Leidsin ühe tühermaa, kus kasvab päris palju kaskesid. Paraku toimub seal samas teeehitus ning pool tühermaad on juba maha raiutud, seega oletan, et varsti läheb raiumisele ka ülejäänu. Nii et minu okste võtmine midagi ei muudaks, niikuinii raiutakse maha. Kuna ma pakun, et see raie saab teoks enne juunit, siis seetõttu oleks vaja vihtade materjal ennem ära võtta. Seega - kuidas oleks, kui praegu võtta? Oleks väga vara või juba võiks? Kui palju ühte kimpu oksi panna? Kus ja kuidas kuivatada/säilitada?

Vihta tehakse ikka jaanipäeva paiku ja kase vihaga käiakse ikka saunas.Mets loomale ei anta vähemalt minu teada.

Kui omanikult luba ei küsi, siis oled sisuliselt varas. Ja tehakse sulle Voldemar Kuslapit:))

Mõistlik oleks vihad teha ikka saare okstest, kaseviht ikka sauna jaoks. Mis puutub okste arvukusse, siis minu arusaam on see, et vihta ei ole mõtet teha okste arvu järgi, vaid ikka selle järgi, et ulukitel oleks midagi sellest vihast hädakorral ka võtta. Arvestama pead ka sellega, et viht kuivab kokku ja endisest värskest vihast ei pruugi enam midagi järgi jääda kui okstega koonerdama kipud.Ise kasutan sidumiseks plastist kaablivitsasi - hiljem hea koomale tõmmata kui viht kuivand on ja eks ta ole natuke mugavam ka kui nööriga sidumine .

Parimad on ikka saarepuu okstest tehtud lehised. Võib teha ka paju okstest, kuid kui on valida, siis loomad söövad kõrvalt ära ennem saarevihad. Sel talvel aga läksid ka pajuvihad päris hästi. Kuuldavasti tehakse ka nõgesevihtu.
Praegu on natuke vara vihtade tegemiseks, lehed ei ole veel oma täielikku söödaväärtust saavutanud. Parim aeg vihtade tegemiseks on jah jaanipäeva paiku, kasuks tuleb kindlasti ka täiskuuaeg . Nii teab vanarahvas rääkida.
Kuivatatakse vihtasid varjulises kohas, õhk peab saama vabalt liikuda. Enamasti on jahiseltsidel selleks metsas ilma akende ja usteta söödamajad, kust siis talvel vihad laiali veetakse, loomad ise ka käivad seal nosimas.

Njaa, kohalikud omapärad. Meil siin Põhja-Liivimaa päälinna ümber nõges üks põhimaterjale. Saared las kasvavad ja kosuvad kirvevarte tarvis. Aga kas teil seal mere ääres vaarikat ei kasva? Vaarikat söövad vaat et kõige parema meelega.

Nojah, eks igalpool omad tavad ja kombed. Võiks ju teemat arendada eri paigus söödaviha tegemis kommetega. Varemalt küll ka mõned teemad läbi käinud, aga hooaeg varsti ukse ees ja kordamine ei teeks paha.
Meie seltsis ikka põhiline saarepuu, kuigi on kasvamas ka enamus teisi eelpool nimetatud taimi (ka vaarikaid ). Vihad tehakse parajalt suured, kokku sidumiseks kõige parem kasutada krõpsusid (kaablisidemeid). Kokkuseotud vihad seotakse paarikaupa kokku ja pannakse niimoodi risti üle lati kuivama. Soolvett ise pole siiamaani kasutanud, peaks äkki proovima .

Eks paari nädala pärast võib juba vabalt tegema hakata ja parim ikka see materjal millel pikad noored rohelised võrsed. Ise olen kasutanud palju erinevaid variante põhimõttel, et loom saaks ka oma maitse järgi valida ja vahel ka mõne partii enne kuivamist paar päeva soolvees läbi leotanud. Vihtade materjalidena olen kasutanud vähemalt käsivarre kõrgusi nõgeseid(vajavad hea tuulutusega varjet, sest kipuvad hallitama) okstest kase, paju, haava, vaarika, saare, hall-lepa oksi. Heina ma linna mehena suure kauguse tõttu ei tarvita, ei saa lihtsalt kuivatada korralikult, kui harva käid. Sidumiseks takunöör ja kui see lõpeb metsas otsa ajavad ka paju võrsed koore ribad ja ka prügihunnikust leitud traat asja ära. Varjuall lähevad 2-he kaupa W kujuliste AL traadist konksudega traadi peale, nõgesed suht harvalt, et õhk läbi käiks, ülejäänu külg-küljega.

Korjasime täna terve perega nõgeseid, et nendest pärast vihtu teha. Paraku polnud võimalik neid kuhugi varjulisse kohta jätta, kust õhk läbi käiks. Seega panime ajalehtede peale, laotasime võimalikult laiali.. otse elutuppa Oskate öelda, kas niimoodi midagi välja ka tuleb, või peab lihtsalt ise katsetama?

Kui need korralikult laiali laotad, siis hea küll ja hallitama ei lähe. Samas pärast, kui nad laiali ja hästi kuivad, siis vihtadeks tehes pudenevad ära. Õigem ikka kohe kokku köita ja siis keerata, et alumine külg ka kuivaks. Kas tuba väikseks ei jää, et 4-50 tk ära mahub?

Okei, seon siis kimpudesse ja vahepeal keeran teise poole.



Mahuvad, mahuvad, meil suuuur tuba.

Mul veel selline küsimus, et kas neid oksi, millel mõned lehed on mustaks tõmbunud, tohib panna kimpu?

Pane aga julgelt ,küll loom ise valib ,mis talle meeldib. Kui ei sobi ,jätab söömata.

Söödaviha ulukitele peaks tegema ikka kvaliteetsest materjalist.Pole mõtet lisada taimi,mida sa juba kahtlustad,et metsloom ei söö.Nad on seal metsas ikka parajad piprad .

Ole hea Duv ja seleta natuke täpsemalt lahti, et kuna ja kuidas sa neid vihtasid soolvees leotad. Mina siiamaani olen teinud tugeva soolvee lahuse ja lihtsalt ennem kuivama riputamist vihad sinna sisse kastnud.

Söövad kaske ka. Mis aega puudutab, siis see jaanipäeva jutt käib rohkem saunaviha kohta! Ise olen proovinud vaarikat, pihlakat ja nõgest - selle viimase kuivatamisega ei viitsi enam tegeleda (kes on proovinud, see teab). Kuulnud ka jutte angervaksast ning põdrakanepist, aga pole proovinud...