Viina kiidab see,kes viina joob ja laidab see,kes ei joo.

oma kogemus hoopis teistpidine...
hommikul oli pohmakas ja veel eilsest nati joobes ka, siis läksin tiiru taldrikuid laskma ja tulemus oli parim mis mina oma "karjääri" jooksul olen saavutanud

ei oska loogiliselt seletada.....vb olid taldrikud juba lendu tõustes katkised :lol: :lol: :lol:

Ei tea kas joobes olekus lasketiirus käimine on ikka päris õige asi....

Prooviks hoopis uut teemat aretada "kuidas aru saada, et loom sai pihta ja kuna on vaja uut lasku". Arvan, et noortele jahimeestele oleks vajalik teema.

Kõik oleneb situatsionist, minu soovitus,ole endas kindel ja piisab ühest lasust. Kõige kindlam käpa taha,eksimis võimalus on väiksem.

,
Kõige esimene asi on ikka looma käitumise jälgimine.
Tegid paugu - siis ära vahi ringi,vaid jälgi mida loom teeb,sellest on hiljem palju kasu. Selleks ,et hinnata,kuidas käitub haavatud loom pead teadma kuidas käitub terve loom.
Algul lased ju ikka rohkem mööda.
Teiseks,kuula kuuli matsu.
Ja kolmandaks-tea alati, kus oli rist päästmise momendil.
Sellest peaks tavaolukorras piisama.Kui ikka rist on põdral lapa taga ja
mats käib,siis pole küll mõted niisama klõmmida,kuigi ta kohe ei kuku.

Üks soovitus veel: Kui on aega,siis sihtimise ajal (eriti optikaga,kaugema maa pealt) püüa täpne laskekoht meelde jätta.Mõni lähim puu,põõsas,rohututt vms. Tihti juhtub,et peale lasku teaks nagu täpselt,kus loom sel hetkel oli,aga kui oled pärast keset lagedat põldu,otsid laskekohta 50m piires.

Selle kohta on väga hea materjal koos piltidega,kus näidatud isegi see kuhu loom tabamuse sai.Näit millise keha kuju võtab loom mao tabamuse puhul jne.Need joonistused oleksid küll siin foorumis vajalikud üless panna ,aga kahjuks ei saa mina sellega hakkama.Raamatuks on OXOTA B ILLUSTRACIAX (A.B.GRRTSEV) v.a.1983.a. lk.526-529.Samuti on seal pildid kuhu sihtida looma erinevate situatsioonide puhul.Kui kellegil võimalik võiks sellist materjali siin näidata küll!
Kivi kotti!

Kuldil on õige jutt, pole küll ise seda raamatut näind aga põhimõtteliselt vajalik asi noorele jahimehele. Seisva looma laskmisel saab ikka aru, kuhu pihta said, kui nt loom küüru tõmbab siis maopauk jne.
Tegelt peab vene saitidel kolama, mu arust on nad selle kusagil juba sisse skanninud ja üles riputanud. Mul sihuke tunne et kõik vanad vene jahiraamatud on netis saadaval. Endal on sellest suur rõõm

Pole küll päris õige teema aga veits haakub.
Lugesin üht 70a tollasel läänesaksamaal loodus- ja loomakaitse tegelase kirjutatud raamatut. Sealt korduvalt kirjutati idaeuroopa arenenud jahikultuurist ja ulukimajandamisest ja toodi välja selle eeliseid, ning kõrvutati läänepoolsega osaga euroopast. Et kui jahindus käib nii nagu idas ei saa selle vastu ühelgi loomakaitsjal miskit olla. Pigem vastupidi.
Nii, et noorel jahimehel ja ilmselt ka vanemal vene kirjandusest küllalt tarkust võtta on. Mul ikka ka.

Kindluse mõttes annan ikka tuld kuni loom liigub. Seda, kas on veel vaja tulistada, arvuti taga või loengut pidades, noorele jahimehele küll selgeks ei tee. See tuleb ikka aja pikku. Ja kui harva metsas käid, ei tule kunagi. Eelkõige tuleks noorele jahimehele selgeks teha tõde: "kiirelt kukub, kiirelt läheb". Oi kui palju elukaid on niimoodi ära läinud, ka kogenud jahimeeste käest.
Seda kuidas loom peale lasku käitus, näeb kõige paremini kõrvalt vaataja. Ise ei pruugi seda tähele panna. Matsu kuuleb ka hästi alles siis kui distants on 100 m või rohkem.
Mis vene jahimeeste kogemustesse puutub, siis on mida õppida. Laika ka ju sealtkandist pärit!
Aga muidugi, kogemusi saab jagada ainult see, kes palju metsas käib.

Meil laupäeva õhtul lasi vana jahimees pukist sea, kukkus jalapealt, mees käis juures, vaatas siga ja läks käru järgi ... terve pühapäeva ajasime läbi mitme masti koertega taga, enne kui kätte saime. Oli paar sentimeetrit allpool segroogu abaluu kohalt läbi läind! Hinda siis tulemuslikkust

Siit järeldus:jalapealt kukkuv loom tuleks igaks juhuks noaga ära pista.Ise pistan alati.

olen isegi kahel korral niisuguse asjaga kokku puutunud nagu HONKOMEES kirjeldas,tegu oli just sigadega ja mõlemad lasti puki otsast,esimesel korral mees rääkis nigu seale paugu pani kohe jalapealt kukkus,umbes 10min pärast siga püsti ja läheb vaikselt metsa, ma ei tea mida see mees seal unistas igatahes siga üle ei last,järgmine päev koeraga järgi umbes 1,5km pealt saime teise kätte,eluvaim alles sees ründas isegi koera,kuul oli ülevalt poolt aba ja alt poolt selgroogu läbi jooksnud,teisel korral täpselt sama lugu,aga siis saime sea umbes 500m pärast kätte ja samal õhtul, oleks nüüd kuul läinud 5cm üles poole või 5cm alla poole oleks loom koha peale ka jäänud,aga laskja oskas just selle "augu" üles otsida,muidugi mõlemal juhul meeste viga et armupauku ei teinud.

Mul sama jama juhtunud. Aga kuna põdrajaht käis, siis ei tahtnud armupauku teha, vaid jätsin teise mehe sinna ootama ja läksin järgmiset siga kaema... (oli siga ikka päris maas ja need minutid mis ma sea juures olin, ei näidanud erilisi elumärke) aga teisel mehel polnud ei püssi ega nuga (ainult koer, ja see pidas ka eemal teist siga kinni) , ja nii see siga minema jalutas. Soovitati teinekord seal silma vaadata, sellest pidada aru saama, et kas elab, ja kui elab, siis ikka nuga või püss käiku (mõtled küll, et annad aega loomal surra, aga pärast hulk jama).

Aastaid tagasi üks mees "pistis noaga" mitu korda üle põdra ja kuna koerad said teise loomaga ajust välja, liikus kütiliin uutele positsioonidele. Kui lõpuks aju lõppes, polnud esimesest loomast muud alles kui mitu m2 punast lund. Kohe algas jälitamine ja kuna lumi oli maas, polnud seda alguses üldse raske teha. Kui maha oli kõmbitud ca 5 km, muutus asi juba nutuseks. Vere märki enam polnud ja lisandus ka hulgaliselt teisi jälgi. Täiesti kogemata jalutas see põder ette samale mehele... Vahemaa oli linnulennult 7 km.