Ojeee...niva "tuli lumega toime" - tervelt 4m. kuni garaazi ukseni Meil on metsas natuke pikemad sihid...mul külavahe tee pealt söödaplatsini oma 500m. ja usun, et sellise lumega, mis siin vahepeal oli, poleks nivaga seal väga kaugele läinud

Mul on ka kaks nivat ära peetud. Lumes jääb ilmselgelt võhma väheks ja vähe raskema lumega otsa pressides jääb lihtsalt põhja peale kandma. Mul aitas, kui ronisin välja ja kiikusin stangede peal või siis ukseaugu peal, st raputasin masina vabaks (lumi vajus masina all kokku), et rattad hakkasid jälle maad puudutama. Siis hakkas uuesti liikuma. Järgmist neliveolist soetades mõtlen just lume peale, st et oleks raskem (vajutab lumest läbi) ja mootoril oleks võhma. Muidu mudas ja kus iganes mujal oli väga tasemel. Kummid ei tohi ka all siledad olla. Isegi arvestades, et juppe kulub rohkem, on ikkagi olematu jupihinna juures odav teist üleval pidada, aga õliseid käsi ei tohi karta ja polte pole ka mõtet proovida lahti keerata, lihtsam need relakaga maha lõigata ja asendada uutega.

Mul on salvo kelk ja jahikaaslasel on suusad, tee äärest söödakohani 1.5 km.

Ka väga hea variant

Mul on ka hetkel selline varustus ja väga hästi toimib.

Kõik on hea,mis praegusest lumest läbi(üle) läheb,kuid keegi ei maini sõnagagi "kaeramootorit".Omal oli kunagi just nagu talviseks jahiks soetatud ja nagu vanasti öeldi palgiveoks mõeldud hoburakend ja tugev hobune.Niikaua,kui hobusel jalg maapinnani läbi lume puutus,ka liikus.Kuigi hiljem tuli oma hobusest loobuda ja sovhoosi ruunad olid rohkem hädaabi.Siis aitas aint lai suusk ja selleks kasutasime huppemäel tarvitatavaid suuski.Kõige ullem oli just metsaäär vastu lagedat põldu ja võsa,kuid metsa all oli lund ikka vähem ja söödakotid heinaga ja vihad(kitsedele) mahtusid rekke ilusti ära.Tihti sai nii ka lipurullid välja veetud.Aga jah,praegu ju tehnikaajastu ja jahilkäik hobusega ka nati imelik.Oli siiski ka hobusel üks suur viga,põtra kartis aga siis oli põtra imevähe ja juhtus,et terve talv polnud jälgegi näha.Ja selline jutt,et vilja metsa vedasid,võis heal juhul aint nahatäie kaasa tuua,mis sellest,et kitsedele söödaks.Ka metssiga praktiliselt siis puudus.

nii et kui kuival maal enam ei toimi niiva ja tahtmine mõned minutid allveelaeva mängida siis võib niivaga sõita(ujuda) küll...aga lõpuks pääses vesi ikkagi mootrisse ja ma ei taha ennustada aga selle mootoriga pole vist enam suurt midagi teha peale sellist suplust neljarattalised peaks ikka maapeal olema.olen ise käinud atved detsembri kuus veealt õngitsemas...ja peale seda 3 päeva õpinud masina hingeelu.parem jättta ikkagi enam vähem kuivale pinnasele...tuleb odavam kummipaat soetada

Ja kui sa autole ketid alla paned, siis läheb iga masin paremini. Isegi tavaline 1 silla veoga auto ronib lumes palju edulisemalt
See viimane niva promomine oli ju kettidega. Ja see sutsakas lund nagu juba mainiti-4 meetrit garaazi ees- tolle peale ei oleks pidanud 4-vedu suurel jeebil sissegi lülima

niival sa suht valida ei saa kas 4-vedu sees või väljas, tal on see automaatne ,kuid on olemas ka sund 4-vedu

Niiiii karukiller.............nüüd on viimane aeg minna ja õppida selgeks niva hingeelu kui sa juba sellist juttu siin ajama hakkad.

Alustame sellest,et nival Ei ole mitte mingit automaatikat.Jumal hoidku selle eest.
Nival on jäik nelik vedu. Kaks kangi põrandal........pikem on aeglusti ja lühem on keskdiferentsiaal.
Ja nüüd kõikidele lugemiseks diferentsiaalidest.........http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=3840

õsellel kangil (eespool) pole mingit mõtet kuna ta veb niigi kogu aeg nelja ratast

Siis on midagi valesti, ega see kangike sääl nüüd küll ilmaasjata ja ilustuseks pandud pole

Vot see pisike kang paneb mõlema silla rattad võrdse kiirusega pöörlema ja abi temast on.Nival ei saa sildu blokeerida, et kõik neli ratast veaksid.Tagasilda kannatab difri luku panna, aga esisilda ei, poolassid ei pea vastu sellele valule.

Karukiller ole nüüd hea ja loe uuest seda diffrite lehte.

Ja kui maanteel pole tarvis sõita siis on parim difrilukk tagasillas kempi keevitus.

gaz69 panime peale automaatsed diffrilukud,sõjaväe varjandid.Rakenduvad ise kui tekib vajadus