Millega siis kopra veest välja võtad?Ise tegin kokkupandavast õngelatist.Võtsin viimase lüli ära ja asemele panin tugevast traadist konksu.Kokkupandult umbes meeter pikk.Kinnitasin ka latile rihma külge ja metsa minnes viskan nagu püssi selga siis käed vabad püssiga tegutsemiseks ja takistama eriti ei hakka.Võib muidugi ka koti õmmelda aga siis üks asi mis maha võib ununeda jälle juures.

Harpuun ka hea.

Kahv, kasutanud ka suure ja raskema landiga spinningut (uppunud looma väljaõngitsemine seisvast veekogust)

Ei ole tarvis olla nii tormakas. Lasid kopra, see uppus ära, lase paar päeva olla. Kolmandal päeval on kobras kenasti jälle vee peal ja kui õnne on, siis tuul toob ise saagi randa.Jahimehel jääb üle ainult kobras kotti suruda (kui mahub) ja koju naisele viia.(':lol:')

ei tea midagi, mul on lastud kobras ka alles 2 nädala pärast pinnale tõusnud
Mul on põhi abivanend tehtud ahingu harust-kidast, mis käib vindiga sellise vaksapikkuse torujupi ühe otsa külge, jahikohale minnes on see torujupp koos teisest otsast sissepandud oraga korgitult taskus, ei võta ruumi.Alles koprajahi kohas sead lahinguvalmis: teise otsa lõikan võsast paraja vembla ja lükkan sisse, torul on peenike nöör ka taga, et kui kaika otsast ära tuleb siis saab jälle kaldale tõmmata. Selle oraga saab siis põhjast kopra kätte, torgid põhja ja kui vetrub vastu siis tugevamini, nahast läbi, nüüd jääb see kida naha taha kinni ja saab looma pinnale tõsta. Kui kobras jääb ka üle mingi kraavi, siis saab pikema lati ja sama abimehega ta ka kuivalt maalt kätte ilma veest läbi minemata. Selle vahendi õpetas Lantson mulle...
Ja veepealt kättesaamiseks nagu öeldud spinning suure landi ja konksuga, selle häda enamasti selles, et kopratiigi kallas na võsane, et spinnat ei õnnestu heita ...

Selline kida käib mul 6m teleskoopridva otsa, millel ladvast kaks lüli välja võetud. Kerge kanda, toimetada, alati käepärast. Sobib selline jäigem ritv. On ka sellised, mis on liiga vedelad.
Värskelt lõigatud latt on liiga raske, alati pole ka sellises pikkuses latti lähedusest lõigata.

Ma just mõtlesin samal teemal mingit lahendust välja. Eelmisel nädalal sai noaga hakatud puid langetama kui kobras veel kraavis siples peale pauku ja auringe tegi. Siis sai lõpuks üke lepp maha võetud. Tohutut puudust tundsin sellisest käepärasest vahendist.
Tundub, et siit siis ma selle lahenduse ka leian. Tuleb hakata mingit vana õngeritva otsima...

Kasutan sama riista ,mis Puukoi . Lisaks veel paraja pikkusega autopakiraami kummiga õlale nagu püss.Kopra tassimiseks 1,5m jupp pesunööri(jookseb hästi kokku),otstest kokku seotud ja lükatud läbi ca 20cm pika voolikujupi.Kopra jalad nööri silmusest läbi ja õlale.Voolikujupp selleks,et väga õlga ei sooniks.Pikim matk 28,5kg kopraga veidi üle kahe kildi.Ei kujuta ette,mis saanud oleks seal soostunud heinamaade ja pajude vahel kui õlale poleks riputada saanud.

Endal pole, aga Feenil on päris hea ja käepärane minu arust. Ka õngeritv(kokkupandav) ja seal konks otsas. Hea kerge kanda ja ikkagi kokkupandev.

Feenil oleks ehk veel parem,kui rihm või nöör külge käiks nagu LR22 omale tegi.Käed oleks vabad püssi jaoks ja sulane alati käepärast.Jahil ju kiirus tähtis.

Kasutan ka kokkupandavat õngeritva,mille otsas on 4mm traadist kolmik ja see peab tõsiselt terav olema muidu libiseb lihtsalt koprast üle.Jahile minnes ja autos on teravikkudele väikesed voolikujupid otsa tõmmatud.
Ridva külles võiks veel olla mõni meeter nööri,et kui ritv jääb lühikeseks,siis saab seda veel üle veepeal hulpiva looma visata ja nöörist tagasi sikutada.Kasutan seda ritva ka nö. Alpi kepina kui kaks alumist jätku on lahti tõmmatud.Kolmik on ka nii tehtud,et käsi läheb ilusti vahelt läbi ja saab püssi hoida.

Mul on ka tegelikult Jorri kingitud variant. On abiks olnud

küsimus sulase-omanikele: millest olete teinud konksu ja millise? Kas kõige suurem kolmene kalakonks aitab (panna ridva otsa nt 5-10 cm trossijupiga)? Või on parem jäigalt ühendatud ahingu-teraviku tüüpi või hoopis suurem J-kujuline? Või suurem kolmik?

Mul on suuremat sorti J kujuline roostevabast terasest. See võiks olla nii tugev, et kui otsa jääb poolsurnud loom, siis kannatab selle ikka välja tõmmata, mitte ei tõmba konksu sirgeks ega küljest ära. Trossi otsas asjandust ei kujuta üldse ette, kui vaja kiirelt siplev loom läbi roo või rägu välja sikutada. Kunagi tegin konksu mis pehmest traadist, selle vedasin esimese korraga sirgeks ja ikka ronisin ise vette loomale järgi.

Mina tegin nii,et võtsin kokkukäidaval (õnge)latil viimase jätku ära,(sikutad alt otsast latil korgi maha) asemele otsisin paraja jämedusega terastraadi,et vähemalt pool jääks lati sisse.Saab tugevam,kobras ju jõuline loom.Lati sees oleva otsa taod laperguseks või jõngsu sisse ja valad epoliimi või minit kõvastuvat liimi täis.Traat peab algul sirge olema ja hiljem siis painudad väljasoleva osa kruustangide vahel konksu.Kongsu soovitaks veidi laperguseks taguda(et kidasid sisse viilida) ja hästi teravaks ihuda.Kongsule siis korgist või mingist materjalist kaitse peale ja alumisele jätkule(kõige jämedam) mingi nöörist või rihmast seljaskandmiseks rihm külge,ning kogu lugu.Viskad nagu püssi õlale ja käed muu kola jaoks vabad.Kes asja vastu huvi tunneb(ei ütle,et enda kongits kõige parem on) ja Tartu kandis liigub,siis olen valmis kongsutraadiga varustama ja asja näitama.Lepiks siis privas kokku.