Kas keegi teab midagi kunagi Kadrinas tegutsenud relvameistrist, kelle nimi oli O.Hunt. Lisan manusesse pildi tema poolt käsitööna valminud 16 cal. jahirelvast.

Aga miks Sa arvad, et seal on relvameistri nimi? Mulle pigem tundub, et tegemist on nn "nimelise relvaga", st, et seal on hoopis kunagise relvaomaniku nimi. Aga kui püss lahti võtta, siis peaks ju seal olema veel märkmeid - millised rauad, valmistusaasta jne jne. Võimalik, et ka tehase nimi Või pole midagi?

Oli küll Kadrinas üks relvameister, nime kahjuks ei mäleta enam, aga tema juba ammu teispoolsuse jahimaadel. Minu teada ta tervet püssi ise ehitanud ei olnud, küll oli oma haavlipüssile lisa rauapaari teinud ja seda ka näitas. Mäletamist mööda ta tehaseraudu ei kasutanud vaid oli täiesti ise need puurinud ja kokku pannud. Täiesti võimalik, et ta võis ka tellimisel püssile nime graveerida.

Info, et graveeringul on relvameistri nimi, sain relva endiselt omanikult. Raudadel kirjed puuduvad.

Huvitav oleks siiski teada, kes see kuldsete kätega mees oli ja millal ta tegutses. Eelmise omaniku mäletamist mööda olevat selle püssi raudade valmistamisel kasutatud saksa kuulipilduja raudu.

Oli küll Kadrinas relvameister ja tema nimi oli Endel Keer või Keeru, aga Tiit Karp teab täpsemalt.

Unustasin lisada, et see rauapaar, mida ta näitas oli tema horisontaalraudadega püssile. Nii, et pildil olevaga ei saa seda seostada. Vähemalt minu mäletamist järgi oli see tema tipp töö, mille ta oli oma vene aegses töökohas valmistanud. Ajal mil temaga tutvusin oli ta juba pensionil ja 90-nendate alguses ka tõenäoliselt see ettevõte, kus ta töötas likvideeritud. Kohendas kodus kohalike jahimeeste ja kaitseliitlaste relvi ja oli ka ise jahimees kusagil Kadrina kandis. Võib olla sealtkandi vanemad jahimehed mäletavad paremini.

Ongi sama mees, Keeru Endel, mul veel pitki temast vahetult enne manalateed koos jahipüssiga.

Kadrinas on olnud neli relvameistrit. Kunagi töötasid koos Kadrina Siirupitsehhis, mida tänapäeval enam ei eksisteeri. Nendest kuulsam oli Oskar Hunt, kes ennem töötas Arsenalis. Püsse graveeris Aleksander Ruudi. O. Hunt valmistas üheraudse kolmelasulise mida saatis Moskvasse patenteerimisele. Väidetavalt käis püss Tuulas kus tehti joonised ja sellega piirduti.
Raudu tehti kuulipilduja raudadest ja veoautode rooli varrastest. Maamägi oli teinud 8 kal. üheraudse millega oli lastud varese 100 meetri kauguselt sõelapõhjaks. Endel Keeru remontis püsse ja tegi laade. Taastas mitmeid ülespaisutatud munaga raudu. Kahjuks mehed pole igavesed.