http://perso.orange.fr/armurerie.henry/page21.htm Selliseid kasutavad jahil prantslased . Vâga tôhus enesekaitse vahend . Kasutatav ka lihtsalt matka , vôi jalutuskepina . Meie meestele eelmine aasta tuli kaks siga kûlge . Üks ei tule enam metsa poolegi , temale lôppes vahejutum pôlve
operatsiooniga . Teine on nôus ainult lagedal veel kûtiliinis olema . Môlemal juhul tegu laskmispraagiga , kus haavatud loomad sattusid kokku ajajatega . Nende riistade hind on sealmaal kûll kallivôitu , 350 euri ja ûle selle , aga tehniliselt pole asi lahendamatu . Pakun , et 1000 krooniga tootetav vâikepartiina .

Kui tugev selline asjandus ka olla võib, kas peab ikka vastu ja ei raksata puruks kui ründavasse seasse lüüa.

Paistab üsna tugeva konstruktsiooniga aga iseasi kuidas niisugust kaasas kanda ja kas on aega see ka sea poole suunata kui too juba peale tuleb...

Paistavad tugevad tegelikult, need on sarnasest terasest nagu samurai möögad vms. Aga jah, kas sellist ka kasutada jõuad, kui siga peale tuleb on teine asi.

Kui juba relvaga kütiliinil kardetakse seista,tea palju neid mehi on kes odaga metslooma vastu valmis minema Ja kuidas selliseid riistu kasutada ,kas püss seljas ja oda käes v vastupidi
Kivi kotti!

Sama mõte mis kuldil.Selle ajag kui sa selle robustse riistapuu oma õlalt või kusagilt kätte saad on siga sulle juba 3 korda peale jõudnud.

selles olukorras eelistaksin igal juhul revolvrit või püstolit, millega võsas oluliselt lihtsam vehkida

Minu meelest kõlbab see asjandus siis kui siga koertel käes ja noaga ei tihka ligi minna.Vot siis paras eemalt suskida.Venes mitmedki mehed nii teevad ja ise seejuures väga leilis.Isiklikult sellisest abivahendist vaimustatud ei ole.

Ma arvan, et see pigem ajajatele, kui küttidele. Neil ju püss abiks!

Ja üldse :

§ 20. Tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon
...
(2) Tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on:
1) kasteet, kasteetnuga, torketääk, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse;
3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.

Niiet parem mitte siukse jurakaga metsavahel pihku jääda.

See selline imelik riist jah ja kui ikka püssiga jahil oled siis kus sa teda hoiad ja kannad ja kohe kätte saad kui vaja.
Tean vene ajast juhtu kus siga ründas mingit "asjapulka" kellel oli taskurelv jahil kaasas.(See relv oli siis aint teatud "ülemustele" lubatud.)Oli suur kult ja mees lasi kaheraudse tühjaks ning haaras revolvri,ise taganedes lasi pideme ründava sea suunas tühjaks, aga peale viimast lasku (tagurpidi liikudes)komistas ja lendas lumme pikali ning kukkus karjuma"siga tuleb,siga tuleb".Kõrvalt mehed jooksid siis juurte ja siga maas,ülemuse jalast napilt meeter.Kõik revolvrikuulid olid tabanud looma aga alles viimane,napilt meetri pealt lastud ja otsa ette tabanu,võttis kuldi maha.Tea, kas ta ka püksi tegi aga viimane jahipäev oli mehele küll?
Ni-et, ärge revolvri peale seajahil küll lootke,kui pole just mingi "kahuri"kaliiber.

Jah , nii see on . Sest tulirelvaga ajama minna ei tohi .... Vedru hoiab paigal tera kattet , mis suuremale survele jârele annab . Nii kaua kui pole vajadust piigina tarvitada , saab kasutada kui tavalist keppi mille abil omale vôsas lihtsalt teed rajada . Kâin vahel meeleldi ajamas ja alati otsin kuskilt mingi paari meetrise roika , millega oks kôrvale lûkata . Sellepârast see asjake mulle ka silma jâi !

Kujutage nüüd ette kui siga ründab,et mida siis teete?Otse peale tulevat siga võimalik ainult pähe lasta,torgata.Oda sel juhul täitsa tarbetu ese.Ega seda kolbast läbi ei torka ja pindmised vigastused ei ole surmavad,nii et kui eest ära ei hüppa siis siga lööb kindlasti lõhki.Seeeest peale sellist vahejuhtumit saab odaga ideaalselt pükste puhastada seestpoolt .

Peeter,miks tulirelvaga ajama minna ei tohi?Seaduses jutt laetud tulirelvast ikka ja enese kaitseks ei keela keegi sind relva laadimast kui loom ründab.
Kaigas muide ajajal väga vajalik riistapuu.On abiks üle kraavi hüppamisel ja kui mülkasse vajud,lööd kaika risti ja kergem välja saada,samuti okasd eest.Kunagi tehti vaikset aju ja aint kepiga võis vastu puid lüüa,et looma hirmutada.Pidavat isegi parem olema,kui häälega aju,sest kaikakõksu kardab loom rohkem kui inimese häält,kuna see kõks tundub püssipauguna.
Aga see teraga metallkaigas ju nati ohtlik endalegi,kraavi ületades võib ju tera lahti visata.

Ei ole mul ka neisse oradesse usku enesekaitsevahendina. Kui ikka siga otse peale tuleb paksus kuusikus ja tabada on võimalik üksnes pead.
Meenutab juba seda saksa parunihärra sõbra juttu ajakirjas EJ, kus tääk püssile otsa aetud.
Samas, kui koerad sea kinni pidanud ja vaja ära torgata, täitsa mõistlik tundub. Jälle, kui kujutada ennast ette metsas püssiga, niigi raske käia ja siis veel see rauast kolakas ... Parem olgu juba olemata.