Kirjeldaks natuke ühe sektsiooni probleeme millega liitusin alles 1,5 aastat tagasi.Kuna mul endal mõistus otsas ja ootaks arvamusi ettepanekuid.Probleem sigadega nagu pelkiri viitab,nimelt kütiti tedaolevat ühe talvega ära 4 emist ja peale seda langes sigade arvukus nulli lähedale.Jahti peeti nii,et kui jälg oli siis mehed kokku ja seda ainukestki siga aeti kuni käes või piirist väljas.Mõnede aktivistide eestvedamisel pandi jaht lukku(mina k a) kaheks aastaks ja loodi ka reservaat kust ei kütita midagi(ajujahiga).Suur tegematta jätmine oli ka lisasöötmine,98%meestest pasiivsed selles osas.Aktiivseid 45-st 4-5,aasta on möödas ja saan kätt südamele pannes öelda ,et jahimaal elab kindlalt 2 karja kokku 12 isendit pluss 2-3 kulti.Mida teha kui enamus nõuab jahti aga resurss on napp?Ise pooldaks valiklaskmist aga kuna enamus mehi laseb esimese musta värvi looma maha siis läheb jälle jamaks ,koerajahist ma ei räägikski siinkohal.Pole vist päris õige väljend aga ma ütlen,et kipub sinna nõiaringi kanti kiskuma?

Ega sul muud üle jää kui kannatada või siis vastu hakata.Kui teil ikka enamus "jobusi" jahti nõuab,siis pole midagi teha.

Juba tükk aega hoiame ühte sööda koht ja sellega piirnevaid paari masti aastaringselt täitsa jahivabad ja tundub, et selline praktika täitsa õigustab.

Mingi 6-7aastat tagasi oli meil analoogne seis.Siga oli siga ja kõik mis tuli see suri.Sai siis koosolekul see teema üles võetud.Ettepanek oli selline,et kes emise laseb see viis sotti ka maksab.Üks mees siis hakkas räuskama,et:" mis teil linna meestel see viis sotti ära pole,lasete emise,köhite pappi ja naerate.Aga vot paneme emise kolme tonni peale."Olime kõik nõus.Järgmine hooaeg lasi sama mees suure juhtemise.Küsisime siis talt kolmeka,aga teme saatis meid p....s,sõimas röövliteks ja jobudeks ning astus takkapihta ka seksioonist välja.Nüüd emised tabu ja sigu nagu putru.

Kui emis tabu, siis tuleb siga juurte kui putru. Lasime sellel talvel 28 siga ja alles jäi kuskil 60 isendit pluss 7-8 võimast kulti. Sigu hiame kõik koos naaber sektsioonidega ja emiseid sihilikult ei lase. Loomulikult kui sektsioon tahab jahti pidada ja kõik maha tappa, siis üldsus otsustab ja üksi sellise asja vastu ei saa.

Emis ja ka suurem kult hoiavad seakarja ikka paigal.Muidugi kui sööt ja sool olemas.Väiksemates puntides see põhiline lugu on,et vanad olejad teevad reeglid ja neid raske muuta.Eriti kui on kohalikke talumehi pundis rohkem siis nemad just huvitatud sigade kadumisest.
Meil oli see emisejama koosolekul jutuks ja siiani kehtib,et emist ei lase kui sigu vähem on.Maksuks pandi 500.Kui ikka looma juba palju siis tuleb ka emiseid lasta,sest ilma karjajuhita hukkub põrsaid palju rohkem ja sigade arv langeb.

See on koht, kus ise ka aegajalt olen tahtnud ropendada.
Ühe jahtkonna olen sellepärast selja taha jätnud, et oli moto, kui ei lase mina siis laseb keegi teine ja tinauba jooksis liialt usinalt.
Väga raske on vanu koeri õpetada uusi trikke tegema. Eriti valus on siis vaadata, kui looma pole ja siis ka aetakse neid taga nädalavahetusel mõlemad päevad järjest, selle asemel et istuda maha ja mõelda, mida selleks tegema peaks, et sellist jama poleks.
Varu kuhjaga kannatust ja säilita endas samasugune mõttelaad.

Peab neid sigu siis nii palju olema.Aga mingi teooria räägib, et suurte emiste laskmisel sigade arvukus suureneb, sest tiinestuvad ka nooremad emised. Aga no karja juhte võisk ikka säästa.Meil näiteks kohe emiselaskmise plaan

mõtted/printsiibid sigade arvukuse säilitamisest/suurendamisest:

1) üldjahis:
* teadlikult suure emise laskmine on surmapatt...praktikas kui on teada et koerte eest on kari pagemas siis pauku enne kolmandat/neljandat looma ei tehta....
* karjast kesikut lastes teadke et enamasti on ka see emis, kultkesikud lüüakse karjast eemale üsna varakult....laske karjast ainult põrsaid.....
* korralik piiramistöö tagab üksikute (vahel ka paarikaupa) kultkesikute ja suurte kultide leidmise ja laskmise.....ei ole vaja vaid suuri karju ajada.

2) varitsusjahis:
* viljast/kõrrest ei lasta üldse emiseid ja põrsaid (väikesed ja raske veel kulti eristada)
* kesikud/ kuldid tulevad enamasti üksi(kaksi).... veenduge (laske süüa) et tegu pole karjaga.....noor emis on ka vägagi kesiku mõõtu
* söödalt on enamasti võimalik ka kultpõrsad eristada....till ikka tolkneb,irw....meil näit. kaheksast söödalt lastud põrsast seitse kuldid.....

3) söötmine:
* valige keset oma parimaid seale sobivaid maid söödapõld/söödaautomaat kust varitsusjahti peetakse vaid erandjuhtudel(viimasejahipäeva põrsas aastakoosoleku lauale näiteks)...ja hoolitsege et pea aastaringi see igapäevaselt söödaga täidetud on. kui vähegi võimalik pole sealkandis ka koerajahti kena teha....aga kui see väga tihti ei toimu siis pole hullu...
* teised söödakohad ei pruugi olla sellises eristaatuses aga alates kõrrest kuni lume kadumiseni kord nädalas miinimum tuleb ikka sööta lisada...
* meelitage naabrite sigu.....põhiemis ei jää teile nagunii....aga esmaspoegijad kesikemised võivad seda teha küll...ja hoidke siis neid
* kui teil ka aastas kuni 10 tn vilja selleks kulub....on asi seda väärt...kulukas? jah....aga otsige üles kohalikud viljaksavatajad/köögiviljakasvatajad ja pakkuge välja tasuta tööjõudu kuivatite, sorteeride, ladude jne. koristuseks tingimusel et "praht" on teie.....sorteerijäätmete tasuta äravedu jms....see aitab suuremast osast üle....veic maisi tuleb lõpus ikka ka raha eest osta....

ja kõige olulisem on see kõik meestele selgeks teha...

ja arutage rahulikult iga valestilask läbi....jahil juhtub mõndagi...näit. piiratakse sisse suur kult...koeramees läheb sissemineku jäljest järgi....koer võtab...annab raadiost teada et tõusis koera eest....kütt laseb kahemeetrisel sihil esimesena ilmuva suure sea ära...ja selgub et on juhtemis kari järel....selgus et kari polnud jälge teinudki kvartalist välja...vaid suur kult oli tulnud juba emist piiluma....see siis tööõnnetus...rõhutan TEADLIKULT emist ei lasta....

Jumala õiget juttu ajad Sarvik.Omalt poolt lisaks veel,et pole vahet kas emiseid palju või vähe.Kui jooksukas suurtel emistel läbi siis kult võtab viletsad kesikud ja suuremad põrsad ette.Tänavu lasin emispõrsa ca.50kg ja rohkem.Magu lastes avastasin kolm loodet milles 3-4cm põrsahakatised sees.

muideks sama üllatus meilgi viimases veebruarikuu üldjahis....olen pea 30 aastat jahimees olnud ....aga sellist nägin oma silmaga esmakordselt....olin küll selliseid jutte kuulnud aga ei uskunud eriti....arutasime meestega et see on ilmselt selle talve eripärasusest tingitud erandolukord....

Usun,et saares sigade üleküllus ja siis muidugi ka emiste laskmine õige.Oli ju suurem pahandus ülemöödunud aastal, kui mingi vanem mees lasi emise ära,mitmest lehest jooksis lugu läbi ja meest karistati.Arvan siiski,et päris ära seajahti kuskil eriti ei saa keelata,sest talumeeste kaebuse korral on KKT kohustatud laskeload välja kirjutama.Ja siin ongi üks talumeeste ja jahimeeste vahelise tüli põhjus ehk?Ja kui seksioonis kohalikke talumehi rohkem siis kindlasti on nemad metssigade hävitamisest huvitatud.

Minule teadaolevalt pole sektsioonis talumehi.Ainukese viljakasvatajaga saame kahh hästi läbi,aitab meil söödapõldu rajada ning varustab viljaga.Tuleb isegi appi tõmbama kui olen oma kastikaga järjekortselt maa külgetömbejõuga võitlemas(loe; kinni jäänud) See naabrite sigade meelitamise plaan hea,eeltööd käivad juba mõnda aega.Vaja oleks ehitada söötjaid tk 2,aga selle kolme aktivistiga ei jõua lihtsalt igale poole.Mõtted on välja öeldud,mehed kiidavad takka aga kui tegemiseks läheb,siis... ahh.Kuidagi kehva tunne on teha pukid,söötjad,meelitada sead ja siis tuleb mingi vend ja põmm. Lisasööda kohapealt on meil vabad käed,niipalju kui jõuame metsa tassida läheb ilusti sekt.arvele.

Aastaid umbes 12 tagasi võis meil jahimaa värske lumega läbi sõita,leidmata ühtegi seajälge või siga ,vähemalt väga vähe oli neid,juhatuse otsus oli järgmiseks,kaheks aastaks seajaht kinni,ainult söötmine ja ei mingit häirimist ja kui vaja ,siis kauemgi,vaatame, mis saab.Olgu siin kohal öeldud ,et olin üsna umbusklik selle otsuse suhtes.
Tänane seis,siis niisugune,et sel aastal lasime umbes 200siga +- mõned,täpselt ei teagi,jaht on lahti aasta läbi.
Mõned minu mõtted laskmisest,kui sigu on vähe,lasta tuleks ainult varitsusest
ja ainult põrsaid,laskma peaks need mehed, kel närvid korras ,suurim lollus on lasta sigu viljapõllust(isegi kui neid palju on)sealt just emised lastaksegi,ajujahti tuleks ka vältida ja eriti koertega.
Meil,siis kombeks nii,laseme enamuse varitsusest ja põrsaid,kesikuid ka,juhul kui vahet teeme,siis laseme emispõrsaid ja kesikuid,kulte säästame,sel aastal oli nii öelda ka emisekohustus umbes 15tk neid lasti(seda ma heaks ei kiida,aga kui vaja ,siis vaja)
Aastas teeme umbes 4-5 ajujahti(seale ,siis) täiesti piisav meile,ajust laseme ainult pörsaid,üldiselt peetakse sellest ka kinni.
Teeme ka ühisjahte varitsusest,mehed tulevad kokku,igaüks läheb oma pukki,pärast kogunemine nahastamisruumis,siis jahimajas ,saun,õlled jne.
Urukoer ses suhtes olete õigel teel ,kui tahate ,et sigade arvukus tõuseks,siis peaks jahi paariks aastaks kinni panema ja siia juurde kuulub söötmine ja veelkord söötmine,ei mingit ajujahti,kui nii toimite, siis 3-4 aasta pärast ei jõua te sigu ära lasta.

Meil võid meestele rääkida palju taha, ikka laseb keegi emise ära.See aasta oli meil lasta 15 siga(ida-virus üldse sigu vähe)ja lasti kaks emist.Pukist laskmist meil üldse ei harrastata, hakkad vanematele meestele rääkima, et laseme pukist saaks valida, aga kus siis läheb kisa lahti.Enamuse arust ainult jaht talvel koertega on õige, seda, et siga vähe ja tuleks hoida, võidki rääkima jääda.