Paksu nahka peaksid saama köösneri töökojast või siis mõni loomanahk mis muuks enam ei kõlba, ajab karvu näiteks... lase aga minna, mõnelt ehk tutvusringkonnast saad...Isegi otsisin pikalt, kerge saada pole kui just vaja läheb kiirelt.
Veel: kannatab ka hästi 2-3 kihti kokku kvaliteetselt liimida ja siis hea nahanoaga sablo välja lõigata. Ise soovitaks kasetohtu, see hoolsa töö järel ääretult kena saab, ei libise ja on enam unikaalne kui põdrasarvest

Üsna põhjalik artikkel jahinugadest, sh ka teritamise kunstist vt http://www.piterhunt.ru/pages/statyi/pechkin/1.htm

Mul on mingi odav brasiillane TRAMONTINA nuga. Plastmassist käepide, aga täpselt käe järgi ja tera pool kaitse kahel pool, mida pean oluliseks kui torgata tuleb (siga). Ise väga lühikest tera ei taha just selle torkamise mõttes kui vaja peaks minema. Nuga on terav, aga konti eriti ei kannata, siis tuleb ikka aeg-ajalt teritada üle. Sobib nii nahavõtmiseks suurulukilt kui ka tükeldamiseks. Parem igatahes kui need lühikesed soome noad. Kindlasti saaks ka paremat, aga kuna hetkel on olemas, ajab asja üsna edukalt ära.

Kah see olemas, aga puuduseks pean lühikest ja libedat käepidet, samuti on teraots väljapoole kõveras, mao pealt on raske nahka võtta ilma makku torkamata

Ka Mora nugade (minu arust ainsaks) puuduseks on natuke liiga sirge ja terav ots, võiks vähe ümaram ja rohkem allapoole olla.

Eks neid nugasid ole mitut sorti, mul käepide nagu lühike pole. Väljaspoole kõver on nuga küll minimaalselt. Nahka võtta põdral on ideaalne, probleem on ehk kõhukoopa avamisega- et makku ei torkaks, siis on parem noa ots sõrmega kinni katta ja niimoodi libistada, sõrm allpool, tera ülespoole.

Kõhupealt naha võtmisel sõrm tera otsa alla? Sel ju nõelterav, lõikab -torkab kohe sisse, ise ikka lükkan 2 sõrme naha alla ja noaotsa nende vahele. Aga sel noal ongi nagu see väljapoole kõverus suurevõitu, tükib ikka magu puutuma. Mora ehitusnoaga on mao pealt parem võtta, ots kül terav aga sirge.

Üks väike nipp kõhukoopa avamiseks ,just rippuval loomal ---Tõmmata kõhu ülemisse ossa väike pragu ,et rusikas sisse läheks.Võtta nuga pihku ja panna rusikas kõhuõõnde sisse ,nii et noa tera jääks väljapoole (rusikas koos noapeaga on sisikonna pool tera väljas )ja lihtsalt lõigata.Pole karta sisselõikamist.Võib ka noa tagurpidi kätte võtta ja samuti lõigata ,ikka nii et tera kõhuõõnest väljas,noapea koos kääega kõhuõõnes.Ehk saite aru!
Kivi kotti!

Tõesti hea mõte, olen seda küll teadnud, et nii võib, aga kuidagi meelest läinud. Meil harilikult on põder töötlemise ajal maas, aga võiks ikkagi proovida. Harilikult lõigatakse makku sisse sel hetkel kui kõhuõõnde esimene lõige tehakse rinnakorvi all.

Kui loom pikali on ega siis ei pea ka seda esimest sisselõiget rinnakorvi juurest tegema. Mina olen alati ikka päraka poolt alustanud. Olgu siis loom rippumas või selili maas. Auk sisse ja siis nagu eespool kult kirjeldas aga mina lasen lihtsalt ühe käe kaks sõrme sisse ja käeselja surun sügavamale vastu soolikaid. Siis teise käega lõikad ilusti nende kahe sirge sõrme vahel kuni rinnakorvini välja. Nuga on muidugi väljapool looma ja käsi sisikonna vastus.

Eks ikka tegelikult on nii, et kõige parema noa saad ühe õige küla sepa käest! Võtad koos sepaga pooliku ära. Räägid mure ka ära. Siis viid talle ühe veneaegse soome kelgu jalase ja kui on siis ka ühe põdrasarve mis istub kenasti peos. No ja ülejäänu tuleb nii nagu ikka. Tahtsime parimat,aga tuli ikka nii nagu alati!

Kuidas kodustes tingimustes teha korralik jahinuga vt http://www.hunter.ru/access/nozh.htm

Selles lingis mainitud mõte teha nuga saelehest on tegelikult väga hea.
Meil käisid kuu-kaks tagasi soomlased külas. Üks neist oli teinud endale noaterad samuti saelehest. Esialgu kõik irvitasid, aga kui lõikamiseks läks jäid suumulgud kinni. Kaks põtra ja siga ning nuga oli ikka terav! Tal oli ka selline huvitav idee: ta kannab jahil kaasas kolme noatera ja ühte käepidet. Kui üks tera nüriks läheb, vahetab selle paari sekundiga ära ja nuga on jälle terav.

Ei ole küll kõva metallispets, kuid saeterast tehtud nuga ei kannata löömist. Mul endal tehtud paar tükki seatapuks. Karvavõtmise kannatab ära, kuid kui lahkamiseks läheb, siis vaja üle luisata. Häda aga selles, et tera suhteliselt kalk ning luiskamine võtab aega. Samas kui tahaks tagumiste jalgade vahelt konti puru lüüa, siis ikka kirvest vaja. Muidu tera läheb katki. Samas hea odav materjal. Üks nuga tehti ka kelgujalasest, kuid karastati üle. Veneaegne kelgujalas väga pehme. Parem variant eestiaegne kelgujalas, kui seda kuskil pööningul veel vedelemas on.
Kasutan praegu jahil käies kelgujalasest nuga. Kui korralikult luisatud on, siis ühe põdra töötlemise peab vastu. Samas on ka üks väike nuga, mis on tehtud randaali kettast. See on ka hea teraga, kuid teritada jälle raske. Samas, kui terav on võib habet ajada.

Kui jutt nugadest siis kasutan nn.tapamaja nuga ,täis prohvi tööriist .Ei ole ta küll mingi teabmis ilu asi ,aga korraliku plastmass peaga ,mis hästi kätte istub ja hind ka normaalne.Väiksemad on vist isegi alla 200-ja krooni .Neid on ka erineva tera kujuga-torkamise,nahastamise,fileerimise jne.Mulle meeldib nende juures veel see ,et nad on suhteliselt õhukese teraga.Muidugi need pikemad nahastamis profiiliga noad taguda ja murda eriti ei kannata,aga selle raha eest on asja küllaga.Müüakse neid näiteks VET inventaariga kauplevates firmades,kui kedagi huvitab võin täpsemalt järele uurida.
Kivi kotti!