küsimus
Küsimus on suhteliselt üldiselt esitatud, nii et ammendav vastus oleks päris pikk, kuna ei ole teada, kas küsimuse esitaja on juba mingeid samme jahimeheks/naiseks saamise raskel teel astunud;) Siinkohal siiski lühidalt:
Jahiklubi ei ole teps mitte mingi selline üleüldine kõikehõlmav moodustis, vaid ikka reeglina territoriaalsuse põhimõttel tegutsev jahimeeste organisatsioon. Jahimees on enamasti oma elukohajärgse jahiseltsi liige ning see jahiselts omakorda on enamasti oma asukohajärgse maakonna jahindusklubi liige. Jahindusklubi omakorda "paikneb" reeglina Eesti Jahimeeste Seltsi suure ja kaitsva katuse all. Põhimõtteliselt võib jahimees olla ka mitme jahiseltsi liige (või mitte ühegi liige) ning põhimõtteliselt ei pea jahiselts olema jahindusklubi liige, vaid võib omi jahimaid majandada ka iseseisvalt. Niipalju siis jahiklubi mõistest.
Kuidas liikmeks saada: enamasti on jahiseltside põhikirjades (dokument, mis reguleerib konkreetse jahiseltsi tegutsemist ja selle liikmete õigusi/kohustusi) määratletud, et jahiseltsi liikmeks võib astuda füüsiline isik (ehk inimene), kellel on jahitunnistus. Jahitunnistuse saamise korra sätestab laias laastus Jahiseadus ning seda täpsustavad Jahiseaduse alamalseisvad õigusaktid, neid siinkohal refereerima ei ole mõtet hakata, aga vanuse alampiir jahitunnistuse saamiseks on 16 aastat ning selleks tuleb läbida vastav koolitus ning sooritada eksam ja laskekatse. Seda korraldab maakondlik Keskkonnateenistus, mis allub Keskkonnaministeeriumile (vt http://www.envir.ee).
Samas - kui oled leidnud endale näiteks oma elukohajärgse või oma vanavanemate elukohajärgse jahiseltsi vms, siis tasub uurida, võibolla on neil võimalik liikmeks astuda ka ilma jahitunnistust omamata, kuna näiteks ajujahis ajajana osalemiseks ei ole jahitunnistust ega muid jahipidamisõigust tõendavaid dokumente vaja.
Kui aga oled endale saanud jahitunnistuse ja relvaloa (viimase siis juba vähemalt 18-aastane olles - vt Relvaseadus), kuid ei ole leidnud jahiseltsi, mille liikmeks astuda, siis on võimalik jahil käia ka ilma selleta, ostes jahiloa mõnest jahiseltsist (kui nad seda muidugi sulle müüa soovivad) või riigi kasutada jäetud jahipiirkondade haldajalt (vt http://www.rmk.ee). Need variandid ei ole reeglina rahalises mõttes nii soodsad kui ise mõne jahiseltsi liikmeskonda kuuludes, kuna n.ö väljast tulijatele on jahilubadel alati soolasemad hinnad. Kuid "oma" jahiseltsi liige olles on sul kindlasti ka kulutusi mis lisanduvad jahilubade hinnale: liikmemaks, kulutused metsloomade lisasöötmisele (juhul, kui eiole liikmemaksu sees) jms. Nii et mujalt luba ostes maksad sa ühekordse kulutusena kinni vähemalt selle, mille maksaksid oma jahiseltsi liige olles kinni kaudsete kuludena nagunii.
Aga see on kõik juba sinu enda otsustada
Päikest,
BM
Jahiklubi ei ole teps mitte mingi selline üleüldine kõikehõlmav moodustis, vaid ikka reeglina territoriaalsuse põhimõttel tegutsev jahimeeste organisatsioon. Jahimees on enamasti oma elukohajärgse jahiseltsi liige ning see jahiselts omakorda on enamasti oma asukohajärgse maakonna jahindusklubi liige. Jahindusklubi omakorda "paikneb" reeglina Eesti Jahimeeste Seltsi suure ja kaitsva katuse all. Põhimõtteliselt võib jahimees olla ka mitme jahiseltsi liige (või mitte ühegi liige) ning põhimõtteliselt ei pea jahiselts olema jahindusklubi liige, vaid võib omi jahimaid majandada ka iseseisvalt. Niipalju siis jahiklubi mõistest.
Kuidas liikmeks saada: enamasti on jahiseltside põhikirjades (dokument, mis reguleerib konkreetse jahiseltsi tegutsemist ja selle liikmete õigusi/kohustusi) määratletud, et jahiseltsi liikmeks võib astuda füüsiline isik (ehk inimene), kellel on jahitunnistus. Jahitunnistuse saamise korra sätestab laias laastus Jahiseadus ning seda täpsustavad Jahiseaduse alamalseisvad õigusaktid, neid siinkohal refereerima ei ole mõtet hakata, aga vanuse alampiir jahitunnistuse saamiseks on 16 aastat ning selleks tuleb läbida vastav koolitus ning sooritada eksam ja laskekatse. Seda korraldab maakondlik Keskkonnateenistus, mis allub Keskkonnaministeeriumile (vt http://www.envir.ee).
Samas - kui oled leidnud endale näiteks oma elukohajärgse või oma vanavanemate elukohajärgse jahiseltsi vms, siis tasub uurida, võibolla on neil võimalik liikmeks astuda ka ilma jahitunnistust omamata, kuna näiteks ajujahis ajajana osalemiseks ei ole jahitunnistust ega muid jahipidamisõigust tõendavaid dokumente vaja.
Kui aga oled endale saanud jahitunnistuse ja relvaloa (viimase siis juba vähemalt 18-aastane olles - vt Relvaseadus), kuid ei ole leidnud jahiseltsi, mille liikmeks astuda, siis on võimalik jahil käia ka ilma selleta, ostes jahiloa mõnest jahiseltsist (kui nad seda muidugi sulle müüa soovivad) või riigi kasutada jäetud jahipiirkondade haldajalt (vt http://www.rmk.ee). Need variandid ei ole reeglina rahalises mõttes nii soodsad kui ise mõne jahiseltsi liikmeskonda kuuludes, kuna n.ö väljast tulijatele on jahilubadel alati soolasemad hinnad. Kuid "oma" jahiseltsi liige olles on sul kindlasti ka kulutusi mis lisanduvad jahilubade hinnale: liikmemaks, kulutused metsloomade lisasöötmisele (juhul, kui eiole liikmemaksu sees) jms. Nii et mujalt luba ostes maksad sa ühekordse kulutusena kinni vähemalt selle, mille maksaksid oma jahiseltsi liige olles kinni kaudsete kuludena nagunii.
Aga see on kõik juba sinu enda otsustada
Päikest,
BM
Jõgeva maakonnas minu teada ühtset maakondlikku jahindusklubi ei ole (ärge väga valusasti lööge, kui eksin;)), jahiseltsid on peamiselt iseseisvad. Täpsemaid andmeid just konkreetselt Sind huvitavas piirkonnas tegutseva jahiseltsi kohta saab Jõgevamaa keskkonnateenistusest, kuna neil on need kindlasti olemas.
Relvaluba ei PEA tegema, aga seda kõike saad Sa täpsemalt teada alles siis, kui oled juba mõne jahiseltsi välja valinud ning nendega suhelnud - mismoodi nad üldse uusi liikmeid võtavad ja mis tingimustel jne jne
Päikest,
BM
Relvaluba ei PEA tegema, aga seda kõike saad Sa täpsemalt teada alles siis, kui oled juba mõne jahiseltsi välja valinud ning nendega suhelnud - mismoodi nad üldse uusi liikmeid võtavad ja mis tingimustel jne jne
Päikest,
BM
