relvaeksamiks valmistumine 2007

[HirmusAnts]

Tere, valmistun relvaeksamiks. Olen välja lasknud nii relvaseaduse, kui vajalikud alamaktid, samuti karistusseadustiku kom väljaande asjassepuutuvad osad, olen lugenud ka raamatut "Vajan relva", kuid ausalt öelda lastes Eesti poltisei kodulehelt välja eksamipiletite näidisküsimused, olen hädas. Hädas hädaseisundi ja hädaolukorraga, sest eeltoodud materjalidest ei saa ikkagi täit selgust kõigi nimetatud kahe asjaga seotud küsimustele, mis on toodud pol.ee kodulehel...kõik see tekitab suurimat soovi teada saada, et palju nad seda hädaseisundit ja hädakaitset seal eksamil üldse küsivad ja millises vormis, kas küsimused tulevad enam vähem näidisküsimuste hulgast ja mida seal siis üleüldse küsitakse nyyd 2007 aastal. St tänuväärset infot loodangi saada just tänavu, st 2007 aastal eksami värskelt sooritanutelt.

[indian]

Hädakaitse:
Kaitsed end otsese ründe eest, samas ei pea valima selle tõrjumiseks ebakindlaid vahendeid, ei pea ära jooksma ja sul on õigus lõpetada rünne nii, et selle edasine jätkumine oleks võimatu. Ei tohi samas jälle tekitada ründajale põhjendamatult suurt kahju. Kui ärkad öösel üles ja toas seisab kirvega kodanik, kes sulle ähvardavalt läheneb, on kõik vastuaktsioonid lubatud. Kui aga seal seisab naabrilaps, kes on tulnud kasvõi abi paluma on olukord teine, mis siis, et situatsioon on pea sama. Mõlemal juhul seisab võõras su magamistoas.
Hädaseisund:
Kui naabri maja põleb, lööd selle kalli väärispuidust ukse kirvega pilbasteks ja tood uimase pere välja. Seaduse mõistes tekitasid sa ju teistele kahju, lõhkusid nende ukse, mis maksis kasvõi 50 000.- krooni. See on kuritegu, samas aga päästsid inimelud mis on tähtsam ja selle kõrval on sinu poolt tekitatud materiaalne kahju ebaoluline.

[oks]

Kui relvaseadus ja vajan relva 5 selged on, siis pole probleemi eksami sooritamisel. Raamatus ju väga hästi lahti seletatud hädakaitse ja hädaseisundi vahe. Omal oli üks küsimus just selline. Seadusest ei pea teadma asju, mis käib juriidilise isiku kohta. Loetelusi tervenisti pähe ei pea õppima, arv ette antud mitu pead vastama. Oma sõnadega võid seletada, kuid mõte peab seadusega samaks jääma. Kindlasti küsitakse igasugu tähtaegu. Jutt käis siis Pärnu kohta.

[bambino]

Tallinnas oli 8 küsimust seaduse ja häda(kaitse)seisundite kohta, lisaks üks küsimus karistusseadustiku (et mis karistus mingi rikkumise eest) ja üks esmaabi punkt. Keegi läbi ei kukkunud.

[oks]

Tallinnas oli 8 küsimust seaduse ja häda(kaitse)seisundite kohta, lisaks üks küsimus karistusseadustiku (et mis karistus mingi rikkumise eest) ja üks esmaabi punkt. Keegi läbi ei kukkunud.

Pärnus sama asi,ainult selle vahega, et umbes pooled kukkusid läbi.

[HirmusAnts]

Kui relvaseadus ja vajan relva 5 selged on, siis pole probleemi eksami sooritamisel. Raamatus ju väga hästi lahti seletatud hädakaitse ja hädaseisundi vahe. Omal oli üks küsimus just selline. Seadusest ei pea teadma asju, mis käib juriidilise isiku kohta. Loetelusi tervenisti pähe ei pea õppima, arv ette antud mitu pead vastama. Oma sõnadega võid seletada, kuid mõte peab seadusega samaks jääma. Kindlasti küsitakse igasugu tähtaegu. Jutt käis siis Pärnu kohta.

Arusaamatuks jääb, miks karistuse määrasid küsitakse, sest karistuse määrad ja lubatud jahiajad tunduvad olevat ikka selline teema, mida igal kord tuleb uuesti õigusakti viimasest redaktisoonist yle vaaata, sest need muutuvad kaunis kiiresti.

Igal juhul tänud selgituste eest. Ahhet keegi ei kukkunud läbi, see teeb rõõmu ja seda suurem häbi oleks läbi kukkuda.Ohjah.

[oks]

Jahiaegu ei küsi keegi. Küsitakse igigasuguseid tähtaegu, kaua kehtib soetamisluba,relvaluba, millise aja jooksul pead registreerima jne.Edu eksamil

[aivar00]

Karistuste teadmine on vajalik selleks, et sa oleksid teadlik oma käitumise õiguspärasuse üle. Hirm on see mis mehe araks teeb. Pealegi nende karistusmäärade muutumise kohta ei pea sa hiljem enam teadma. Vajadusel lihtsal vaatadki seadusest sanktsiooni määra järgi ja korras.
See on psühholoogiline vahend allutada sind seaduskuulekaks. Samas on relva peetud eluohtlikuks asjanduseks ja kui keegi relvaga "vehib" isegi kaine peaga on kohe kisa lahti ja kutsutakse politsei. See aga, et joogised "mehepojad" või elementaarsete liikluseeskirja tundmiseta(rääkimata juhtimisõigusest) noorukid rollerite ja baikidega ringi lasevad-seda ühiskond ei pea rikkumiseks. Samas statistika järgi on Eestis kordades suurem võimalus surma saada mõne eelpoolmainitud "tegelase" poolt kui relva omava kodaniku poolt tema relva läbi. Seega eeldatakse ka relvaomanikult paremat seaduse tundmist (s.o. kui suurema ohuallika valdajat) kuid antud küsimus iseenesest on ikkagi seadusandja ehk siis riigikogu rida.
Jahiaegu relvaeksamil küsida- pole veel seda kuulnud-samas need jahiajad ikka aastast aastasse samad olnud väikeste korrektiividega.

[jorr]

Tartu kandis ütlesid tudengid kunagi,et jahimeheeksam on raskem kui Ülikooli pääsemine,aga seadusi tuleb kindlasti ikka tunda.Kuigi neid muudetakse vist igal aastal aga põhiline on ikka sama ja tihti aint sõnastus(tähtajad) muutub.Ise arvan,et kuigi praeguseks juba küllaltki karmid seadused jahimehe kiusamiseks olemas(ei tohi "lõhnaga" jahil käia jms) oleks siiski vaja,et ka jeebimehed seadusi loeks,eriti need orasel rallitajad.Mõnest uuemas seadusest pole mehed tihti kuulnudki.
Jahimeheks saades näed ise imestusega,kuidas seadus elus toimib ja kuidas mõnest eluvõõrast seadusest massiliselt mööda hiilitakse.
Jahitähtaegadest on ju lihtne aru saada,et jahid algavad sügise poole ja lõppevad paljud alles pärast aastavahetust või kevadepoole talve.Jahiaeg muidugi igal ulukil erinev ning aastatega ka muutub,vastavalt vajadusele siis.
Head põrumist siis eksamil.

[enki]

Relvaeksamil on alati kindlalt vähemalt üks küsimus hädakaitse või hädaseisundi kohta. Eksamile ei ole mõtet minna kui pole endale neid selgeks teinud. Raamatus Vajan relva 5 oli selle kohta isegi pikk eraldi peatükk koos näidetega, kus kõik puust ja punaseks tehtud. Paar aastat tagasi pidime relvaeksamil pikalt ja laialt oma sõnadega küsimustele vastama. Läbi kukkus natukene üle poolte (kõik vanemad inimesed) ja meie kolm kõige nooremat saime läbi.

[HirmusAnts]

Seda, et jahiaegu relvaeksamil ei kysita, selles ma ei kahtlegi, ka hädakaitse ja hädaseisundi sain enamvähem klaariks juba eelviidatud allikaid lugedes,aga minu mure oli pol.ee kodulehel olevad küsimused olid teatud osas hoopis teise sisuga, kui eelnimetatud allikatest loetud,st laiemad ja sealt mu hirm tekkis. Olen siinkohal kuulnud nyyd terve rea asjalikke kommentaare ja täiesti veenvat selgitust ka trahvide õppimise vajalikkusest. Lihtsalt mulle meeldiks õppida ainult süsteemi kui sellist, mis nii kergesti ei muutu,mitte niipalju nyansse.Aga see selleks.Kahtlemata on mul võimalus valida, kas õpin ainult üleüldiselt või tuubin terve rea ka mittevajalikke numbreid pähe ja valin viimase, kuna see tagab eksamil edu:)

ps jahiseadusandlust tunnen täie põhjalikkusega, kuna olen seda pidanud korduvalt rakendama elulistes situatsioonides aga relvaasjandus on mulle seni väga võõras olnud ja eks see teeb ebakindlaks.

[MJ]

Jõudsin ka sel aastal lõpuks relvaeksamile. (Tallinnas)
Hädakaitse küsimusega panin puusse..sest proovisin loogikaga seadusandlusele läheneda.
Hiljem selgus, Eesti Politsei ei võta endale vastutust "vajan relva 5" sisu eest. Ja nii oligi.. vale sõnastus ja ilma selgituseta.
Hädakaitse teemat soovitati uurida Karistusseadustikust (kommentaaridega versioon).
Aga läbikukkujaid oli kõvasti (ca ½). Veel imelikum oli see, et teooria sooritajatest vähemalt pooled kukkusid läbi praktilise katsel

[jorr]

"Praktilise katsel",see tähendab siis laskmisel või?

[MJ]

just just...relvakontroll ja laskmine. nii imelik, kui see ka pole.
vb kaheraudse kontrollil ei tehta tühilasku ja nii põrutaksegi.

ja eksamineerija ainult itsitas kui peale sooritust uurisin, et millega need "põrujad" siis puusse panid.
märklehest mööda lasta ei ole nagu võimalik, kui oled sinna eksamile läinud ikka relvasoetamise eesmärgil (st. ilma raske füüsilise puudeta).

[honkomees]

...vb kaheraudse kontrollil ei tehta tühilasku ja nii põrutaksegi.
....

oot-oot, mida see tähendab? Kas nüüd tahetakse, et tühjalt plõksutaks või ... see ju otsene relva lõhkumine Vanasti ikka õpetati et kuked tuleb sujuvalt alla lasta lahtimurtud relval ja siis kokku panna ja ei mingit plõksu ...
Kroonus ju pidi automaate/poolautomaate liivakasti plõksutama, aga neile raibetele ei olnd see oluline, aga nii teha jahirelval, see on ju puhas barbaarsus
ka vindil lasen ikka sujuvalt kuke alla, ikka enne näpp päästikule ja siis lukk kinni.