Tere Foorumlased

Praegusel ajal on üheks suureks nuhtluseks põgrakärbes. See on lihtsalt võimatu, kui metsas jalutades ei saa muud teha kui neid jumala poolt meile nuhtluseks loodud putukaid oma juustest ja riiete alt katkuda.
On äkki mingeid vahendeid nende eemale peletamiseks. Olge head ja andke teada.

Noor jahimees Metsline

Oi,selle vastu on mitu võimalust kohe.Esiteks,ära metsa ńägu näita,ega kodujuures nad eriti pesitse.Teiseks,kui ikka jahimees oled ja metsas kolamine kohustuslik on ja minna tahad,siis liigu sellises kohas kus põder pole ringi kolistanud ja ää sa ajamata habemega(kui habe juba kasvab) metsa mine,karvadest hoiavad nad küündega kinni.Keemijast need loomakesed eriti ei hooli aga mine sa tea,praegu igasugu mürke leidub?Nii-et,valikud ikka on.

Hammustavad ka raisad. Kunagi lugesin , et rootsis on surmajuhtumeid olnud põdrakärpse hammustusest!

Kui sulle Jorri pakutud variandid ei sobi, siis mõtle peavõrgu ostmise peale. On siin samas e-poes olemas, 250 eeku. Hanejaht käes, lisamakseering kulub sealgi marjaks ära.

No-jah, habe habemeks kuid juuksed peaks vist kah ära ajama. Kuid see tõsi ,et Off neile küll ei mõju, pigem meelitab.

On, on, mul ühel tuttava- tuttava soomlasest sõbral hammustasid pea otsast nigu naksti! Naine ei pannud esiti tähelegi, aga siis hakkas otsima, et kus mees on. Seal põõsa all vaeseke vedeleski, kärbsed lendasid metsa all ringi, ühel oli mehe pea koledate karvaste jalgade vahel, see veel irvitas naisele ülbelt näkku ja vahtis oma üüratute liitsilmadega. See oli vist samal aastal, kui mul sääsed rabarberid ära sõid?

vana indiaanlane teab - kus põdrakärbes, seal ka põder.

kas OFF ei aita?

Loodame siis et indiaanlasel on õigus sest põdrakärbseid on mu jahikantsli ümber lausa massiliselt. Autost välja saad siis hetkega on hea mitu juustes.

Mind jälle on mõnda aega vaevanud mõte, et mis elukad need põdrakärbsed üldse on. Kas nad ikka käivad kaasas põtrdega? Järsku see mingi juhus. Noh bioloogid, mis teema on selle mutikaga? Mind nad küll hammustanud pole, lihtsalt ebameeldiv, kui mingi mutikas juustes ringi laseb.

Põdrakärbse kõikse valusam aeg enamvähem samal ajal jah, kui passimisjaht põdrale algab. Tõsimeeli, ärge kõvasti lolli naerge , olen alati enne seda püüdnud juuksuri manu ära käia. Kõikse magusam tundub neil olem end kukla piirkonda lennutada ja siis kiirelt juustesse. Sääsevõrk ka muidugi abiks.

Kui sügisel saab lastud põder rippu tõmmatud siis mõnikord hommikuks on neid verd täisimend kärblasi põrandal nii 3l purgi jagu.
Mulle ronivad nad tavaliselt mitte juustesse vaid kõrva taha. Kas peaks enne jahti kõrvad ka maha lõikama

Kui mälu ei peta siis põdrakärbse ametlik nimi raudkärbes.Neid raud kärbse liike on perekonnas palju.Paljud on liigispetiifilised näiteks hobusel,lambal jne kes nendest konkreetselt põdra seljas elab ei tea.Nüüdseid tuste mis neid hähitavad ei tea.Venelaste ajal aitas niisugune asi nagu sk-9 see niisugune hirmsa haisuga must pask oli.Tehtud vist kalamaksaõli tootmise jääkidest.Aga seda ei võinud ka naha peale määrida.Üks vana kirurg ütles,et ainult puujalale.
Nad ikka parajad nuhtlused on,kui karvu ka rohkem siis terve õhtu tegemist.Kui ühe juba leiad siis niisugune tunne,et kogu kere neid täis.

Kui juustesse lendamise vastu aitab keeruline protsess - tuleb kiilakaks ajada, siis riietesse lendamise vastu on palju lihsam moodus - võtad riided ära ja jätad need koju. Muud karvad tuleb ka muidugi maha ajada. See on samuti kindel, et lisaks põdrale hoiavad nad sea ligidusse. Kus loom tihedamalt liigub, seal seda elukat ka rohkem. Sääskedega sama lugu, kui ikka väga kurjad on, siis võib ligiduses looma kohata. Hiilimisel on olnud, et mida lähemale sigadele saad, seda kurjemad on sääsed. Aga mis seal ikka, senini neid nopitud, nopime edaspidi kah, ega sellepärast jahti minemata saa jätta. Sisse on mulle mõni imenud, kui ma pisike olin, viimasel ajal ainult 1. Ja kui nad enamasti katsuvad pähe ennast sättida, siis see oli jala külge haakinud, ja ei olnudki eriti karvane koht.

kui lõikad, siis asenduseks võid kasutada sääraseid:

Keegi rääkis,et need kärbsed või mis nad on, pidid ka kasu tooma.Tal naine ikka nurisenud,et hulgud poole ööni metsas ringi ja temal kodus igav.Mees oli siis tikutopsi neid kärblasi täis korjanud ja enne metsa minekut tikutopsi lahtiselt padja alla sokutanud,et naisel seda karvast pinda palju las siis arutab kärblasi välja,ei hakka meest oodates igav ja koju jõudes on täitsa kraps,muidu tihti unine kui veidi hiljemaks jääd.