Oleks selline rumal kysimus et kui pidada jahti siledaraudse jahipyssiga,siis palju peaks ette võtma et looma tabada nii kuuli kui ka haavliga .Muidugi on erinevatel loomadel erinevad kiirused ja ka laskemaa on erinev aga kas on seal ka mingit seaduspära või tuleb kõik omast kogemusest.?

Ära nüüd oota hõbekandikul vastuseid,vaid tee ise veidi mõttetööd,ehk arvuta pisut Lähtekohad oleksid looma liikumiskiirus,kaugus sinust,kuuli/ haavlite kiirust ja kas suudad päästes relva märgile kaasa vedada,v lased seisva püssiga Kui jahipaber taskus siis peaks ju ikka tiiru kogemus ka olema! Seal kinsdlad kaugused ja kiirused,peaksid ju mingi kogemuse ikka saama

Marss tiiru proovima! - see oleks vast kõige lihtsam võimalus teada saada, kuhu sihtida, millal päästa, kui palju ette võtta ning mil moel loomale pihta saada. Kuuli saad proovida näiteks liikuvat siga lastes ning haavleid pigilindu lastes. Arvutusi tehes saad küll kokku mingid numbrid, aga vähe tõenäoline, et peale kalkuleerimist kuivalt need numbrid jahisituatsioonis kohe heaks tulemuseks realiseerid.

Kui aus olla siis ega tiirus väga ei taheta lasta sileda kuuliga siga paugutada. Nimelt lõhub sileda kuul ikka palju rohkem seda vineerist jooksvat siga. Viimane kord kui ise käisin laskekatset tegemas siis vaadati küll natuke viltu kui ütlesin, et tahaks ennem/pärast tiba niisama ka paugutada sea pihta.

Ja ega tiir eriti jahilaskmisel palju kaasa ei aita.Tiirus on kindel kaugus ja kiirus aga metsas pole ju looma-linnu liikumiskiirus sama.Tiirus saad esmased kogemused,et tead,kuhu üldse liikuvat ulukit sihtida.Jahil võib loom just lasu momendil seisatada ja lased ikka mööda(kuuliga).Linndu lennust lastes on asi lihtsam(siin tiirukogemus abiks), kuid kauguse määramine silma järgi tuleb ikka jahil käies ja lindu lase siledaga siis,kui näed linnu silma.Kuna olen ise tiiru juhatanud,siis jah,ega neid laskekujusid(vineerist) eriti palju ju pole välja panna ja sellepärast ei taha tiirurahvas,et kujusid harjutamiseks puruks lased.Hea,kui katselaskmistel kujusid jätkub.

Khmm, kus ja mida siis harjutama peaks, et JAHILASKMIST selgemaks saada. Mu meelest ongi jahilaskmise harjutused sellised nagu nad tänapäeval on, just jahi jaoks harjutamiseks ja teineteisest mõõduvõtmiseks. Kui sul on isu vahelduse järgi, siis lase suuruluki laskekatsetel siis tiirupidajal sulle "erijookse" teha, kus siga vahest keset jooksu seiskub, miks mitte kohati meeter-kaks edasi-tagasi jookseb jne. Aga kui sa katset ära ei tee ja naaber teeb, sest tema sead jooksevad kenasti, siis ära kade ka ole eks. Metsas juhtub ka vahel nii, et naabrile kümme siga tulevad sarnaselt ette... Need tiirud, kuhu ma satun, ei ole seni kunagi probleemi teinud sellest, kui laskeobjekt pihtalaskmise tõttu puruks läeb... Uskumatu, et kusagil nii ollagi võiks. Äkki teite kandis tehakse pigitaldriku purustamise pärast ka probleem, CSP 25 puhul saab täiusliku seeria korral 25x pahandada? Maksad ju kinni kogu selle pulli??

Aga eks seda kuidas laeng jookseb ja kuipalju jooksul ette võtta jms, peaks ikka konkreetses tiirus harjutama. Targemad on öelnud, et ka tiirudes on ikkagi pisikesed vahed sees, kuidas ja kui kiiresti objekt liigub.

Seda kujude puruks laskmisest räägi siis,kui ise pead neid kujusid parandama ja üles panema,targutada oskan mina ka.Ja sellel ajal,kui ise tiirus möllasin,tulid Tartu Jahindusklubi liikmad kõik tasuta laskma,mingit maksmist polnud.Tegemist oli suuruluki lasketiiruga ja algul oli ka lausa põdrakuju (vasika oma ehk) viineerist välja lõigatud,sai neid kujusid lapitud ja parandatud küllaga.Seda mis praegu teite kandis toimub,kus sina liigud,ma eriti ei tea?

Enne tiiru minekut soovitaks raamatukogust läbi minna kui just endal riiulis ei juhtu olema.
Näiteks Tiit Randla "Jahimehe käsiraamat" Tln 1979. Ka "Jahist ja ulukitest" eelmise sajandi 60-ndad mitu raamatut. Kui vene keelt valdad ( milles Sinu vanust arvates pean küll kahtlema)- on raamatuid väga palju eelkõige soovitaks Vene jahi ja kalanduse klassikut Sabanejevit. nendest peaks algtõed kätte saama. Ja siis muidugi tiir, eriti pigilinnu laskmine erinevatest positsioonidest. Ja muidugi pardijaht sügisel kui mingi teooria on omandet. Ja veel olulisem kui ettevõtmine, oleks arusaam millal jätta laskmata- on siis lind liiga kaugel või ka lähedal, või uluk valesti ees- tiirus tuleb ta muidugi mööda sirgjoon, ühtlase kiirusega, külg ees.

Nalja rohkem, kui rubla eest. Kuna metsas palju raskem, kui tiirus mõne jutu järgi siis ongi hea koht tiirust alustada, st kergemast otsast. Lased ju kindla kiirusega jooksvat, kindlalt distantsilt ja heal alusel seistes. Kõlab ju väga lihtsalt?

Nu egas siin suurt midagi polegi suuruluki laskekatse ees tulekul .Tiirus saab taldrikuid lasta iga nv kui aega peaks olema ,sest siin kodu kandis pigilinnu tiir olemas .Ja kõik muu tuleb kogemustest ja situatsioonist.
Aga tänud et keegi viitsis mingit nõu anda ..