Mul siis sel reedel õnnestus 1 kesik ära lasta. Pukis olin nii 21:05, 10min pärast üksik nohistas puki all, aga eks tõmmas ära ja kadus vaikselt. 21:40 tuli teisest suunast suurem kamp ja nende hulgas siis oli ka punt kesikuid. Ütleme nii et minu elu kõige kiirem seajaht. On olnud ikka selliseid pea hommikuni tühja istumisi. Üks markantsemaid näiteid oli kui ootasin kella 23:30 ni ära ja siis loodus sundis pukist alla ronima, ajasin oma asja ära ja mõtsin ära minna aga siuke mõnus soe ja vaikne õhta niiet ronisin tagasi. 5 min hiljem tuli kesikukamp robinal söödale. Kuda nad mu kolistamist ja toimetamist ära ei tõmmand aru ei saa...

On samalt platsil lastud sigu erinevatest puntidest ca tunnise vahega. Tuul, tulevad teisest kandist jne. Vahepeal käidud kontrollimas all tabamust (loe haisutatud kõik kohad täis) jne.
Talvekülm ja tühjavõitu kõht teevad ka oma töö.
Küsija eesmärk polnud küttida sain aru?
Kui eesmärgiks hoopis foto siis ka eespool kõneldud 20.30 on juba pime kvaliteetvõtteks. Seega suvel tasuks panustada hoopis esimesele hommikuvalgusele. Viljapõllus heade olude puhul pole ka miski ime karja sisse hiilida hommikuse maguse valgusega.

Arumaeisaakuidassellist pilti tehakse? Tase kuhu üksikud jõuavad.
http://foto.dvaa.ee/?page=1

Kickass zoomiga objektiiv+ statiiv+ paljupaljuPALJU kannatust+ kõvasti õnne ilmselt annavad oma panuse.

Enamus neid pilte ei ole eriti kaugelt tehtud. Niiet arvamus, et enamus häid ja superhäid loomapilte tehakse "pepusselööva" tähevaatluse teleskoobiga on sügavalt ekslik. Õnne peab muidugi olema, aga veel rohkem oskust loomale ligi saada, mida me jahimeestena ju ka taotleme, aga enamasti lõpetavad sihukesed "ilumodellid" pannil või ahjupajas. Pika-püssi ajastul kipub vahel ununema, et kunagi pidi iga looma laskmisel sihukesele pildistamiskaugusele luurama. Kahju, et vibujaht Eestis legaliseerimata - nood jahimehed pidid veelgi lähemale saama, nii oma 20m.

Lootsin ka ise kunagi, et teeks kõvasti looduspilte (fotograafia on teiseks tõsiseks hobiks), aga avastasin enda jaoks, et korraga ei suuda ma looma rõõmsat toimetamist pildistada ja siis talle kuul pähe lasta. Nii ei veagi ma pikki torusid jahile kaasa ja enamasti saab jäädvustatud liikumatut loomakest jahitrofeena. Aga sellise kombineeritud tegevuse peale on kah mõeldud - turul on püssioptikaid, milledel digikaamera sehes. Teed ühe plõksu ja siis veel teise otsa.

Meil käisid sead aprilli algul ja märtsi lõppus, kell 19 paiku ja talvel 10 paiku päeval.
Aga ehita ise automaat söötja. See selline kus on kogu aeg sööt sees ja saad ise peale jooksu suurendada ja vähendada.

Küsi lisa kui vaja küna ehitusel

Aastaid tagasi viisin uuele söödaplatsile kalapastat.Kaks ööpäeva,sead platsil.

Olen ka kuulnud, et kala pidi sigadele meeldima. Ja mida haisvam seda parem. Pole küll proovinud aga ma usun, et eriti hea asi oleks see rootslaste rahvustoit, mis iga normaalse inimese iiveldama ajaks. Selle nimi oli vist mingi suströming vms. Vot see kraam haiseb korralikult ja seda on kaugele tunda.

Muidu tahtsin veel küsida, et mis kella paiku praegusel ajal pukki oleks mõistlik minna?

Kala on vist jah see hea asi. Aga et siis mis kell pukk,i ma arvan et kusagil 20:30-21:30 vahel oleks mõistlik meil siin läänemal.

See mida sa söödaplatsile paned- täiesti suvaline asi-peaasi, et haiseks tugevalt. Olgu selleks kalarapped, metssea roiskuma läinud sisikond, mädanev kartul. Ise kasutanud mitu korda pärmitehasest toodud nn. kuivpärmi pühkmeid. Kui see märjaks läks, siis terve mets seda haisu täis. Suvel kui vana kartulikoorem oli kuiva kooriku peale võtnud aitas labidaga kooriku sonkimine-jälle mets lõhna täis ja sead kohe platsis.
Mis kell aga kuskil loom tuleb on väga erinev. Pane endale seakell püsti, kui passimas ise ei viitsi käia.

Mul oli see suvi veel kiirem seajaht. Jalutades just pukki, lonkis üksik kultkesik eest läbi ja jaht sai läbi ca. 10 minutiga...pukki ei jõudnudki