus!
Piisava aluse läbiotsimiseks võivad anda mingi objekti kontrollimise tulemused millest järeldub, et võib toimuda seadusevastane tegevus.

Kontrollimine on lihtsam tegevus, mille tulemuseks peaks olema veendumus mingi isiku seaduspärases/seadusevastases tegevuses.
Kontrolli käigus ei tohi mitte mingil juhul kahjustada isiku põhiõigusi sealhulgas põhiseadusliku õigust eraomandi puutumatusele ja kaitsele.

Igal isikul on kohustus lasta inspektor kõnealuseid kontrolltoiminguid tegema, kuid seda peab inspektor sooritama kindlas korras, mis on seadusega sätestatud.
Igal juhul on igal isikul õigus kõnealuste protsesside juurde kaasata tunistajaid ja kindlasti ka kaitsja.

A.la inspektorihärra võib hoovis ringi vaadata, kuid tuppa tulla ilma loata ei tohi.
Samas , kui midagi varjata ei ole, siis las ta vaatab ringi, kuid ka sellel ringi vaatamisel peab olema põhjendatud alus.

Alati on hea kui tunnistajaid on ja kaitsja võib ju olla, kui on mõni tuttav või raha on palju. Aga väärteo korras ei pea kaitsjat olema. Auto läbivaatus on haldustoiming ning see tuleb protokollida ja sellest saab isik koopiat nõuda.

Kui inspektor soovib teie autot üle vaadata, siis vaatab küll ja pole ka paberit vaja! Kui hakkate paberit nõudma, siis on neil õigus kutsuda kohale politseid ja teile esitatakse süüdistus, mille aluseks on siis inspektori töö takistamine, kui hiljem leitakse ka midagi, siis tuleb veel juurde asitõendite varjamine jms.

Ühesõnaga, on õigus auto läbi vaadata! Paber tehakse hiljem ,kus on kirjas, miks seda tehti, mida otsiti ja mida leiti.

Jõudu ja edu, see kõik on meie endi huvides, et salakütid kütte saada!

Martin

Kontrollimise toimingu juures PEAB alati olema tunnistaja(d). Kui ei ole nägijaid ei ole ka tegijaid!
See on ka üks põhjus miks liikluspolitsei patrull vähemalt kahest inimesest koosneb. Üks protokollib olukorra, teine tunnistab.
Avaliku võimu täidesaatev isik on kohustatud antud toimingu juures küsima kontrollitavalt, kas ta soovib kaitsja kaasamist.

Lühike vastus arutelule:
Keskkonna inpsektoril on õigus sõidukit kontrollida, ning sõiduki omanikul on kohustus inspektorit selles toimingus mitte takistada.
Kontrollimise protsess peab käima kindlate reeglite järgi, mis on seadusega fikseeritud.

Ärge ajaga asju sassi, sest süüdistus esitatakse kuriteokahtluse korral, mitte väärteokorras. Kontrollitaval isikul ei ole mingit kaitsjat vaja. Kui isik on toimepannud süüteo (väärtegu)küsib, siis ametnik küsib kas menetlusaluneisik soovib kaitsjat. Kui soovib, siis ta peab selle ise muretsema, see ei ole enam ametniku rida.

Oot ..oot..juba läks süütegude ja väärtegude peale, ma räägin ikka sellest, et mina, kui EV kodanik, sõidan naise ja lasetga mööda metsa ja siis peetakse mind kinn ning tahetakse auto läbi otsida !??

Just. Kui on olukord, kui inspektor midagi eeldab ehk arvab, aga tegelikult rapib vale auto läbi?

Kui sa sõidad oma naise ja lastega, ei pea küll sind keegi kinni. Autot läbiotsida ei ole õigust, saab vaid auto läbivaatuse teha.

tsiteerin:
Kui inspektor soovib teie autot üle vaadata, siis vaatab küll ja pole ka paberit vaja! Kui hakkate paberit nõudma, siis on neil õigus kutsuda kohale politseid ja teile esitatakse süüdistus, mille aluseks on siis inspektori töö takistamine, kui hiljem leitakse ka midagi, siis tuleb veel juurde asitõendite varjamine jms.

Ühesõnaga, on õigus auto läbi vaadata! Paber tehakse hiljem ,kus on kirjas, miks seda tehti, mida otsiti ja mida leiti.

Jõudu ja edu, see kõik on meie endi huvides, et salakütid kütte saada!



Päris huvitav arutelu siia tekkinud. Sellise jutu peale ütlen mina, et ega ikka ei otsi küll isegi politseiametnik minu autot läbi. Isegi läbivaatust ei ole õigust ilma menetlustoimingule allutatud isiku (s.o. auto valdaja või omaniku) nõusolekuta teha.
See kõik tähendab seda, et kehtivas kriminaalmenetluse seadustikus on läbiotsimise teostamiseks sunniga õiguslikud alused kirjas.
Maakeeli öeldes on 2 võimalust:
1- edasilükkamatutel juhtudel (näiteks on alus kahtlustada, et autos on salakütitud uluk ning auto tagaküljel on verepritsmed. Siis koostab ametnik vastava protokolli ning sellega allutab "kodaniku" sunniga toimingule juhul, kui vabatahtlikult pakiruumi ette ei näita.
Sellest peab ametnik teatama esimesel võimalusel prokurörile.
2 - minnakse info olemasolul kontrollima näiteks kellegi "keldrit, külmikut jne" kuna seal peaks olema näiteks ilma loata kütitud uluk.
Sellisel juhul koostatakse läbiotsimise määrus, millise kinnitab prokurör. Seejärel viiakse alles läbi ise protseduur. Mingeid manukaid, tunnistajaid sinna ei pea juurde kaasama. See oli nõuka aegne komme.

Haldusmenetluse raames teostatava läbiotsimise teostamiseks peab aga olema kohtuniku luba. Näiteks politsei võtab sellise loa kui on vaja viia läbi salasuitsu või salaalkoholi otsimiseks inimese elukohast.
Seega ärge ajage miskit pada siin politsei töö takistamisest ja igatsugu muud jama, et inspektor võib teha mida ise heaks arvab

Huvid huvideks aga see esimene lõik on jama.

Ot-ot! Hakkame algusest pihta. Zakslane küsib, kas inspektoril on õigust autot läbi otsida ja viitab nagu mingile uuele seadusele, et nüüd äkki on Keskkonnajärelevalve seaduses midagi muudetud?! Tegelikult ju pole. See seadus kehtib alates 2001. aastast. Midagi viidatud §-ide osas muudetud ei ole. Keskkonnakaitseinspektoril on need õigused, millised on Keskkonnajärelevalve seaduses kirjas.
Nüüd teine aspekt - miks keegi äkki hakkab õiguskantsleri või Riigikohtu rolli ja hakkab ühte seadust teisele eelistama või siis lausa väitma, et Krim menetlus sedustik on ülim Keskkonnajärelevalve seadusest?! Põhiseaduse järgi on seadused võrdsed.
Kolmas aspekt - Keskkonnajaärelevalve seadus reguleerib keskkonna järelevalvet ja koos ametijuhendiga on KKI inspektorile nagu "aabits". Keskkonnainspektor, kontrollides autot kusagil metsas, samuti, nagu kontrollides näiteks ümarmetsamaterjali vedu, teostab temale ülesandeks pandud kohustusi ja teeb neid seadusega määratud raamides.
Nelajas . . . - KKI inspektor ei kontrolli autot, kus on Zaksalane koos naise ja lastega ega teosta seal ülevaatust. Võibolla ta peatab selle auto kusagil metsavahel (noh näiteks siis kui on käimas mingi aktsioon salaküttide või metsavaraste püüdmiseks), aga nähes, et autos ei ole tada huvitav seltskond, ta vabandab ja soovib "head reisi!" Seda võib juhtuda, aga juhtub ilmselt väga harva. Ja ma ei näe põhjust, miks seda peaks nüüd nii väga pahaks panema.
Viies . . . - süüteomenetlus on süüteomenetlus ja haldusmenetlus on haldusmentlus. Läbiotsimine on läbiotsimine ja kontrollimine on kontrollimine. Ja viimast võib teha just nende vahenditega ja sellises korras nagu eelpool kirjutanud on ka välja toonud. Sest seda ütleb seadus.
Kuues . . . - õigusriigi põhimõtete järgi ei kakelda kunagi kohapeal! Kui kellelegi ei ole meeltmööda, kuidas asjad kulgevad, siis tuleb kohapeal alluda võimule ja alles pärast esitada toimunu kohta kaebus, millele antakse siis pädaeva organi poolt hinnang. Kui see hinnang on võimu teostaja kohta negatiivne, siis ka võimu teostajat vastavalt koheldakse (karistatakse). Kui nüüd keegi leiab, et kontroll/ülevaatus = läbiotsimine, siis on küll viimane aeg sellele õiguskantsleri tähelepanu juhtida. Seejärel, kui asi leiab ka sellisel tasandil kinnitust, ilmselt Keskkonnajärelevalve seadus ka muudetakse ja keskkonnakaitseinspektori õigusi vähendatakse. Kelle huvides see oleks - no ma ei hakka siin omi mõtteid välja pakkuma. Igaüks mõelgu oma peaga.