Millised on seisukohad karu arvukuse kohta Eestis? Enda vaatlused, tuttavate tähelepanekud ning kasvõi siinsed rajakaamerate ülesvõtted kipuvad rääkima seda keelt, et karu arvukus on ... ütleme hea .
Julgeb keegi kogu Eesti andmetele toetudes välja käia lausa arvu?

Täpset arvu teab ikka kõikse paremini Männil.
Aga eks seegi tõsiasi pane mõtlema, et mida aeg edasi, seda enam on kohtumisi mõmmikutega kohtades, kus tema varasemad esinemised on kas harvad olnud või seni üldse puudunud.

Väidetavalt 600-650 ja kas palju või vähe, seda on sügisel laskmislimiidi jagamisel näha

Eks see karu arvukus mingil määral on kindlasti tõusnud, aga ärme unusta, et "arvukus hakkas tõusma" rajakaamerate laialdasema kasutamisega
Puhtalt omast kogemusest. Kui enne kaamerat teadsin, et söödal käivad ainult sead, siis peale kaamera soetamist tuli välja, et käivad ka karud. Karu käib ära, siis tulevad sead ja hommikuks pole söödal ühtegi karu jälge näha.

Lihtsalt jutu jätkuks, mida spetsialistid asjast arvavad. Huvitav lugemine oli (minu jaoks), trikitamine käib igal rindel. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/SEIR ... E_2013.pdf
Nii see on tõesti, et toimival seasöödal karu jälgi alati(enamasti) ei leia, kuigi karu käinud. Kaamerad õnneks räägivad.

Viimasel kümnel aastal on arvukus kindlalt tõusnud ja selles pole süüdi üksnes kaamerad.Meil on elupäevad olnud väga karuvaene kant,lihtsalt selliseid suuri metsamassive vähe.Mäletan aega seitsmekümnendate lõpus,kui olin poisike,leidsid vanad jahimehed metsasihilt mudast karu jäljed.See oli nii suur sündmus,et jäljest tehti kips jäljend mida hoiti siiani.Praegu on pea igas poriaugus karu jäljed ja isegi alevi servas jalutajad mutikesed näevad üsna tihti üle tee lipsamas.Pea iga pukis passija on karu söödal näinud ja kui koerad kusagil tihnikus haukuma hakkavad,siis enam ise robinal sisse ei torma-on paar korda karuga silmitsi oldud,silmadega otsid ikka puud kuhu häda korral ronida

70-80-ndatel eelmise sajandi lõpuosas olid raipeaugud mingid indikaatorid ehk arvukuse kohta sai nendest kogunemiskohtadest infot. Eks küttimiskõver ka. Kaerakasvatuse suurem pindala samuti. Tööalaselt on hinnangud (subjektiivsed muidugi) sellised, et jälgi, kohtumisi või märke karu tegevusest on aina rohkem. Umbes 15 aastat tagasi sagenesid korrad, kus pidin samuti ronitavaid puid enam jälgima; vahest koos taksikoeraga üles ronida on ka ette tulnud. Üks vanem metsamees viitas kevadsuvistele haavanoorendike kahjustustele, mida olen nüüd aastaid terasemalt vaadanud. Ja tuleb väita, et kõik see, mis harjumuspäraselt põdra süüks pannakse, on osalt karu rapitud. Põdralehmadel vasikate arv taga kõneleb ka midagi, ehkki siin tuleb muidugi hunt oma tegemistega kõvemini esile kui karu.

Aadu kirjutisest tuleb välja üks tõsiasi ja see on ...

Arvukuse hindamise aluseks on küttimistulemused.

Kui tahate, siis vaidlustage.

No ma siin oma peaga arvutasin ja järeldan, et umbkaudu võiks eestis olla 750-800 karu ja trend on ca'50-60 isendi juurdekasv igal aastal ja see on kindlalt taotluslik.
Siin: http://www.keskkonnainfo.ee/main/index. ... =component on pesakondade tabel, kui paneme keskmiseks pesakonnaks 2 kutsikat (pigem 2,5) siis kütime ära ju ainult poole juurdekasvust !!

Eik, ära muretse. Kohe kütime ka karu söödabaasi maha ja siis kasvatab ema üles ehk ühe poja nagu vanasti. Vanemad kütid teadvat rääkida, et vanasti, kui põdra arvukus maas oli, kasvataski karu ühe poja ülesse, praegu aga pole kolme üleskasvatatud kutsikaga karupere mingi haruldus.
Aga karusi on palju, väikese pindala peale on nägupidi teada 8 mõmmikut, erinevast soost ja erinevas vanuses ja need pole mitte Rajaleidja karud. Nii et neid peab ikka olema.