madis kirjutas:selles mõttes, et ma ei tohiks ju seaduse järgi relvagi omada, nii et kuidas ma katseteks valmistud saaks?
Nii see on. Ise ka kunagi uurisin seda. Meil oli see korraldatud selliselt, et toimus harjutamine ettenähtud ajal ja kui selle käigus said vastava arvu taldrikuid maha ja sportpüssist lastud nagu vaja siis oligi kõik. Harjutasid nii kaua kui saidki maha või need kes ei saanud tulid mingil muul ajal uuesti harjutama. Mingis mõttes õige ka, sest kui on plaanis omale soetada tulevikus vaid täiskaliibriline vintrelv siis milleks mul vaja soetada omale haavlipüss ja ääretulepadruniga vintrelv? Ehk said mõttele pihta.
ega eriti ei saanud sellele lõpule küll pihta. kui viitsid, siis võiksid ps'i teel selgitada
Paraleele võib tõmmata autujuhikursustega- pole sul ei lubasi ega elementaarsemaid kogemusi autujuhtimisest ja liiklusmärkke akkad alles õppima- aga siiski topitaks su ülbelt autusse ja kästakse tipptunnil linnaliikluses akkama saada.
Kuid nigu autusõitu harjutatakse vastava väljaõppe saanud instruktori käeall- arvan, et laskmist võib teha tiirus relvaluba omamatta- jällegi kellegi käeall.
Ja keski pole keeland kasutada selleks õhupüssi- tänapäeval ju igasugu vingeid relvi- ka optikaga saadaval- püssitunnetuse saab igatahes kätte.
Kes keelab noortel tiirus trenni teha, algul väikesekaliibrilisega, siis ka haavlipüssiga, las lasevad taldrikuid. Katse sooritamiseks ei pea endal püssi olema. Minulgi polnud.
Teder kirjutas:... Katse sooritamiseks ei pea endal püssi olema. ...
Tegelt on seaduses jälle imelik kala sees
1. Jahitunnistuse saamiseks peab olema sooritatud laskekatse (s h ka neil, kel pole õigust relva kanda )
2. Laskekatse sooritatakse jahimehele kuuluvast täiskaliibrilisest relvast - käib küll suuruluki laskekatse kohta, aga kas keegi teab selle nn esimese laskekatse sooritamise korrast rääkivat dokumenti???
Laskekatsed jahimeestele ja nedeks pürgijatele on erinevad.
Jahitunnistuse OMANIK peab sooritama laskekatse suurulikjahis kütina tegutsemiseks ja seda ENDALE KUULUVAST RELVAST.
Eraldi on sätestatud laskekatse JAHITUNNISTUSE TAOTLEJALE.
See laskekatse sooritatakase LASKEINSTRUKTPORI LITSENTSI omava instruktori ja eksamikomisjoni juuresolekul. Relvad loomulikult laskekatse läbiviija poolt. Harjutuse kirjeldus on jahiseaduses ilusti olemas. Lastakse tavaliset kas skeet harjutust 15 märki või sporting harjutust 15 märki, millest eksami sooritamiseks tuleb jahimeheks pürgijal tabada 7 märki. (päris tõsine tulemus) Vastavalt seadusele lubatakse jahimeheks pürgija laskekatsele peale teoreetilise kursuse läbimist ja teoreetilise eksami sooritamist.
Kursuste läbiviijatega on olnud ka selline mõttekäik, et katsed VÕIKSID olla alljärgnevad :
- jahimeheks pürgija läbib teoreetilise kursuse nii jahindusalaste teadmiste kui ka laske- ja relvaalase koolituse osas ;
- jahimeheks pürgija sooritab teoreetiliste teadmiste eksami ja talle väljastatakse Jahitunnistus, mis annab talle õiguse pidada jahti ilma tulirelvata (lõksud) ;
- Jahitunnistuse omanik (relvitu) sooritab politseis vastavad eksamid ja saab relvaloa ;
- soetatud ja nüüd juba ENDA relvaga tuleb tiiru, saab instruktori juures vajaliku koolituse koos nõuannetega relva sobitamise kohta konkreetsele jahimehele ja sooritab komisjoni ees LASKEKATSE HAAVLILASKMISES, mis annab talle õiguse minna väikeulukijahile haavlipüssiga ;
- suuruluki laskekatse nii sile kui ka vintrelvast toimuks juba olemasoleva korra kohaselt ;
Eelis oleks see, et võib ju olla jahimees, kes ei soovigi relvaga jahti pidada. Teiseks, kuna kursustel kasutatakse ju kõigi jaoks ühesuguseid relvi, ei pruugi need konkreetsele laskurile sobida ja laskmine sobimatust relvast suht raske. Ei saa ju 2 m mees ja 1,60 kasvuga mees lasta sama laepikkusega relvaga.
Lisaks veel niipalju, et tiirus harjutamiseks ei pea olema jahimeheks soovijal (harjutada soovijal) oma relva. Võib kasutada ka isa, venna tuttava relva või laenata relv tiirus (sellisel juhul peab tiiru omanikul olema sellels vastav litsents) kusjuures RELVAOMANIK PEAB tiirus muidugi kaasas olema. Treeningute läbiviija PEAB OMAMA LASKEINSTRUKTORI LITSENTSI. Viimane nõue tuleneb Relvaseaduse sätetest.
Ülo kirjutas: Võib kasutada ka isa, venna tuttava relva
Minu mäletamist mööda seaduse järgi ikka ei tohi küll. Meie relvaseadus ju keelab relva omanikul oma tulirelva edasiandmise ükskõik kellele, isegi kui sellel kellegil on olemas relvaluba sama kaliibriga relvale(mõningates välisriikides on viimane tegevus lubatud)! Eelmisel kevadel sooritas mu tuttav Männiku jahitiirus laskekatse. Kuna tal endal siis veel relva polnud, pakkusime Anti Järvelaiule, et ta sooritab selle äkki minu kaheraudsest, mille peale Anti ütles, et seaduse järgi nii siiski ei saa ja tuttav sooritas katse tiiru rendipüssiga. Reaalsuses toimub muidugi asi nii nagu ikka. Minagi harjutasin omal ajal relvaeksamiks sugulase Makaroviga ja hiljem olen ka oma relvi andnud teistele proovida tiirus. Inimlikust seisukohast ei ole ju sellise tegevuses midagi hirmsat ega ohtlikku aga meie seaduse järgi on see tegevus mingil põhjusel keelatud.
(7) Piiratud käibega relva omanikul või valdajal on
keelatud relva ja selle laskemoona üle anda teisele isikule, kes
ei oma vastavat relvaluba.
Rangelt Relvaseaduse järgi võttes saab noor jahimehekandidaat tõesti harjutada vaid tiirus, kus on võimalik ametlikult laenutada relvi. Kui kuskil tiirus instruktor lubab näiteks kellelgi noorel lasta oma isa relvast, siis jah, tegemist seadusevastase tegevusega, nii naljakas kui see ka ei ole. Ilmselt on suurem osa selle foorumi jahimeestest ikka esimesed lasud teinud oma isa, venna jne. relvast.
Tegelikult pidasin oma eelmises postituses lausega, "et esimesed lasud saab teha isa jne .." relvast silmas seda, et REAALSELT siiski on see praktilises elus võimalik. Kindlasti ei saa noor minna isa püssiga omapead tiiru paugutama.
NB ! Sellest tulenevalt (et mitte rikkuda seadust) ongi instruktorite poolt välja käidud mõte, et enne võiks jahitunnistuse taotleja saada jahitunnistuse, siis relvaloa ja relva ning alles seejärel sooritada laskekatse jahipidamiseks tulirelvaga.
See aga nõuab ühe täiendava laskekatse tunnistuse (Esmane laskekatse) sisseviimist.
Hunter 32 : "Siis ma teen 16 aastaselt katsed ära ja 18 aastaselt saan omada ametlikult relva mul sinnani 4 aastat"
See täiesti võimalik. Järvamaal 2004 aastal minu mäletamist mööda tegid kaks (16 ja 17 aastased) noormeest Jahitunnistuse eksamid edukalt ära (ka laskekatse, ilma millete hetkel Jahitunnistust ei väljastata) ja said täisväärtuslikeks jahimeesteks - paraku ilma püssita jahimeesteks. 18 aastaseks saades saavad nad sooritada relvaeksamid politseis ja siis juba ka püssiga metsa minna.
harjutatakse lasketiirus ning seal ei ole vist vanus tähtis (selle all ei mõtle imikuid)[/quote]
tegelikult siledaraudsest lastest pidi vist 12 olema täis. intruktori juuresolekul ja lasketiirus. jahimehex saab 16. käid jahikooli ja teed teoreetilise exami. 60 küssat ja vist 54 pidid õieti panema( valikvastused) ja laskekatse kaarrajal. pead 15 7 tabama.
Relvaloa saad 18. tuubid seaduse pähe ja vastad teoreetilistele küssadele. 10 küssat ja 8 pead õieti saama. küsimuse vormis. enamvähem tuleb tsiteerida seadust..oma sõnadega muidugi. ja siis laskekatse...pihta pead saama 3 lasust kolm. 25 m kauguselt poole meetrisesse lehte.
Kõik läbi tehtud:) relvaloa examil lasin märki aint 2 auku! kuute lihtsalt lasin 2x. ühte auku:)
Jaht ei ole aint liha. Jaht on värkse õhk, seltkond, iidne duell inimese ja looma vahel. Jaht on unustamatu tunne!
)
