et kui vanalt tohib üldse sportpüssiga iseseisvalt lasta ja kas te sellega rebase, kitse jahil ka käite.

Sportpüss on samasugune tulirelv nagu iga teine. Seega reeglid sellele täpselt samad. Kitse ja rebast ei tohi sellega küttida.

sportpüss on väiksekaliibriline vintraudne püss.ja sellega võib küttida väikeulukeid. ja kus on õeldud et sellega ei või jahil käija.

§5. Jahipidamise muud nõuded

(1) Tasku- või otsmikulampi võib kasutada lasu tulemuse selgitamiseks ning haavatud või surnud uluki otsimiseks.

(2) Ääretulepadrunit võib kasutada ainult nugiste, tuhkru, mingi, ondatra ja lindude, välja arvatud haneliste ja laugu, laskmisel.

(3) Urujahil lahtikaevatud uruosad tuleb kohe jahi lõppedes kinni ajada.

sportpüss on vist ääretulepadruniga kui olen õieti aru saanud

Ah,et kus on öeldud,et sportpüssiga ei või jahil käia?Võta meil kehtiv jahseadus kätte ja leiad ise.Aga püssidel ju nimigi ütleb,et sportpüss,jahipüss ja jahikarabiin ja vintraudsel püssil on ju jahiseduse järgi toodud kaliiber e, jämedus ka välja,et mida temaga meil lasta lubatakse.Ka relvaluba antakse siis vastavalt kas aint sport-või jahirelva-või mõlema jaoks.

Väljastatud relvaloal on vastav tähistus relva otstarbe kohta:
A - jahipidamiseks (eeldab jahitunnistuse olemasolu)
B - sportimiseks (eeldab kuulumist vastavasse spordiorganisatsiooni)
C - enese ja vara kaitsmiseks (välistatud vintraudsed relvad, va käsirelv)
D - kutsealal tegutsemiseks.
Jahitulirelval peab olema kergesti lülitatav kaitseriiv (Relvaseadus §29 lg.3).
Relva kandmiseks loetakse kõiki relvaga seotud toiminguid kui relv on eemaldatud tema alalisest hoiukohast. Relva kandmine peab üldjuhul olema põhjendatud eelpool toodud relva otstarbega. Seega kui relvaloal on relva otstarbe tähistus ainult B, siis selle relva võib püssikotist välja võtta ainult lasketiirus aga mitte jahimaal viibides!

aga kui nüüd küsida tohib siis paljud teist sportpüssiga ka kährikuid sõõda pealt laseb.

Mis loll küsimus see veel on? Mul sportpüss näiteks kodus, aga jama sellega küll keeramas ei käi. Iga asi tuleb ikka teha parima riistaga, mitte jama käia kokku keeramas.

Imre kirjutas: § 5 p.2, loe seda hoolega,saad vastuse oma küsimusele.

Kas sa metsavaht oled loll või mängid??
Loe ülevalt poolt seadused läbi ja tee omad järeldused!!

Kui mitte muule ei viitsi mõelda siis mõtle kas või oma kaasjahimeeste tervise peale. 50% uurimuse kohaselt väikekiskjatest kannab trihinellat. Piisab, kui lased ühe looma selliselt, et haavad ta eluohtlikult, see jookseb kuskile kaugemale, sureb sinna ära, kätte teda ei saa ja siis tuleb raipe juurde kohale näljane seakari.

Sileraudse sportpüssi põhimõte on haavlite võimalikult suur hajutamine, eet oleks suurem võimalus taldrik alla lasta. Kui sa lähed sellise püssiga jahti siis jääb laeng uluki jaoks liiga nõrgaks- kokkuvõttes sa haavad rohkem kui tapad. Väiksekaliibrise relvaga võid lasta nugist, minki, linde, tuhkrut. Jahiseaduses on kirjas millise kaliibriga ja kuuliga looma lasta võib. Loe läbi veneaegne " Jahimeeste käsiraamat" seal peaks olema ka tabel mis haavliga mida lasta tuleb.

Kas siis sileraudsel püssil ka kuuliga lastes kuul "peenestatakse" enne taldrikuni jõudmist? ja peale taldrikute sportpüssiga muud lasta ei saagi Ja jahipüssiga kui laadida haavleid moodustavad need enne rauast väljumist kuuli vä...

Teemat lugedes sain igatahes väga hea tuju ja tükk aega naerda...
Tänud selle eest kirjutajatele. Aga eks me ole ka ise kunagi algajad olnud

Siledaraudse sportpüssi põhimõttest oled sa nüüd küll totaalselt valesti aru saanud. Haavlivihku saab hajutada ja vastupidise efektina koondada igasuguse sileraudse püssiga ja selle töö teevad ära erinevad tshokid, mitte püss. Ja ainult tshokk kah ei aita - moon peab samuti vastav olema. Vene ajal oli jah sportlaskmiseks mõeldud püssidel igasuguseid imetshokke - paradoks jne. Tänapäevastel sportpüssidel neid enam ei kohta. Kas haavlivihku on vaja hajutada või koondada, sõltub eelkõige lastavast harjutusest ja konkreetsest märgist.

Niiet kui sa laed oma püssi silinderraua nr 9 haavliga ja üritad sellega 50 m kauguselt hane lasta, siis tulemus on üks olenemata relvast. Sportpüssiks teevad ühe sileraudse püssi ikka muud parameetrid - tasakaal, kukevedrude kiirus, relvaraua ressurss, lae eripärad jne.

sportpüss on väiksekaliibriline vintraudne püss.
jama
SPORT vintpüss võib olla ka täiskaliibrine(6.5, 7.62, 300 seeria) neil on lisatud selliseid asju mida JAHIrelvadel ei või kasutada (ülitundlikud magnet päästik JMSJ.)


"sportpüss" (5.6 LR ääretulepadruniga) jäi meile nõuka ajast kui sellega lasti koolides sõjalise tunnis või ALMAVÜ treeningutes

5.6(22 LR) võib olla ka JAHI relv kui on selleks valmistatud