Kas keegi on proovinud tugijaamu või autojaamu? Küsimus oleks, et kui palju need raadiust juurde annavad raadoiojaamadele. Mis need maksta võiksid mingi korralik firma, enndal Kenwood raadiojaam.

Autojaam annab ikka kõvasti juurde.Loomulikult kasu ainult autos olles.Hinda küsi tehnoturust.

Tehnoturus täiesti olemas repiiter-autojaamad.
http://www.tehnoturg.ee/?id=b_e

Iseküsimus kas asjal mõtet on?

On mõtet.Autojaamaga on saanud päris tihti nö. vahemeheks olla.Eriti hommikuse luure ajal,kui mehed üksteisest kaugel.Hiljem,jahi ajal vahemaad väiksemad ja käsijaamadest piisab.

Autojaamast on küll abi jah.Aga kas sellel repiiteril vajadust on...???

Põhimõtteliselt, et kui kellelgi on autojaam, kas siis se annab kõigile jaamadele raadiust juurde või peab metsa panema mingi antenni või saatja.Näiteks kas oleks võimalik ka raadiust 16 km raadiuseni suurendada.

Kunagi kurjutati raadius i-ga. Vast tehakse seda nüüdki. Kooli füüsikatunnid on vist ka suure kaarega mööda läinud. Üldiselt, käsijaamade omavaheline levi ei parane otseselt, küll aga saab suhelda sellega, kes istub autojaama taga, teated jõuavad sinna kohale ning sealt saab neid edastada teistele, autos olija peab selleks teate ise edasi ütlema (nagu taksodegagi, kõik kuulevad jänkut, aga omavahel kuuldvus ainult sel juhul, kui lähedal ollakse).

repiiteri idee ongi selles , et suurendab käsijaamade omavahelist suhtluskaugust. võib olla ka autole paigutatud, autojaamaga ühes või ilma.

Ma täpsustaksin, et repiiter on alati koos mingi jaamaga (käsi-, auto- või baasjaamaga). Repiiter ise on kõigest seade, mis kordab uuesti vastuvõetud sideseansi ja saadab selle eetrisse (lihtsama seadme korral samal sagedusel, mis vastu võttis, keerukama seadme puhul teisel sagedusel - see aga ei puuduta jahiraadioid, jahisagedused duplex-repiitereid ei võimalda). Tüüpilise jahikasutuse puhul on autojaama kasutamisel tõenäoliselt lihtsam vajaduse korral teade inimhäälega kordusse hõigata, kui repiiterit kasutada, kuna nii pikki vahemaid, et kogu suhtlus ainult üle repiiteri käib, läheb harva tarvis katta. Kui aga suurem osa jaamu on üksteisele lähedal ja mõni üksik jääb harva kaugemale, siis segab pidevalt papagoina korrutav repiiter suurema osa raadiokasutajate elu rohkem kui selle üksiku eemalolija jaoks abiks on.

BM

Kole küll ,kui väikesed jaamad mitukümmend kilti võimaldaksid ,seda naabrite mulinat siis ,mis sisse kostaks! Vanasti sai kasutatud väikestel jaamadel pikki magnetalusega auto antenne,mis käis siis auto katusele ja andis ikka pool maad võimsust juurde! Parimatel levipäevadel sai vahel kahe pika antenniga paarikümne km kauguselt ühendust pidada!

Täiesti õigus, Kult. Uued, s.o praegused jahisagedused on mõlemad registreeritud kuni 25 W võimsusega jaamade kasutuseks, seega saab autojaamasid (reeglina 25W) kasutada mõlemal sagedusel. Käsijaamad 5 W, mõned ka 4 W. Kuna autojaama kasutajal on reeglina endal ka käsijaam ühes (autojaamast ju teadupoolest kasu ainult autos viibides), siis reeglina kogu jutt ikka käsijaamade kaudu aetud saab. Eelkõige ongi tegemist just ...noh...kuidas öelda, "raadioasjanduse" eetikaga, et mitte ilmaasjata segada naaberjahimaadel toimetamist oma ülevõimendatud saatega.

BM

Mis asjad need tugijamad on

parimat

no ei pruugi olla. viimastest kogemustest VHF ja HF jaamadega võin väita, et ÜRO VHF raadiosidevõrk Pakistani lõunaosas Karachi piirkonnas toetus repiiteritele, mis olid kohaliku eksperdi väitel justament nn. standalone riistapuud. s.t. mitte mingi jaamaga seotud, vaid pigem turvalisse kohta ülespandud signaali võimendajad. laiemas kontekstis võiks seda muidugi ka jaamaks pidada, kuigi puudusid kohapealsed võimalused sidesse minna (mikker, klapid jms.)

Seda ma pidasingi silmas, et repiiter üksiku tehnilise seadmena ei tee mitte midagi, mingisugune jaam peab tal küljes olema. JUHUL, KUI Eesti oludes repiiterit jahinduslikus kasutuses üritada omaks võtta, siis

a) baasjaama küljes, seega paiksena. Siis tõepoolest ei ole üldse oluline, kas on selle jaama kaudu ka inimesel (mitte repiiterseadmel) võimalik hõigata;

b) autojaama küljes, seega mobiilsena. Mõistlik oleks sama jaamaga võimaldada ka inimesel rääkida (enamasti lihtsamalgi repiiterseadmel vastavad pistikukohad olemas).

c) käsijaama küljes, tehniliselt teostatav, praktikas mõttetu, kuna käsijaama väikene saatevõimsus nullib ära suure osa repiiteri kasutamise loogikast.

Mina kasutaks repiiterit sel moel, et kahest jahikanalist istub repiiter autojaamaga ainult ühel ja vähemkasutataval ning seda kanalit kasutataks siis ainult tõepoolest hädavajadusel, kui suure vahemaa tõttu muud moodi ühendust enam ei saa. Samas oleks siis vägagi vajalik vähemalt kahte eri kanalit jälgida (skaneerida) suutvate käsijaamade olemasolu, tavaliste puhul ei jõuaks ju n.ö tagavarakanali sõnumid õigeaegselt kohale.

BM