Mitte filmijupp ei takista vaid http://forum.avtoindex.com/viewtopic.php?t=3003 olev pilt näitab mis juhtub autoga crash testil. Kui auto pealisehitus raamilt maha jookseb kokkupõrkel siis ta vast euro turvanõuetele ei vasta.
Samas kui nad tuleks eestis müüki siis oleks neil kindlasti ostjaid ja mitte vähe.

Oleks mulle täna keegi metsas öelnud,kui hea auto niva on,selle oleks kohapeale maha lasknud ,kahju,et fotokat kaasas ei olnud,oleks teinud mõned fotod niva vs läbivus,naljakoht,hullemat kitse lihtsalt pole olemas.
Paras krd-ga külapoes leiva järgi käia.

See juba vana tähelepanek - mis on maasturi ja sõiduauto läbivuse vahe? Sõiduautoga jääd kohe teeäärde kinni, maasturiga 100 m kaugusele teest!

ei saa ka maasturiga alati mööda teed sihtkohta. Eile jahilt tulles tuli auto teeäärde jätta ja viimane 700-800m jala koju jalutada
Eilne ilm oli suht ekstreemne. Vaalud olid teepeal Vitara kapotist kõrgemad. Kui reedel rammis sellistest probleemideta läbi, siis eile olid tuisuvaalud eriti tihedad ja tundus nagu oleks sulalumega tegu, kuigi väljas -15. Ei ramminud ka Navaraga läbi. Jala edasi minnes ei tulnud vaaludest läbi sumbata, vaid kõndisid neist lihtsalt üle. Kandis täitsa ilusti. Nii et ei imesta, et Jahe täna hädas oli. ja tõenäoliselt oleks iga isendiga hädas olnud.

Ja uudised räägivad praegu, et isegi rongid on lumevangis

Hirmust mahalaskmise ees ei ole Nivat käivitanud viimased kolm nädalat. Aga kui oleks mitteniva, jätaks ikkagi käivitamata. Mida, pergelet, Sa sinna metsa üldse otsisid?

Äkki jätaks selle Niva rahule- sellest juba küllalt jahutud ja võrdleks a la kaasaegseid lääne või kaug-ida maastureid. Oli endal mingi aeg plaan soetada Navara eelviimane mudel, õnneks sain terve nädala ühega jahis mütata ja peale seda tänasin õnne, et varem ära ei ostnud. Mina iseloomustaksin seda nagu teist kitse peale Nivat ainult, et oluliselt kallim

Eks ikka igapäevane söödaring,lasin veel eile õhtul kõik teed lahti lükkata,nojah sahk ei võtnud päris maapinnalt jäi nii 10cm lumi ,no tee nagu asfalt igati viisakas,kusjuures nival on täiesti arvestatavd rehvid,eks mõnes kohas natuke rohkem lund nii ,kui sillamunakas lund puudutas mürts kõhupeal,hea et labidas kaasas oli,teades ,et teed lahti on jätsin uaziku seisma ja läksin selle kitsega ,teinekord olen lihtsalt targem

Sa Jahe mõtle positiivselt - tänu Nivale said harjutada labidaga töötamist- kevad ju tulekul ja peenramaa tahab kaevamist . Pealegi oli ilm eile imehea-vaevalt sa niisama oleks metsa jalutama viitsinud minna . Ja kitsedest rääkides- nood peaks minu teada talviti laudas olema .

Pole praegu küll erilist vahet kas Niva või kaasegne lääne maastur, neist lumevallidest lihtsalt ei jõua läbi sõita. Sai laupäeval ka oma Toyota Hilux iga päev varem lahti lükatud põlluvaheteed mõõdetud ja vaevalt tuli läbi, sest vaalud juba kohati päevaga kapoti ääreni tuisanud ja tihke lumega.

Pole ju vahet mis masin ta on, kui on põhja peal siis on põhja peal ja ongi KÕIK.Ei aita sind üksgi lukk ega kett.

Sa Andrus unustasid ära, et labidas ja kondiaur aitab 99% juhtudest lumme kinni jäämisel
Kusjuures huvitav tähelepanek- täispika "karterikaitsme" olemasolul jääb masin kiiremini "kõhule kandma". Kuskilt kunagi loetud ka vene UAZ läbivuse kohta- väidetavalt on UAZ-i hea läbivuse põhjuseks mitte kobe tehnika vaid hoopis kere suur kõrgus maapinnast. Kliirens mõõdetakse ju sillani- osa "paska" lihtsalt läheb üle silla. Analoogiat olen täheldanud ka tänavusel talvel lumega- ilma karterikaitsmeta suurte külmadega lõi mööda kohevat lund sõites mootoriruumi lihtsalt lund täis. Seisma jäädes jõudis mootor nii palju sooja eraldada, et lumi muutus kleepuvaks ning edasi lihtsalt jäätus ära. Esisilla tala ning radika ümber tekkis paks jääkiht. Nüüd soojemate ilmade ja haamri kaasabil sai lisaballastist auto esiosas vabanetud
Õlivahetuse aeg jõudis kah kätte ning ilmateade lubas sooja- eks peab teise siis paariks päevaks nädala sees kodus "lauta" kanalile sulama ajama. Õnneks naine oma "saani" kitseks ei nimeta - ehk elab selle aja õues seistes üle

OT:

Muideks, sellele väitele leiaks maailmast palju vastuvaidlejaid. Kliirensiks (ingl. k ground clearance) üldiselt peetakse siiski auto KERE madalaima osa ja maapinna vahelist vahemaad. SILD ei ole auto KERE osa.

Samuti on kliirensiks teinekord nimetatud (tõsi, rohkem maastikuautolises kontekstis) selle ümmarguse läbilõikega palgi diameetrit, millest auto on suuteline ilma põhjaga vastu palki minemata üle sõitma, juhul, kui palk eest ära ei libise/veere ja kui rehvid on suutelised autot palgi peale "vinnama". Ehk siis ikkagi auto kere alune kõige madalam punkt põhimõtteliselt.

Kui kliirensiks võtta silla, pooltelje, vedrustuse mõne detaili vms jubina kõrgust maast, siis see tegelikkuses annaks oluliselt vähem infot konkreetse auto kohta, kuna rataste vahele ja ratastele piisavalt lähedale jäävad madalad detailid vähendavad auto maastikusuutlikkust oluliselt vähem, kui kere madalaima punkti kõrgus maapinnast.

BM

Eks pikka ja tavainimesele segast juttu oskavad kõik juristid ajada
Veidi "õrritades"- välja jäi veel pikast jutust mitte vähem oluline peale- ja mahasõidunurk maastikusuutlikust mainides.
Põhimõtteliselt oli ju asi selge, mida ma kliirensi all silmas pidasin. Teoretiseerima kliirensi teemal hakata- ei tunne kahjuks mitte mingisugust vajadust

Keegi hea inimene on viitsinud kunagi palju vaeva näha ning asja puust ja punaselt ette teha.
Ja kui keegi soovib antud õpetustele vastu vaielda võib seda teha tõeliste mudakollidega siin.... http://www.4x4.ee
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=2880