Loom on värvipime küll, aga ta eristab valguse tugevust. Kui sa näitad talle tavalise valgevalgusega, siis ta kardab seda rohkem, kuna see valgus on tugevam. Aga erinevat värvi valgusfiltritega saab, valgustugevust hajutada ning nõrgemaks muuta.

OT:Ärge nüüd kõvasti peksa andke aga.........kas ei või olla kuidagi sedasi,et kui näiteks sea silm helgib tule valgel punakalt ja kasutada punast valgust(vanad mehed räägivad,et siga punast valgust ei karda) või repsi puhul rohelist.Siis nagu see miskine värk on selle asjaga.
Noh saate aru küll mida ma mõtlen.

Ärge nüüd jumala pärast siit välja lugege,et arutatakse kuidas on kõike parem lambi valgel loomi teise ilma saata (vist peab hakkama iga natukene kiiva kiskuva mõtte taha selgitusi panema)

OT! Peaks, aga paraku ei ole. Eesti seadusloomes on tihti tegijaks alamakt ehk näiteks ministri määrus. Seega on näiteks Jahiseadus või Metsaseadus paljuski deklaratiivsed, sest ministri määrus kehtestab tegelikud reeglid.

Ära Kirp aja asja keeruliseks - seadus on ikka seadus ja on määrusest ülemuslik. Ministri määrus seletab lahti seaduse korra - nii ka jahiseaduse puhul kunstliku valgusallika kasutamise.
Siin analoogia näiteks kasvõi Liiklusseadusega - see kehtestab üldised põhimõtted. Määrus aga seletab üldised põhimõtted lahti - kehtestab konkreetsele liiklusvahendile ettenähtud tehnilised nõuded näiteks(erinevad jalgrattale ning sõiduautole).
Kogu kompott ühte seadusesse kirja panna oleks lihtsalt mõttetu, sest inimesed ei suvatse paksu seadust lihtsalt läbi lugeda. Kui ausalt öelda, siis ei viitsita ka õhukest lugeda. Kätt südamele pannes - kes autojuhtidest tutvus uue Liiklusseadusega - usun, et vähesed. Tean enda tutvusringkonnas paljusid, kes seda teinud ei olegi aga autoroolis istuvad iga päev.
Ja määrust on lihtsam muuta kui tervet seadust. See on ka üks põhjendustest, miks asjad nii käivad.

OT: mina lugesin Liiklusseadust, aga igapäevaelu arvestades (mis kulgeb rohkem terve mõistuse, ettevaatuse ja kogemuste kui seaduste najal) polnud seal praktiliselt ühtegi muudatust, mis oleks tasunud meelde jätmist.

Seadus on loomulikult ülim igasugustest eeskirjadest ja määrustest. Jahiseaduse valgusallika kasutmise keeld ei võimalda tegelikult ministril oma määrusega valgusallika kasutamist mitte kuidagi lubada. Tegelikult on see viga ehk siis kirjutamatajätmine seadusesse. Sest, nagu siin nii mõnedki näited on toodud, on valgusallikate kasutamine kohati möödapääsmatu ja selline keeld mõttetu.
Piisaks, kui seaduses kasutada sellist sõnastust (ehk siis anda delegatsioon – nagu olen kuulnud juriste rääkivat), nagu see on näiteks Looduskaitseseaduses

Näide Looduskaitseseadusest
§ 30. Sihtkaitsevöönd
(2)Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;jne

Piiskas, kui Jahiseaduses sõnastada kunstliku valgusallika kasutamise keeld samamoodi

Kui Jahieeskirjaga ei sätestata teisiti, on jahipidamisel keelatud
1. . . .
2. . . .
3. kunstliku valgusallika kasutamine, jahiuluki valgustamine jahipidamise eesmärgil jne

Samas, jahieeskiri ütleks sõnaselgelt, millal võib valgusallikat kasutada, jättes alles Berni konventsiooni lisa põhimõtted, mis keelavad kunstlikku valgust kasutada konkreetselt ulukile jahipidamise protseduuris, ehk siis meie mõistes uluki laskmisel, jälitamisel või püüdmisel.

Mis puudutab haavatud uluki jälitamist kunstvalgusega, siis minu arusaamist mööda ei ole siin enam Berni konventsiooni käskudest-keeldudest vaja kinni hoida - siin tuleb sätestada Jahiseaduses või kinni pidada eetilistest ja humaansetest põhimõtetest, millised on olemas Loomakaitseseaduses ja lähtuvad põhimõttest, et haavatud või vigase looma hukkamine peab toimuma võimalikult kiiresti ja võimalikult valtult.

Selline lihtne arusaam mul asjast. Aga, nagu minu üks sõber armastab vahel öelda - lihtsaid ja häid lahendusi pole olemas

Ennem kui ostate soovitaksin lugeda välismaiseid foorumeid. Antud ND3 on lihtsam aparaatus, kodulehelt hinnaga 329$ ja see ei tööta alla 5 soojakraadi. Selleks et sügisel/ talvel metsas loomi vaadata on vaja natukese kallimat versiooni ND-3 Subzero 379$ hinnaga ja kas sellel on juttude järgi probleemid. Kuid antud vahend pidi tegema binoklist öövaatlusseadme või optikast II põlvkonna?? ööoptika. Kuid usun et järgmine aasta saab sama tootejuba 1/3 odavamalt, tehnika areng on kiirem kui püssikuul.

olen kuulnud, Tartus olevat analoogi (s.t. mitte-subzero) katsetatud -3 kraadi juures, olla töötanud.

on keegi vahepeal kogemusi omandanud selle jubinaga? internetis müüakse sajakonna taala eest analoogset - ND-30 nime all.
inglisekeelsetes foorumites on hinnanguid seinast seina. kes kirub maapõhja, kes kiidab taevani...

Ei tea kui selle lambiga kogemata kaaslasele näkku lasta, kas võtab jalust nõrgaks ja silmist pimedaks. Ikkagi mingi laserivärk. Koduleht annab teada, et roheline valgus sellepärast, et rohelise valguse sagedus asuvat inimese nägemise spektris kõige lähemal, aga kui seda tabelit uurida, siis sama lähedal asub ka kollane, nii et kollase valgusega taskulamp ( samuti kollane LED ) peaks sama töö ära tegema.

Muidugi üks huvitav videoklip oli seal tootja kodulehel, kus selle rohelise laseri valguses koiott ringi tuterdas ja ennast sellest rohelisest valgusest häirida ei lasknud.

keegi just siin foorumis müüb ja just seda SUBSERO varianti, mis külma kannatab. Kuulutus üleval...hinnaks küsib 200€ ja kasutatud vist see talv...eks tema käest võiks ju inffi küsida....miski pärast siia teemasse pole kirjutanud

Ise kasutan ND3x50 hiinlaste varianti, täpselt sama sugune kui USA Laser Genetics-i oma. Ainult saab odavamamalt kätte.

Sain ka täna oma hiinlaste tehtud ND50 SubZero (50mw) kätte. Üks uskumatu ulatusega valgusti on ikka küll!

Kui näite uskuda, siis on see oma 50mw-ga isegi võimsam kui Lasergeneticsi 40mw.

Kustkohast tellisid kui saladus ei ole?

UK Ebay ja 200€. Aga enam vist selliste näitajate ja sellise hinnaga pole. 10ne partii kadus suht ruttu.