Arvan, härra Kellamees,et jahil päris nii ei toimi asi kui sõjaväes.Sõjaväes on käsk täitmiseks ilma kobinata aga jahil ikka kuuleb tihti joru,et miks mina sinna, ei lähe jne.Olen ka sellist jahijuhatajat näinud kes kujutab, et kui tema juhatab siis peab tema olema ikka "magusa" koha peal.Mehed juba kohtade peal ja tema tuleb saadab kellegi teise kohta põhjendusega ,et mina olen juhataja ja tahan ise siin seista mine sina sinna ja sinna.
Noortega ju meil küll eriti sekeldamist pole sest nemad ikka ajamas ja ajajate vanem siis vaatab rohkem seda,et mõni noor just raskesse kohta ei sattu ja kui nooruk jahile tulnud esimest korda siis ikka isa või venna vastutusel oleks.Öeldi ka minu poisile, kes 14a vanusena esimest korda põdrajahile tuli et mis laps jahil teeb aga jahipäälik ütles,et ajama võib ikka tulla.Päris võõraid lapsi meil pole jahil käinud ja kes kaasa võtab,see ka vastutab.

Kellamees dramatiseerib ehk natuke üle.
Vastutus on kahtlemata olemas, aga sõjaväekord jahis vast eriti ei vähenda seda.
Meil on jahipäälik ja ka märkimisväärne osa mehi kaitseväelased, ei ole meil seepärast küll mingit kroonu korda. Asja võetakse pingevabalt ja vastutus sellest küll ei suurene.

Ei ole vaja sõjaväekorda, aga on vaja saada aru antud näite analoogiast. Nagu sõjaväelasel on "kergem" toimida tüüpolukordades käsku järgides, nii on ka "reajahimehel" lihtsam, kui talle konkreetses olukorras selged ning teiste "reajahimeeste" poolt vaidlustamata korraldused antakse. Leidub olukordi, kus demokraatia ei ole parim lahendus----iga jahiühendus saab ise end selles kontekstis kõige paremini ise määratleda.

BM

Kui küsimus on aususes ja oma positsiooni ärakasutamises, siis ei aita siin midagi. Sellisel juhul tuleb mängu variant, kus valitakse uus jahijuhataja. Kui te ei taha seda mingil põjusel teha, siis olete järelikult sellist juhtimist väärt. Toonitan just mõistet "ei taha", sest kuni jahijuhataja kinnitamiseni peaks toimima demokraatia täis tuuridel (ehk valige, keda ise soovite). Sellist vabadust sõjaväes ei ole .

Kui vaadata kaitseväelasi, siis enamikul neist ei väljendu distsipliin ja vastutustunnetus mitte rivisammul mööda metsa marssides vaid oma sisemises arusaamas, et oma osa täites ja ühtse juhtimise all ollakse efektiivsemad .

Olles arutanud tsivilistide ajujahti oma kolleegidega jõudsime arusaamisele, et ajujaht on oluliselt ohtlikum kui sõjaväemanööver.
I. Jahiseltskond on kokku harjutamata (see pole ühtselt toimiv üksus, vaid punt relvastatud mehi).
II. Meeste laskeoskus on äärmiselt ebaühtlane (sellesama foorumi jutud kinnitavad seda).
III. Distsipliin on/ei ole vastavalt olukorrale (paljud lihtsalt ei tea, mis see on ja miks seda vaja).
IV. On lubatud laskmine suunaga omade poole (isegi nn. kontrollitud lasu korral on võimalus mööda lasta või kuul võib läbi looma lennata).
Vaatamata ülal toodud punktidele lähen laupäeval ikkagi ajujahti ja kui jahijuhataja lubab võtan ka oma 10a. poja ka kaasa.

Suur väepealik Tšingis-khaan olla treeninud oma vägesid just nimelt suuri ajujahte korraldades. Vot .
Nendes jahtides olla olnud reegel, "Kogemata tehtud vea eest antud peksa, meelega tehtud vea eest löödud maha" (... ja mongolid ei olnuvad mehed, kes leebelt peksid ).

Mina olen kellamehe arvamusega nõus. Kuid Jorri juttu lugedes jääb selline mulje, et nendel mehed ainult jorisevadki. Siis vast õigem asi minna poe taha ja seal õlut lasta ning joriseda. Oli ka meie seltsis sellist isetegevust, et vanemad mehed ronisid iga aju aegas ise kohtadele põhjendusega, et käia ei jõua, jne. Mõne metsatuka puhul isegi osadel "veteranidel" omad pesad välja kujunenud. Nüüdseks saanud asjad nii kaugele, et ikka jahijuhataja paneb mehed kütiliinile paika, kussjuures ise jääb alati viimaseks s.o. kütiliinis viimane mees olenemata metsatukast. Seega endale sobivama koha otsimine ning teise mehe mujale ajamine ei tule kõne allagi. Asi võtab aega, kuid tasapisi hakkavad pika näägutamise peale mehed juba kasellest aru saama, et ajumees jääb pärast ajust väljumist lähima küti kõrvale seisma, mitte ei tuia kütiliinil mõttetult ringi- rääkimata autode juurde minekust enne kui vastavat luba pole jahijuhatajalt saadud- seda ennem jahijuhataja ei anna, kui aju juht pole teatanud, et kõik aju mehed on väljas. Alati see muidugi 100% nii ei ole, kuid julgen väita, et ligilähedane küll. Kui on vilets jahijuhataja, siis teine jutt. Kusjuures viimane laupäev kahjuks nii oligi(juhataja ei taibanud kütti ülekäigukohta panna ning 4 haraline jäi hinge, osad mehed küll torisesid, kuid juhtinud siis juhataja tähelepanu ennem selle "augu" tühjaksjäämisele), aga eks vigadest õpitakse.
Samas seadusesilmis jahijuhataja küll vastutab jahiohutuse jne. asjade eest, kuid kui ta on viinud läbi endast kõik sõltuva, siis teda ka vastutusele ei saa võtta. See, et mõni "sooda kütt" teisel jalad alt ära laseb ei ole küll jahijuhataja süü, kui ta on küti paigale pannud ja kütilt ka jahiohutuse kohta vastava allkirja võtnud-s.o. nimekirja kandnud. Sama lugu on ka selle alaealisega. Kui ikka keegi küttidest noorjahimehele kuuli külge kütab, siis vastutab esmajärjekorras oma teo eest ikka konkreetne kütt esmajärjekorras. See, kas "laps" jahti kaasa võetakse-lubatakse või mitte on iga lapsevanema ehk teisisõnu alaealise kodaniku ainukese eestkosteõigust omava inimese(ema,isa, kohtu poolt määratud hooldaja) lubada-keelata. Aga kui muidugi jahijuhataja "otsustusvõimetu ning seadust mitte tundev" on eks siis sellest need komplikatsioonid tekivadki.
PS. Ärge päris surnuks materdage- see minu isiklik arusaam antud asjast.

mina olen 14 aastane, aprillis saan 15. mulle hakkas see huvi pakkuma kui isa mind ükskord lasketiiru kaasa võttis. siis käisin linnujahil. olen ka kitsejahil käinud ja nahka võtnud (seal, kitsel, kährikul). suvel passisin kella1-2ni puki otsas et ehk mõni loom ka peale kitsede ja rebaste. muidu põdrad olid küll üle kartullipõllu käind aga krt peeale pole sattund. minu esimene õhupüssiga lastud loom/lind oli leevike vist. jaht on tegelt üks tore ajaviide ja hobi.tulevane jahimees. võõite minu peale loota.

No, mul oli kunagi juhus, kus õhukaga sai pikalt lastud, üldse ei läinud... kui just selline tunne, et pole mõtet enam plõksida, maandus üsna kaugele võssa 1 tihane, tegin sinna suunas puusalt lasu ja tihane kukkus alla, plönn peas. Siiani on selle pärast sitt (ei hakka tsenseerimagi) tunne, st õhukast leevikese laskmine pole eriti asi millega keksida ja ennast tulevaseks suureks jahimeheks nimetada.

Mis ajast leevike jahilind on?Mind on õpetatud ja olen ka oma poega õpetanud, et laululindu ei lasta.

Saatsin sulle eile kirja. Sa pole lugenud, või ei saanud aru. Ajad sama jama edasi. Milleks peab leevikest tapma? Jutt mõeldud metsavahile.

aivar00

raplamaa mehed, nagu nad on.
Meil lugu samamoodi, käivad noored ajus, muidugi vanemate meeste usaldusel ja toel. Viimasel ajal nii ajus kui kütiliinis ka mõnd õrnema poole esindajat tegutsemas. Viimase põdrajahi viimasel päeval lugupeetud jahimehe tütar kes juba mitmenda põdra maha lasknud põdra sisikonna üksi ca! 10 minutiga puhtalt ära võttis! Eks see oli talle natuke nn. proov ka aga ise ta seda tahtis ja jättis sellega paljudki vanad jutumehed pikalt. Noortest veel:kui midagi kätte saadakse siis õhtul enne maksasöömist, ole sa või "viieaastane", kui olid jahis siis ka täismehe ports nimekirja järgi. Ja seda juttu pole kunagi olnud et "see minu koht, kõnni edasi". Mõeldamatu!

Täpselt nii oli meligi, arvasin, et kellegil hakkab kade vms, aga kõik sai võrdselt jagatud, sest kõik tegid ka võrdselt tööd!

Minu arvates on ka tore, kui pojad (tütred) juba varakult isadega kaasas käivad. Meil on ka nii, et kui kellelgi laps kaasas, siis antakse talle ka võrdne osa. Enamus jahimehi käib metsas ikka naudingu pärast. Lihatükk see ju peale kauba. Isiklikult arvan, et kui lastele antakse ainult pool lihatükikesest, siis võib see tekitada vastakaid tundeid teema suhtes. Võib-olla järgmine kord ei tahagi enam kaasa tulla, kui temaga ebavõrdselt käitutakse.

Jahimeheks ei kõlba igaüks.

See peab olema veres. Meite jahijuhataja on just seda meelt, et noorest peast juba metsa ja siis tulevikus püss pihku. Noored on meite tulevik. Oma poja vedasin juba 10a metsa ja meeldib, samas on meil ka üks tüdruk kes käib koos vanaisaga jahis. On sama moodi ajus. Liha jagamise juures kehtib kuldne reegel kõigile ühte moodi.

Muarust on suvel põdra laskmine keelatud jumal tänatud,et sa neile peale ei ole sattunud ja sa võiksid jahikalendrit uurida vahelduseks..



Leevikest lasta on muarust väga NÕME..lasknud vareseid siis kasvõi..
Ja kuna ma lugesin,et sa isaga tiirus käinud oled,siis arvan ma,et sul isa on jahimees..eksju?? ...kas tema siis sul säänseid nõmedusi teha ei keela wä

Ta on alles noor ja käis pukil niisama passimas ja vaatamas ilma püssita, et looma näha mitte, et lasta.