Ka meil samane seis, eelmine aasta proovisime piirata ainult põrsalaskmisega, aga asi kiskus anekdoodiks kätte: trahvihirmus ei julgenud keegi siga lasta, ikka tundus suur olevat, hiljem jälgi vaadates muidugi polnud suurt siga kusagil. Koeramehed hulk tööd teinud ja ikka ja ikka kõik tühja. Ja siga ikkagi hirmus vähe. Nüüd sai kevadel otsustatud aastaks seajaht lukku panna, tea kas sead sellest teada said või mis, aga nt oma söödal pole varasematel aastatel nii usinalt siga kevadel-suvel käinud kui praegu.

Hundiküti põhjendus asjale tõesti arusaadav. Eks ta piirkonnati ongi erinev, aga jah põllumeestega tuleb ikka ise suhelda, et kui maaomanik pole kaebanud, aga näed et asi jamasti põllus, siis heade suhete saamiseks on mõistlik ise rääkida ja öelda, et näe siga käib ja kahjustab, et paneme sinna puki ja teeme jahti. Põllumehed enamasti kahe käega selle poolt ja siis on mõlemad pooled rahuldatud saad ise jahti pidada ja hoiad ka kahjud väiksemad. Tihtipeale on maaomanikud ise hästi vastutulevad ja on nõus oma masinatega su puki ära viima ja põlluääred ära niitma jne. Kui põllumees juba ise kontakti võtab, et näe kahjustatakse ja miks jahti pole tehtud, siis ta juba tigedam ja võimalik, et on raskem teatud teemadel kompromissi saavutada.

Ja on meil pundis neid põllumeestest jahimehi, kes lausa kahe tule vahel. Talvel seajahis luuret tehes jne näevad et siga praktiliselt pole, aga samas suvel võib üks naabrite juurest tulnud kari kähku põlluga 1:0 teha ...

Honkomehel selline nokk kinni saba lahti variant. Pole siga ja on suvised kahjustused. Suvel siga ei lase, kuna talvel teist pole, aga talvel ka pole teist. Järsku peaks jahipidamisviisid läbi vaatama ja vastavad korrektuurid tegema (juba sellega annab väga palju ära teha)?
Mul üks jahimaa linna servas ka sellise iseloomuga, et palju põldu ja siga kevadel kolibki meile. Nii, kui ajujahid peale hakkavad talvel, nii läheb suuremasse metsa ära naabrite juurde. Kui teha talvel loendust, siis koged, et tõesti teist suht vähe, aga kui puhta kullana seda väidet tegelikult võtta võib? Ja kui tõsisemat tööd sigadega ei tee, ei saagi teada, palju teist tegelikult on. Pean silmas just öiseid vaatlusi põldudes. Valge ajal, nagu meil kombeks, et jaht kestab paljudel kuni kella 23:00´ni, kuna ei näe ei saa tõesti aimu, mis tegelikult toimub.
Ja seda juttu tuleb võtta puhta kullana, et suhtlemine maaomanikuga toob kahepoolset tulu.

Meil pole ka tegu sesoonse rändega, juba aastaid pole meil "omi" sigu, pesitsevad mujal ja käivad vaid meil söödal/põllus, tihti nii et tulevad ühelt poolt naabrite maalt ja käivad läbi maade ja edasi teisele poole naabrite maale ja seda ühe ööga. Nii oli ja kui siis mõnikord kogemata siga pidama jäi, siis talvel sai aju selga või suvel pukist paugu ja läinud nad olid, eriti suvel - talvel veel söödakoht hoiab kinni, tulevad varsti tagasi. Varasematel aastatel oli meil suvel tavaline sigade reid umbes kahenädalase vahega, v.a. üks söödakoht, kuhu foorumlase Tamme Üllari jahtkonna maadelt siga käis regulaarselt ainult öösiti söömas ja kohe tagasi.
Nüüd kui pukijaht kinni, tundub olukord olevat muutunud, siga käib söötadel regulaarselt, peaaegu iga öö ja vist ikka pesitseb sealsamas metsas. Ja käib mitte üks vaid mitu väikest kesikemiste juhitud põrsakarja.

Meil oli aastaid tagasi täpselt sama olukord kui Honkomehel,omi sigu polnud,ainult läbikäijad ja neilegi tehti kohe jaht selga,kui ilmusid.Nüüd asi juba päris hea-isegi 30 pealine kari oli näha ja selliseid 1-2 emise ja põrsastega punte üsna mitmed.Ise kaldun arvama,et muudest piirangutest ja kohustustest kõige enam aitas see,et panime 600ha põldudevahelise metsatuka lukku ja seal sai siis aastaringselt hoolega sööta.Aastatega on sealt laiali läinud juba hulga emiseid,ja poegivad juba naagruses olevates metsades.Jahti pidasime põrsastele ka siis kui neid veel väga vähe oli.Söötsime ka lukus oleva metsa lähedal ja kui sead olid sinna pidama jäänud ,siis sai ka jahti teha ,aga kui kari põgenes üle tee,,koju,, ,siis keegi rohkem taga ei ajanud.Siga ,tark loom saab varsti aru kus tal ohutu.Ka praegu,kui peame jahti kusagil maade teises otsas,siis lõpppunkt on ikka seal.Kuna sinna loomi niipalju ei mahu ,siis võõrad karjad liiguvad paari päeva jooksul jälle välja.
Nüüd otsustasime,et jätamegi selle mets nö.kasvulavaks,kus jahti ei peeta.Siis pole hirmu,et sead peale jahti naabrite juurde põgenevad.

Meil see ju täiesti tavaline, et siga üle Vene piiri pendeldab Tulevad öösel, söövad kõhu täis ja ruttu üle piiri tagasi puhkama ja kõhutäit nautima



Siga õpib väga kiiresti ära, kus lõpeb jahiala. Vene poolel oli varem piki piiri ca 10 km laiune piirivöönd, kuhu jahimehi ei lubatud. Sigadele täitsa paradiis. Elasid enamuse ajast seal, ainult söömas käisid väljaspool. Nüüd on ka sealpool olukord pisut muutunud ja meestel lubatakse kuni piirini jahti pidada. See ajab ka siga rohkem liikuma.
Siga on suht kaval ja ettevaatlik loom, otsib omale ikka rahulikumat ja turvalisemat paika. Talvel mõne karja liikumise jälgi harutades on näha, et mõni kari öösel ikka korraliku matka ette võtnud, läbi mitme jahtkonna maade. Eks iga jahtkond tahaks neid sigu ikka "omadeks" pidada

Mulle jälle meelde jäänud Honkomehe varajasematest pajatustest, et neil varem käis seale aju iga jumala nädalavahetus ja siis ka toimus see mõlemal päeval. Hinnas olid hästi visad koerad. Ja nüüd järsku siga pole.

Loomulikult on meil jahipäevad igal laupäeval ja pühapäeval, nii põdrale, seale, ilvesele jne millele jaht lubatud. Loomulikult hooaja algul on lubatud nt ainult pulli lasta ja korralike sarvedega, poole põdrajahi pealt vajadusel siis leevendame tingimusi ja lõpus võib limiidi täitmiseks ka lehma lasta. Sellega õnnestub ka jahimõnu pikendada, mitte et esimese kolme jahipäevaga limiit lastud ja siis istu kodus. Tänu sellele peame iga nädalavahetus mõlemad puhkepäevad jahti.
Kui näiteks lõpetasime seajahi ära möödund talve sigadele raskete olude ja sigade vähesuse tõttu, siis jahil käisime ikka laupäev-pühapäev, tegime luuret ja jahtisime ilvest, muuseas edukalt. Kahjuks lube juurde ei antud, ehkki ilvest on väga palju.

See mida sina honkomees kirjutad "loomulikult" ei ole mitte kõigile loomulikult.
Kui samu tükke aga "ratsutada" kogu aja ja ikka kaks korda nädalavahel järjest ei ole ime, et loomad minema kolivad.
Ei ole see teiste asi. Tehke kuidas soovite aga siis puudub nigu ka alus kurtmiseks, et looma pole.

Huvitav on see, et Honkomehe juures sead ära kolivad kui suvel lasta. Meil kolivad nad järgmise õhtuni tavaliselt samasse metsatukka, teinekord tulevad samal öösel põllu teisest nurgast juba välja. Kui mõned õhtud vaadelda (kui ei oska lasta),siis mingi aeg on põldu külastavad sead teada ning see ka selga milliste sigade laskmiseks tuleb vaeva näha ning millised lihtsalt ära hirmutada kui põllust lahkumine ees.

tõesti huvitav ... suvel peale pauku pukist teevad sead vehkat nii 2-3 nädalaks, talvel seevastu peale aju enamasti vaid paariks päevaks ja on söödal tagasi, tavaliselt ikka tuleb äraläinud kari 2-3 isendi võrra väiksema söödale tagasi - naabrid ka ei maga.

ja nüüd, kui jahti ei peeta, möllavad söötadel pidevalt ...