Tere

Kuhu peaks sihtima kui sooritada laskekatset sileraudsest relvast 35m peale. Olen erinevate moonadega erinevaid sihtimispunkte proovinud, aga kas on ka mingi kuldne kesktee millega ei eksi?

Tänan

Kuldne kesktee on siis kui sama moona alati kasutad. Või siis väga sarnast moona.
Pole küll proff, aga sihin ette kärsa peale ja taban küll. Seda siis näiteks BP Tiro Palla moonaga.

Sa mõtled ilmselt liikuva juures ettesihtimist? Sileraudse relvaga tuleb standardsele "jooksvale seale" 35 m pealt umbes 40 cm märklaua keskpunktist ehk 15 cm märklaua servast ettepoole sihtida. Loomulikult samaaegselt püssi märgiga kaasa vedades.

Seisva märgi juures pead kõigepealt katsetama, kuhu sinu püss sinu käes mingi konkreetse moonaga jookseb ja vastavalt sellele sihtimispunkti valima (vahest juhtub, et tuleb veidike korrigeerida). Huvitav et sa laskmise küsimustele lasketiirust vastust pole saanud. Instruktor tavaliselt ikka avitab.

Väga sõltub ikka moonast. Ma ostsin katseks säästumõttes mingid "läti kuulid", millega pidin liialdades meetri ette võtma, siis jõudis (viimased meetrid taganttuule abil ) lõpuks õigesse kohta kohale.

Nagu laskmis puhul ikka on kõik väga individuaalne, oleneb liikumisest kui suudad liikumise pealt ilusti päästa siis kvaliteetse kuuliga tuleb siledaga lasta märklehe ette serva peale, ehk siis ühe ringi ette.
Kuid samas tean ka laskjat kes laseb jooksvat siga nagu ketast , läheb tagant hooga peale ning viie peal päästab ja ongi olemas

Selleks et "Eesti sea" laskmisel hooga üle vedades viie peal päästes kuul ise ka viies oleks, peab ikka vväääägga ppiiiiiiiikkk päästik olema

Sihi täpselt kihva ja kui ilusti lõpuni vead on ainult nabad.

Tavaline sihtimis punkt eesti seal ikka märklaua serv korralikult vedades. Aeglasema moonaga tuleb pisut rohkem ette võtta.

Poes müüdava Sport kuuliga sihin isegi "kihva" ja toimib. "Lahingmoonaga" ehk moonaga millega hakkad metsas paugutama siis jah sinna 1 ette sihtinud ja asi kombes olnud. Metsas
muidugi numbreid pole .

Kole keeruline arutelu - mina sihin nii, et ikka pihta läheks . Pane esmalt kriteeriumid paika millist märklehte sa kasutad - kas euroopa siga või eesti siga (meie oma ikka tunduvalt suurem ). Üldiselt selle kõik peaks sulle konkreetses tiirus kohapeal olev instruktor või siis jahikaaslased selgeks tegema. Lisaks moon mida kasutad - milline on kuuli kaal ja lennukiirus. Üldiselt sileraudsega nii suuri erinevusi nagu siin märgitud on (ca 0,5 m sihtimispunktis) ei ole täheldanud (minu arvates rohkem tegu enda laskeoskuses, õigemini vedamises ja vedamise ajal sujuvas päästmises). Kõrvalt vaadates silma hakanud suuremad tüüpvead - veetakse relvaga jõnksutades ning päästmise momendil jääb relv seisma. Sellise tehnikaga asi pihtasaamisest üsna kauge. Väiksem viga kui peale lasu sooritamist jäetakse relv seisma - kasulikum lõpuni vedada.
Kokkuvõtlikult osta klikipadrun ning tee tiirus kuiva trenni (harjuta vedamist ning sujuvat päästmist). Kellel tuleb see kiiremini kätte kellel aeglasemalt, kuid asja saab kui endal tahtmist on. Siis juba proovi moonaga. NB! enne liikuva märklehe katset õpi seisvale pihta saama!

Vähem lasknud meehed eksivad rohkem kas üle või alla.Kui see joon on paigas , siis kihvapeale ettesihtimisest on katse sooritamiseks vast iga moonaga küll.

Mitte pikk päästik vaid hästi kiire liikumine, ning väga täpne päästmine (mina seda ei suuda) aga nagu ma ütlesin et tean ühte laskurit kes nii suudab lasta.