Siin põrkub ikka see vana muna-kana olemuslik vaidlus. Kas seadusse kirjutatu on absoluutne elukorralduse alus või soovitakse seadusega fikseerida ühtlustatud arusaamu erinevaist asjust. Tõepoolest on võimalik konstrueerida igasuguseid variante, mis tulenevad seaduste kohmakusest ja mitmetest tõlgendusvõimalustest. Nagu pole ideaalseid inimesi ei ole ka ideaalseid seadusi. Kommentaare lugedes jääb aga mulje, et jahinduses tuleks käituda nagu sõjasituatsioonis. Siinkohal toetan Andruse seisukohta. Mh isegi sõjaolukorras ei tohiks tekkida küsimus sõidukis laetud relvaga viibimise üle.

Ma veel torgiks juurde, et kui juhtub olema relv, mis on ABC kategooriaga registreeritud? Segadust veel rohkem.

Sa Andrus võid ju segadust juurde lisada - minul ongi kõik relvad ABC-na registreeritud.
See ei tähenda seda, et ma tohin jalutada näiteks Tallinnas oma Carl Gustaviga ringi padrunid salves (vanal kustil eraldi salve ei olegi) ja relv kenasti näiteks isegi lukustatud relvakohvris.
Mõeldes nüüd edasi -miks ma ei tohi nii käituda?
Mille alla saab Tallinna linnas sellist asja üldse kvalifitseerida kui mul on relv registreeritud ABC kategooriates.
Vastus primitiivne:
Tallinnas nagu ka muudes asulates jahipidamine keelatud. Järelikult Jahiseaduses ja eeskirjas kirjeldatu alla ei saa antud teguviisi kvalifitseerida.
Enese ja vara kaitseks kah justkui ei sobi - siin räägitakse konkreetselt relvaseaduses, et relv peab olema varjatud ning sinu enda näites toodud Relvaseaduse § 50 lg 2 Relva ja laskemoona tuleb kanda avalikus kohas: (nüüd jäta alguslõik vahele ja loe edasi) mis välistab juhusliku kahju tekitamise. Asjaolu, et keegi sulle pasunasse annab ja relvakohvriga jooksu paneb on üsna väike. Teoreetiliselt ei tohiks ka juhuslikku lasku sedasi toimuda, kuid juristide mõte on olnud justnimelt juhulasu välistamine, millest võib keegi viga saada.
Ja kui sportimisest rääkida, siis mulle justkui ei meenu säherdust relvaga seotud spordiala, kus peab asulas relvaga ringi jooksma. Kui just laskesuusataja võistlusrada asulat ei läbi (selleks väljastatakse aga eriluba). Ehk siis sportrelva tohid kasutada ainult lasketiirus või laskepaigas. Järelikult kehtivad sportrelva transportimisel ka Relvaseaduse § 50 lg 2 kirjeldatu.

Kui sul on aga ainult jahirelvana registreeritud tulirelv, siis sinna laieneb lisaks relvaseaduses olevale ja Jahiseadus ja Jahieeskiri.
See on juristide tekst ja kõiki asju ei saagi tõlgendada "grammatiliselt" nagu juuras öeldakse. Seaduste tõlgendamise mooduseid on mitmeid ja neid siin lahata ei ole mõtet.

Fik:

Siit küsimus... Mille poolest erineb revolver püstolist?

Selle poolest erinebki, et püstolil on padrunid laadimata olekus salves ja revolvril trumlis ehk siis padrunite pesas kui täpsem olla. Selleks, et püstolist lasku sooritada tuleb esmalt saada salvest padrun padrunipessa. kaitseriivi või riivide olemasolu ei oma siin tähtsust. Lihtsalt relvade kontstruktisoon on selline ja sellest ka seadusandja erinev sõnastus. Kas see seadusepügal on mõttekas või mitte olen juhtunud nägema õnnetusi relvadega ka spetsialistide käes. Ise arvan, et see on sinu enda ja sinu lähedaste tervise huvides .

Kui sa Rain hoiad seifis relva küljes laetud salve ja sinise vormiga onu tuleb kontrollima, siis saad 100 % toetada sissemaksega meie riigi õblukest eelarvet .
Kiire võib olla ainult kütiliinile ette minnes. Sealt tulles relva tühjaks laadides ja salve kasvõi aluspükste põuetaskusse panekuks on alati aega küllaga. Minul on laetud salv alati jope taskus ja taskuklapp kinni. Siiani on salv alles püsinud ja kui kaobki ära eks ostan siis uue. Lisamoon kaba küljes ja teises taskus padrunikotis.

Aga miks ei tohi? Relvakotis on ju relv varjatud.
Ja kas eesmärk üldse mängib rolli? Relvaloa omanikul on lubatud relva (varjatult) kanda.

Mulle hakkab tunduma, et relvaseadus on "leebem" kui jahiseadus ja jahieeskiri.
Relvaseaduse järgi võib salves padruneid kanda aga jahil ei tohi. Relvaseaduse nimetatud punkt on püstolimeeste jaoks, et nad saaksid kohe ja kiirelt ennast ja vara kaitsma hakata. Aga see praguse saeduse sõnastuse järgi peaks ka jahirelva omanikule laienema.
Samas jahimeestel (jahil) ei ole padrunite salves kandmine otseselt vajalik ja siis on ohutuse mõttes see jahieeskirja sisse kirjutatud.
Siit on minu meelest tekkinud jabur olukord, et kui ma lahkun linnas kodust, võib salv täis olla ja relva küljes. Kui jõuan metsa (hakkan jahti pidama), pean salve eemaldama.

Kui veel rääkida turvalisusest, siis minu meelest on täiesti turvaline kanda salves padruneid kinnise riiviga. Padrun ei saa kuidagi ise padrunipessa hüpata. Selle tõttu on see ka nn. püstolilmeestele lubatud.
Võib isegi spekuleerida, et salve eraldi hoidmine on isegi ohtlikum, kuna on suurem tõenäosus salv koos padrunitega kaotada. Salve võib kaotada aga padruneid kindlasti mitte.
Lahtise riiviga antud situatsioonis on kindlasti ohtlik kuna nagu juba eespool mainiti, siis võib riiv kogemata kinni minna ja ongi relv enda teadmata laetud.

CaveMan, kas oled siis seadusekuulekas olnud, ja peale laetud relvaga kodust metsa jõudmist püssi ilusti tühjaks laadinud, nagu sinu meelest seadus nõuab?

Minu ega kellegi teise reaalsed tegevused ei mängi antud teemaarenduse juures mingit rolli. Arutame pigem juriidika üle.
Aga olgu siis juba ära mainitud, et sooritasin relvaeksami alles eelmisel nädalal ning mul pole veel relvagi Aga kuna relva- ja muid seaduseid värskelt uurinuna selline olukord silma jäi, siis hakkas olukord huvitama ja selleks teema püstitasin
Ise noore ja rohelisena püüan alati uued asjad omale selgeks teha nii nagu nad seaduses kirjas on mitte nii nagu mehed saunas rääkisid.

Üheks võimaluseks oleks teabenõue vastavale riigiasutusele. Mõnest jurafirmast ka avalikult arvamust küsida poleks paha. Siin või eksperimendi korras mõne suurjahi alguses aga juriidiliste nüansside järele pärimine annab viljakalt mitmekesise tulemuse. Mulle muidugi see folkloor kohati isegi meeldib.

Cave Man kirjutas:
"Et oleks päris selge mida ma küsin, siis toome näiteks sellise situatsiooni:
Sõidan üksinda autoga, oletame Tallinnas. Autos vintpüss, padrunid salves, salv relva küljes, padrunipesa tühi, relva lukk kinni, relv kotis, relvakoti lukk kinni. Politsei peab rutiinse kontrolli käigus auto kinni, näeb tagaistmel relvakotti ning palub seda esitada. Relv sellises olekus nagu eespool kirjeldasin. Kas ma olen rikkunud mingit seadust ja saan karistada või JOKK olukord?"

Nujah, jällegi huvitav olukord. Kuna tegemist pole jahipidamisega, siis ma mõtisklesin ja vaatasin relvaseadust. Seal sihukesed pügalad:
§ 54. Relva ja laskemoona edasitoimetamine
(1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona endaga kaasaskandmist nende ühest kohast teise toimetamise vajaduse korral ilma relva vahepealse kasutamise eesmärgita ja sõltumata asjaolust, kas sellega kaasneb sõiduki kasutamine või mitte.
Sellele sekundeerib lausa kolm paragrahvi sealtsamast relvaseadusest:
§ 55. Relva ja laskemoona edasitoimetamine füüsilise isiku poolt
(1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise õigus on soetamisluba või relvaluba, samuti käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud luba omaval füüsilisel isikul.
(2) Edasitoimetatav relv peab olema tühjaks laetud ja lahti võetud või pakitud viisil, mis ei võimalda relva kohest kasutuselevõttu.

Ajame sinu näites need kaks paragrahvi kokku . Vaata lisaks veel relvaseaduse:
§ 56. Relvaveo mõiste
(1) Relvaveo all mõistetakse käesolevas seaduses relvade ja laskemoona kohalikku ja rahvusvahelist õhu-, raudtee-, vetel- või autovedu.
(2) Kohaliku relvaveo all mõistetakse relvade ja laskemoona vedu Eesti piires.

§ 57. Täiendavad nõuded kohalikul relvaveol
(1) Kohalikku relvavedu võib teostada füüsiline või juriidiline isik, kellel on relvaluba,.......
(3) Relvi ja laskemoona peab vedama valmistajapakendis või pakituna viisil, mis ei võimalda nende kohest kasutuselevõttu.

Arutleme. Tallinnast -Tartusse sõidad sa autoga ning vead autos relva kaasas. Seega toimetad sa relva ühest kohast teise ilma vajaduseta seda vahepeal kasutada. Kuna kasutad selleks autot, siis läheb sinu tegevus ka kohaliku relvaveo mõiste alla, sest see toimub Eesti piires. Vaatame relvade edasitoimetamisele esitatud tingimusi.
A. Nii RS § 55 lg 2 kui RS § 57 lg 3 kohustavad seda tegema viisil, mis ei võimalda relvade kohest kasutuselevõttu.
B. Sinu olukord "Autos vintpüss, padrunid salves, salv relva küljes, padrunipesa tühi, relva lukk kinni, relv kotis, relvakoti lukk kinni. võimaldab relva kotist väljatõmmates koheselt selle kasutuselevõtu. Lukuliigutusega ja ei midagi enamat. Pole ju relv tühjaks laetud ega lahti võetud.
Minu kokkuvõte- millegipärast arvan, et sul tuleb sinises mundris mehe tehtud paberi kohaselt maksta riigile natuke raha, või tõestada kohtus vastupidist, et sa oled nii koba ja ei saa relva kotist kättegi, sest näpud on na lühikesed või mõelda mingi muu ilusam jutt välja.
Kuna sa ei täpsustanud, kus kohas autos sa relva veo ajal täpselt hoiad, eeldasin, et see on autosalongis (vahet pole, kas esi või tagaistmel) ja mitte auto pakiruumis. Kui pakiruumis, siis sellise olukorra lahendamine sõltub seadusesilmast. Kaalutluse koht nii kohapeal kui kohtus.
Ja veel. Minu pikaajaline praktika on selline, et kui pole ühes seaduses täpselt välja toodud mõistet (antud juhul siis mõiste "laadimata relv a la tühjaks laetud"), saab asja kohtulikul arutamisel kasutada teises seaduses toodud sama mõiste lahtikirjutust (antud juhul siis jahiseadust, kus selle alusel antud õigusaktis on laadimata relva mõiste lahti kirjutatud).

Kui oled juurast huvitatud, siis pead seda ka õppima minema, et juriidilistest tekstidest aru saada.
Nagu ka mainisin eelnevalt ei ole seaduste grammatiline tõlgendamine ainus võimalus. Viide lugemiseks kui huvi on:
Vt nende Fr. C. von Savigny poolt formuleeritud klassikaliste ja muude tõlgendusmeetodite kohta lähemalt
näiteks:
R. Narits, L. Madise, H. Schneider.
Sissejuhatus.
–
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud
väljaanne. Teine, täiendatud väljaanne. Tallinn: Juura, 2008, lk 26 –28;
M. Luts.
Friedrich Carl von Savigny (1779–1861) meetodi -ja süsteemiõpetus. Tartu: Fontes Iuris, 1994;
A. Aarnio.
Õiguse tõlgendamise teooria.
Tallinn: Juura, 1996;
I. Kull. TsÜS § 3 kommentaarid.
Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Koost. P. Varul jt. Tallinn: Juura, 2010, lk 9
14.
7
I. Kull.
TsÜS § 3 kommentaarid.
Tsiviilseadustiku üldosa sead
us. Kommenteeritud väljaanne. Koost. P.
Varul jt. Tallinn: Juura, 2010, lk 10.

Üldiselt seda õpetatakse Tartus tulevastele juristidele I-l kursusel...

Ex nihilo nihil fit. Relvaeksami sooritanuna nii tühi e. olematu see teadmine ei peaks siiski olema.
Kogu arutelu tuletas meelde Koppvillemi laulusõnad: "Kui mõttes ilm vaid registreerib tühjavõitu homse, saab tähtsuseta sünnipäevast juubel."

Täna on selline seaduste puudujääkides õngitsemine advokaatide leib. Toime pandud väär(kuri)tegu pole ise tihtilugu kahjuks esmatähtis.
Las see Koppvillem laulab pealegi...!

GC, Kuskohas see seaduse puudujääk on? Antud juhul peksavad mehed peeglit selle eest, et nina viltu on.

Jahieeskirjast... (2) Transpordivahendis peab jahirelv olema laadimata ning püssikotis või kabuuris, välja arvatud jahipidamisel paadist ning vahetult enne lasu sooritamist metsseajahil seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukist.

Defineeri mulle mõiste "vahetult enne lasu sooritamist"...
Kas pukseeritavas seisva mootoriga sõidukis võib relv olla laetult!?
Jaa nii edasi!

tsiteerin:
Defineeri mulle mõiste "vahetult enne lasu sooritamist"...
Kas pukseeritavas seisva mootoriga sõidukis võib relv olla laetult!?
Jaa nii edasi!

Ei lähe isiklikuks ja kedagi solvata ei taha aga mõni mees minu arusaamise järgi mängib ise veidi
Nagu vene kroonus öeldi - kes ei suitseta teeb tööd edasi, suitsumehed aga teevad suitsu...

Mis defineerimist sulle vaja on mõiste "vahetult enne lasu sooritamist" . Kas oled ja istud öösiti Eestis omal jahimaal nagu Aafrikas auto katusel või kastis ja sõidad SAK sigu otsides ringi sõber autoroolis...
Mina seda isiklikult ei usu! Kehtiv seadus lubab sul seisvat mootorsõidukist sooritada metssea küttimist. Mis tähtsust siis omab mõiste "vahetult enne lasu sooritamist" Sõidad oma põllu või sööda äärde, avad auto "II korruse" akna, laed relva ja sooritadki lasu...
Iseenesest on kogu see sõnastus tõesti naljakas, aga kes tahab ja on terve mõistusega saab asjast väga hästi aru( kui veel rehkendada, et vajaliku relvasuudme kõrguse saavutamiseks peaksin peatuma näiteks kraavi kaldal kui auto kasti ei ole ehitatud näiteks pukki)). Siin aga kisub asi absurdseks
Oma pukseerimisküsimustes GC leiad vastuse Liiklusseadusest. Kui nüüd sinu aju genereerib küsimuse, et panen haagissuvila autole haakesse ja sinna suvilasse panen Jahiseaduse mõistes laetud relva ning sõidan sedasi enda jahimaal või kasvõi Tallinna linnas ringi, siis otsi vastust "siniste mehikestega" kohtudes. Usu mind, et see ei saa sulle olema meeldiv. Aga edu nende katsete läbiviimisel!

Eks meie seadused ongi sellised poolpidused, kuna meil pole piisavalt palju ja piisavalt rikkaid kodanikke, kes võivad endale lubada "katseid" ja palgata sellise tippadvokaatide brigaadi, et kohtus seadusloojate väärakas sõnastuses heast mõttest jätta järele vaid räbalad.

Nt venelased arutlesid meie seaduste summutit puudutava osa üle - meil pole defineeritud, mis tugevusega heli on summutist tulev. Nende tõlgenduses summutab teatud osas nii suudmekompensaator, suuremal määral ka sound moderator elik helitugevuse vähendaja (see mida meil mõistetakse summuti all) ja lõpuks summuti, mille puhul kasutatakse reeglina alahelikiirusega moona ja praktiliselt pauk puudub. St. et eristatakse erinevaid seadmeid ja need on täpselt defineeritud.

Sama nt hoiutingimuste kontrolli osas - politsei peab 5 päeva enne sinuga kontrolli kokku leppima, neil peab olema nö suunamiskiri sel objektil kontrollimiseks jne. Muidu võid ukse taha tulnud politsei kukele saata ... Tegelikkus võib olla muidugi teine