ainuke mõistlik seletus, et tiiruonud tahavad ka elada. Aga tõepoolest miks peab noorjahimehe hakatis "võõra" relvaga siis sooritama laskekatse? Võibolla ei ole tal teatud füüsilise puude, kehalise vigastuse või karistusregistris kirjas oleva tõttu isegi lootust tulirelva omada või ei plaani ta pisut rohelisema silmavaate pärast kunagi tulirelvast ulukit surmata....aga davai raha letti, võõras püss pihku ja muudkui kõmmuta ...kui ikka tahad täisväärtuslikuks killeriks (sry jahimeheks) saada. Tean lihtsalt ühte tõsist naissoost jahihuvilist kellele see vastuolu on vaata et saanud põhimõtte küsimuseks. Plika ostis kunagi laikakutsika mis võtab heasti kähra ja nugist ja aitab nii omanikul ülikoolis õppemaksu maksta

Kui sa jahimehe kursuste lõpetamisel omandatud teadmiste kontrolli sooritad ja nn. laskmine on 0, muud teadmised aga korralikult omandatud ega siis sellepärast sind jahitunnistusest ilma ei jäeta.

See "tiiruonude" elada tahtmise jutt ajab lausa naerma. Huvitav kui mina tulen küsin suvalise inimese käest tema autot kasutada kasvõi poes käimiseks tasuta- kas siis kõik annavad rõõmuga...

Aivar, jahitunnistust ei tohi vastavalt jahiseadusele välja anda, kui laskekatse ei ole sooritatud.
Mis aga laskekatsesse puutub, siis üldjuhul peetakse ju jahti ikka relvaga. Palju neid on, kes vaid püüniste ja koeraga jahis käivad. Ausalt öelda ei kujuta suuruluki jahti ilma relvata ettegi. Ja seetõttu on laskekatse igati omal kohal olev nõue. Sest relvaeksamil tehakse üldjuhul vaid 3 pauku seisvasse märklehte ja see ei anna mingit relvakäsitsemise vilumust ega anna ka aimu, kuidas on lasta liikuvat objekti. Eks see laskekatse regiooniti erineb, aga näiteks Järvas jahitunnistuse saanud inimesi võib ikka suhteliselt julgelt püssiga metsa lubada, sest laskekatse tehakse kaarrajal 15 märgilise harjutusena. Kes kaarrajal suudab vajaliku arvu märke tabada, see suudab suht suure tõenäosusega teha ilma suuremate probleemideta ära ka suuruluki laskekatse. Ehk kõige kokkuvõtteks suudab metsas ka liikuvat looma tabada. On vägagi mõeldamatu, et metsa läheb mees, kes on püssist teinud eelnevalt vaid 3 lasku.

Sul on kraavik 100% õigus. Mina pidasin silmas seda momenti, et mõnel on vaja rohkem harjutada, mõnel vähem. Kui ikka mehel kohe see laskmine kuidagi paika ei lähe (mis on siiski väga ebatõenäoline) ja muud asjad on OK, siis kohese läbikukutamise asemel antakse kindlasti lisavõimalus vahel ka kaks.
Samas ma ei kujuta seda endale ette, et käteta või silmadeta mees tahab jahimeheks hakata- kuidas siis ta jahti peab?
Lõppkokkuvõttes on ka see jahimeheks olemine hobi ning vabatahtlik. Kui jahimeheks soovija ei soovi kasvõi usulistel põhjustel relva käsitlemist elementaarsel tasandil selgeks teha, siis hakaku kalameheks või püüdku hiirelõksuga hiiri

Ma ütleks pigem, et see jahikatse peaks kätte näitama, et kui väga lasta ei osata ja olema motiveerivaks teguriks selles osas, et edasi hiljem ennast selles suunas arendada. Võta kama2 milline hea laskja ja leiad, et ta on selleni jõudnud ikka läbi higi ja vaeva. Laskeoskust ei omanda rinnapiimaga.
Iga jahimehe auasi peaks olema oskus hästi lasta.

Jah, ega laskekatse kordamise arv pole seadusega iseenesest piiratud ja tegelikult kukutakse laskekatsel päris palju läbi ehk seda korduseksamit kasutatakse palju. Sellel pole muud rohtu, kui hoolega tiirus harjutamas käia ja kui vaatamata tõsisele harjutamisele ikka absoluutselt pihta ei saa, ega siis pole vist mõtet püssiga metsa ronida kah.

Tere. Kas keegi teab kuna Tartus jahikatsed algavad.

minu jahikursused maksid 2200.- sinna sisse kuulusid nö loengud ja laskmiskatsed:)

njaa..samas mul on see taldrikulaskmine selline kehvemapoolne. Aga samas olen neid vist vähe lasknud
Aga probleem on selles et olen siiani ainult "jooksvat siga" lasknud (isegi diplom saadud ) ja ei suuda endast harjutada kommet,
et ei vea kirpu märgiga kaasa (natuke ette) vaid pead ikka
palju rohkem ette võtma sellest taldrikust. Kui isa käib suuruluki katset laskmas siis saan ma ka huvi pärast proovida ja tulemused on meeldivad.