Ehk see leht on abiks koos relvaseadusega?
https://www.politsei.ee/dotAsset/227557.pdf

Minu kahe aasta tagused kogemused:

Seadus endale unepealt selgeks - ei piisa ainult paarist korrast läbi lugemisest vaid ikka nii ,et paari aasta pärast (ja ideaalis eluaeg) on kõik vajalik meeles. Kindlasti välja sõeluda juriidilise isiku paragrahvid kuna neid vaja sul ei ole. Igasugused numbrid kindlasti hästi vajalikud (palju vintraua padruneid jne). Samuti natukene üldisemat ala "mis dokumente vaja ,et välismaalt relva tuua jne".

Võimalusel osta või laenutada Vajan Relva raamatu - ei maksa palju ja seletab asju natukene lahti.

Õpi esmaabi (nt raamatust Vajan Relva) ja mujalt - mul mitmed tuttavad läbi kukkunud just esmaabi küsimustega - kuna nüüdsest valik vastused ja kohati asjad halvasti sõnastatud ja võivad asjad olla segased

Ma ei tea mis raamatut "Vajan relva" silmas peetakse aga viimane e. 6. raamat põhineb eelmisel Relvaseaduse redaktsioonil ehk hetkel juba vananenud seadusel ehk koolitusel spetsiaalselt märgiti, et sellest raamatust õppida ei tohiks. Eksamil tundsin seetõttu huvi seltskonna vastu (tundusid muukeelsed olevat), kellel nimetet teos peos. Tulemuste poolest suht karm, läbi sai alla 10% üritanutest. Eksam toimus 2014 sügisel. Soovitan soojalt koolitusel käia isegi kui pead ennast nö. vanaks kalaks kuna seal eelkõige pannakse rõhku kehtivale seadusandlusele, esmaabile ning sellest tulenevalt ka kavalatele kaksipidi mõistetavatele eksamiküsimustele.

https://relvahobi.wordpress.com/relvaek ... kusimused/

kas siit on mõtet õppida või on see juba liiga vana?

Relvaeksam koosneb mitmest osast: teoreetilisest eksamist,relva tundmine, relva käsitsemise ning laskeoskuse eksamist (edaspidi laskmiskatse). Teoreetilisest saavad paljud läbi aga komistuskiviks on just relva tehniline pool.

Mina õppisin selle järgi. Tegelikult õppisin kombineeritult. Kõigepealt lugesin riigiteatajast relvaseadust. Seda mitut korda läbi lugeda ei viitsinud ja edasi süvenesin sinu viidatud küsimustele vastustele.
Midagi on kindlasti muutnud. Näiteks relva hoidmise punkt mis endale silma jäi. Muud ei oska öelda.
Seal on ka kaks punkti vastamata seoses kriminaalkaristuse küsimustega. Need leiad karistusseadusest § 418 - § 420
https://www.riigiteataja.ee/akt/12792390

Ise sain relvaeksami (nii teoreetilise kui praktilise) sooritatud 3 tundi tagasi esimsel katsel.

Ahja, eksamil öeldi, et trahvimäärasid eksamil ei küsita. See olevat asi mida inimene ei pea peast teadma. Pead ei julge anda, et see tegelikjult ka nii on aga neid ei ole vaja siis pähe õppida

See krooniaegne "Vajan relva 6" tuli ka jutuks ja sealt soovitati seaduseid kindlasti mitte õppida. Viimane seadusmuudatus oli aasta tagasi.

Edu!

Oskab keegi viidata kohale, kus 100% kindel informatsioon laskehaavade kohta, mis sobib relvaeksamile. Tundub et on kaheti arvamusi näiteks haavade puhastamise kohta.

Oled kindel et pead hakkama haava puhastama, pigem pead ikka verejooksu sulgema ja helistama 112, las puhastamine jääb tohtrite hooleks?

No see oli üks näide. Niipalju kui hiljuti käinud tuttav rääkis, siis eksamil pidi olema puhastamine õige vastus. Aga samas tuttav kes 20a kiirabis olnud ütles, et viimastel aastatel üritatakse siiski sisestada inimestele, et las haava puhastamine jääb omaala spetsialistidele.

Kui lugeda erinevast kohast laskehaavade kohta, siis ühes kohas on kirjas et puhastada, teises et mitte.


Loogika järgi mina ei paneks haava puhastust. Aga siiski oleneb ju sellest, mida õigeks loetakse.

Relvaloa meditsiini koolitusel esimese asjana küsiti ega me hulgas med. ala töötajaid, arste jm. proffe pole sest see mis nüüd järgneb võib tekitada arusaamatusi ning ei pruugi mitte päris kokku langeda arusaamadega kaasaegsest meditsiinist. Relvaeksamil küsitav pidi põhinema nsvl aegsel katastroofimeditsiini väljaõppel ning on ajast ja arust, mainiti et kui tahate relvaloa eksamil läbi saada siis tuleb teada seda ja seda. Koolitus oli 2014 sügisel.

Huvitav? Viimane vajan relva küsimustes küll haava puhastamist sees ei olnud. Või mis moodi puhastama kas näiteks lahtise peavigastuse korral pean hakkama kolju tükke haavast välja nokkima? Võis siis, et viimasel ajal, kui arstid piiritaha kipuvad ja med. personaliga kehvad lood soovitatakse üldse väiksemad nõelumised-lappimised relvaeksamil selgeks teha.

Käisin hiljuti relvaeksamil ja õppisin meditsiini Relvexi konspekti järgi. Üldosas on öeldud: ärge hakake haavast eemaldama võõrkehi ega haava puhastama.

Koljuhaava korral on eraldi mainitud: mitte püüda juuste sees olevat haava paremini nähtavaks muuta ega seda puhastada. See võib suurendada verejooksu.

Samuti ei olnud mitte ühegi teise haavaliigi juures nõutud haava puhastamist.

Kui nüüd mõelda praktilisest küljest, miks peaks olema vajalik esmaabi korras üldse haava puhastamine?

Ei maksa asju õppida väga vanade materjalide põhjal nagu seda näiteks see Vajan relva raamat on. Näiteks elustamise protseduur on ajas muutunud. Samas ei ole teada mis aegseid reegleid relvakesamil kasutatakse.

Jätke see puhastamine ikka meedikutele. Kohapeal katsuge peatada verejooks ning vigastatu haiglasse toimetamine. Mõelge veidi mis on kasulikum - kas haavatud inimese haava puhtaks saamine ja seejärel verekaotusest tekkinud surm või mustal haaval verejooksu peatamine, inimese haiglasse toimetamine ning halvimal juhul väike põletikune protsess haavas arstide kontrolli all + ELUS INIMENE!

Kuna teema on relvaeksam. Siis ma arvan et küsimus on siiski selles, et mida eksamil õigeks loetakse. Mitte selles, mida me loogikaga arvame-teame, et on õigem.

Igatahahes saan lähipäevadel tänu foorumi kasutajale natuke materjali, kust õppida eksamiks meditsiini, et seal õigesti vastata nii nagu nemad ootavad.