Tervist,

Mul oleks selline küsimus, et milline seos on ulukiteloenduse tulemuste ja väljakirjutatud ulukilubade arvu vahel?
Oletame, et mina tavalise jahimehena pean päevikut iga jahipäeva kohta. Panen kirja kõik nähtud ulukid koos koordinaatidega ja esitan need sektsiooni juhatajale . Kas nendel minu loendustulemustel on ka mingit mõju lubade väljakirjutamisel?

Ulukiloendus käib meil ruutloenduse meetodil.
siin mõned tulemused:
http://www.metsad.ee/avalik_ulukiseire_rl.html

Jahiulukite loenduse metoodika, nõutavad küttimisandmed ja nende esitamise kord, aruandeperiood ja tähtajad
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13131221

Arvan,Turbolents,et tavalise jahimehe esitatud andmed ei näita üldist olukorda.Ka mõni teine mees võib samu loomi- jälgi lugeda ja nii saadaks ju topelttulemus.Ruutloendus selles asjas nati õigem ikka.Muidugi,kui kindlad mehed seda teevad siis on tulemus ka kindlam,kuigi võib ka nii minna see tulemus,et tehakse koosolek ja siis,et sina Jüri elad seal,palju seda ja seda looma seal on?

Aga kindlasti on selline ülesmärkimine väga tänuväärne seltsi siseselt, eriti kohe-kohe hakkava põdra ajujahiga...meil ntx. on selline ülestäheldamine (küll mälusopis, mitte alati paberil ) jahi aluseks, et kus, mis, millal loom liikus

Kui nüüd vastata küsimusele, milline on seos ulukiloenduse tulemuste ja väljakirjutatud lubade arvu vahel, siis teoorias korrutad loendusandmed ulukite aastase juurdekasvuga ja saad lubatava laskelimiidi. Põdral ja kitsel peaks aastane juurdekasv olema 30-40%, sigudikul soodsates oludes kuni 100%.

Oletame, et ühes loenduse all olevas " ruudus" liiguvad:

* 3 põtra : pull, lehm, vasikas
* Emis 6 põrsaga
*7 kitse
* 2 Hunti ( Sellepärast on sigu ja kitsi nii vähe )

Kui nüüd ühele noorele ja rohelisele asi puust ja punaseks ette teha, siis kuidas antud loendusandmete järgi jaguneksid küttimislimiidi?

http://web.ejs.ee/images/stories/protok ... _vaike.pdf

Loe see aruanne tähelepanelikult läbi. Võibolla on abiks. Selgelt on kirjas, et jahimeeste läbiviidava loenduse andmed on ainult üheks komponendiks küttimissoovituste tegemisel. Väga palju ja järjest rohkem on ikka seltsi otsustada. Soolis-vanuseline vahekord kütitud ulukitel on täielikult seltsi enda teha lähtudes siis dokumendis toodud soovitustest.
Enda teha muidugi neil, kes jahimaa kasutusõiguse oma kätte võtnud ja jahiliitude ja muude monstrumite külges ei kõlgu.

Turbolentsi näite puhul tohiks lasta 1 põdra (vasika), 4-5 põrsast (emis jääb loomulikult puutumata) ja eeldades, et kitsede all on mõeldud metskitse kui liiki (st sokud-kitsed koos), 2-3 kitse, soovitavalt talled. Huntide koha pealt hoian igaks juhuks suu kinni - hundiload ei sõltu ju jahipiirkonna kasutaja suvast. Ja jutt käib ikka veebruari-märtsi, mitte augusti-septembri arvukusest.
Aga jah, tutvu kirjandusega. Ulukibioloogia teooria ei jookse jahimehel kunagi külge mööda maha.