Neile kes sooviksid oma sammupikkust arvutada lisan väikese konspekti.

Selline mõõteühik nagu samm on hea seni kuni ei tule võrrelda 170cm ja 200cm pikkuste meeste samme (siin on paslik meenutada nõukogude aja multikat “38 papagoid”, kus boamao pikkuseks saadi 2,5 elevanti või 5 ahvi või 38 papagoid). Seega on hea kui kõik suudaksid ennast väljendada meetermõõdustikus (vähemalt nendes riikides kus meeter maksab).

Tutvustaksin siis NSVL sõjaväetopo õpiku kirjutisi neile kellel asja vastu huvi.
Peamised kaks meetodit on: oma sammupikkuse välja arvutamine matemaatiliselt ja sammupikkuse teada saamine selle võrdlemisega maastikul.
Neile, kes arvutada armastava siis valem. D = (P : 4) + 0.37 kus D-sammu pikkus meetrites ja P- inimese kasv meetrites. Näide: minu pikkus on 1,88m. D = (1,88 : 4) + 0,37 = 0,47 + 0,37 = 0,84m. Seega on minu ühe sammu pikkus 84cm. See meetod on hea teoreetiliselt, sest rahuliku kõnniga kabinetis on minu sammu pikkus ~50cm ja kiire kõnniga (koridoris) oli sammupikkus ~70cm. Maastikul mõõtes sain ligikaudu sarnase pikkuse kui matemaatika andis.

Teist meetodit on peetud täpsemaks (praktilisemaks). Maastikul mõõdad distantsi 200-300m (tasane maastik ja sirge lõik) ja siis lihtsalt käid selle maa oma normaalkõnnil läbi ja loed sammud. Soovitan teha seda mitu korda, et vältida vigu (alateadlikku sammu venitamist). Antud meetodi veaks loetakse 2-5% mõõdetavast distantsist.
Soovituslik on lugeda sammupaare. S.t. loed iga sammu mida teed vasaku või parema jalaga. Lisaks on soovituslik lugeda 100 sammupaari kaupa (iga 100 sammupaari peale näiteks surud ühe sõrme rusikasse või märgid selle kuidagi ära). Ise olen praktikas kasutanud teadmist, et 100m on minu 60 sammupaari ja 10m ≈ 6 sammupaari. Viga 100m juures on jäänud ~5 meetri juurde ja on reeglina olnud vähenev ehk, siis mõned meetrid alla 100m.
Lisateadmiseks veel, et allamäge samm pikem on ja ülesmäge lühem. Samuti mõjutab sammupikkust ka vanuse (kaalu) lisandumine.

Neile, kes armastavad ümardada, siis sammupaar on 1,5 – 1,6m.

lisaks siis ühe illustreeriva näite elust enesest: läksime mina, kakuke ka Feen laskma. Panime märklauad paika ja hakkasime sammudega 100 m välja mõõtma. Eri meeste "100 m" erines silma järgi u 10 m võrra.

Jah, kõik sõltub nö sammu stiilist, ise olen tänu omaaegsele pikale kooliteele hakanud kasutama sihukest venitatud pikka sammu, kus sammul tagumise jala varvastega veel kergitad, tõukad tagant ja esimese jala sirutad pikalt välja (selle sammuga oli minu kiirus 8 km/h). Praktika kogemus selline, et läksin tiiru omapäid laskma, treener ütles et tiir vaba. Hääkene küll, lähen esimese laskepositsiooni juurde ja asun sammudega mõõtma, sain korduvatel katsetel 37-39 sammu Pärast küsisin treenerilt, mis joonega tegu ning sain vastuseks, et esimene joon on 50 m peal. No järelikult 100m=ca 80 sammuga minu puhul...

Poolitasin selle teema ära, kuna polnud eelneval jutul miskit pistmist jahti-jakt kaugusemõõtjaga. Nüüd siis kaugusemõõtja nimega vasak parem vasak ...
Mul võimalus kasutada 300m tiiru, kus distantsid välja mõõdetud. Olen kontrollinud oma venitatud sammudega mõõtmist. Enda üllatuseks olen suht ligi saanud sammuga meetrile. Kuni viis sammu on erinevust olnud 100m peale.
Ps. need kes mind ja mosset koos näinud, võivad küll ette kujutada, et mosse astub vist 2m sammudega ja feeni samm ei ületa kindlasti 0,5m.

Sammuga mõõtsin 100m märgi tarbek välja.
Pärast võimaluse avanedes maamõõdu sirkliga üle mõõtes sain ~99m.
Kõndides 8km/h- on päris vinge.
Sõjeväes rännakutel oleks sellisel mehel nagu pärastlõunane jalutuskäik.

Jah seda pikka "loivavat" käimist täheldasin ka mina oma koolivennal, kelle koolitee oli 4 km pikk. Tema kõrval andis ikka siblida kuigi oli minuga ühte kasvu . Kuid kuidas sa seda sammu nn. metsavahel või isegi "mätlikul" heinamaal kasutad? Seal ei saa ju niimoodi sammu pikaks venitada. Minul endal selline keskmine sammupikkus rahulikul kõnnil ikka 0,7 m (182 cm kasvu juures). Seda ka paljude enda kasvule lähedaste pikkustega tuttavatega rehkendanud. Võtad mingi teejupi ning mõõdad. Huvitaval kombel 100 m mõõtmisel on sammude vahe onud max 5-7 sammu (ikka see küsimus peale uluki laskmist).

neh, oli vist vene kroonu standard 5 km/h, mu häda selles et pundis käies kogu aeg teistele kandadele astun, pean oma sammu kontrollima

Venitatud samm tuleb endale sisse harjutada, samas normaalsammu puhul pead lihtsalt teadma selle pikkust.
Vahe tuleb sisse kui on vaja mõõta pikemaid distantse. Proovige oma venitatud sammuga käia 500 meetrit.
Ise olen pidanud seda teadmist rakendama öises metsas orjenteerudes. Kui tean, kaardi järgi, et mingis suunas 300m kaugusel on orientiir (kraav/siht/järv/küla) siis hakkan selles suunas minema, kui minu loetud ~300m pärast orientiiri leitud ei ole tähendab, et olen eksinud.
Siiani olen ka vajaliku laskmise distantsi nii välja mõõtnud.

P.S. Kõik meetodi, mis annavad rahuldava tulemuse on head.

Kui ma seda mõõtmist meenutan, siis Kakukese 100 m oli kõige tagumine Aga pärast seda võtsin ise jalgpalliväljaku abiks (penalti 11 m), ja ka karate tatami on kenasti meetriste tükkidena maas. Edna kohta tean seda, et kui astuda ja siis natukene sammu pikendada (no, et viivitan jala maha toetamisega ja samal ajal viin ikkagi keha edasi), siis ongi see meeter käes. Metsas pole asi nii täpne, aga no, mingi ettekujutuse ikka asjast saab.

Käisin just tiirus maad mõõtmas. Mõõtsmie kahekesi.
Lumekihi paksus ~10cm. Maa kergelt tõusev märkide suunas ~0,5m 300meetri peale.
Maamõõtja nr1. 188cm mõõtis normaalsammuga lugedes paarissamme. Maamõõtja nr2. 184cm mõõtis "venitatud" sammudega.
Maamõõtja nr1. tulemuseks oli 60 paarissammu ~98,5m peale. See teeb paarissammu pikkuseks 1,64 cm (üksiksamm 82cm). (viga oli -1,5m)
Maamõõtja nr2. tulemuseks oli 100 sammu ≈96 meetrit. See teeb sammu pikkuseks ~96 cm. (viga oli -4m)
Järeldus: normaalkõnniga mõõtmisel on viga väiksem.
Samas on mõlemal mõõtmisel 100m viga väike ja ei ole suurt vahet kumba meetodit kasutad.

Just-just kellamees ütles välja selle mõtte mida ma silmas pidasin enda eelmises postituses-normaalsammuga mõõtes tuleb tulemus täpsem.

Kui maamõõtja nr 1. mõõtis mitu (paaris)sammu mahub 100 m sisse ja maamõõtja nr 2. mõõtis mitu meetrit on 100 sammu, siis minu arusaamise järgi on need veidi erinevad asjad.
100 sammu viga esimesel mehel oli ju 18 m teise 4 m vastu! Kui nüüd veidi edasi arvutada, siis siis nr viga peaks olema siiski -0,57 m kui ta asub 61 paarissammu ja nr 2. viga on -0,16 m kui ta astub 104 venitatud sammu. Seega on nr 2. viga siiski igas olukorras jämedalt võttes 4 X väiksem (ehkki ega antud olukorras suurt vahet pole, kas viga on 0,6 või 0,2 %).

Tänan Mosset matemaatika eest.
Vastus sellele oleks järgmine. Mõlemad maamõõtjad ei tegelenud maastikul matemaatikaga vaid võrdlesid oma mõõtmistehnikaid. S.t. nr1 teadis, et tema 60 paarissammu = 100m ja nr2 teadis, et tema 100 venitatud sammu = 100m. Tulemus oli 60 paarissammu=98,5m ja 100 venitatud sammu = 96m.

Aitäh, et keegi on viitsinud kaasa mõelda. Viin oma eelmisesse postitusse paranduse sisse.

Kohe selgem pilt, esimesest postitusest oli jah üsna raske aru saada, et mida siis lõpuks ikka tehti. Pärast täiendavat selgitust tuleb nõustuda, et lühemate sammudega mees sai tõesti täpsema tulemuse.