Kas keegi oskab soovitada head relvaseppa, kes suudaks lõigata rauale vindi ning paigaldada suudmekompensaatori .223 vindile? Relv peaks peale nimetatud operatsiooni laskma endise täpsusega -mitte vasakule .

Ära riku rauda enne kui oled 100 prossa kindel et viga mujal pole,kahtlustan et oled selle idee kelleltki laenanud,enne ju toru lasi otse.Kontrolli kasvõi 10x optikat,selle kinnitust relvale,raua kinnitust laele,kas laad puutub vastu rauda,kas raud pole ehk vasetunud või raua suue lööki saand....seda viimast ei pruugi palja silmaga näha aga mõjub nii et vähe pole.Kas oled moona vahetanud.Usun viga on 1 neist,võib olla keegi lisab veel midagi,ära saagida ja külge keevitada või keermestada jõuad alati.

suudmekompensaatori suudavad teha ja paigaldada vennad nurgad....

aga:
* suudmekompensaatori ülesanne on kompenseerida tagasi/ülesse lööki
mitte korrigeerida vasakule paremale või kusiganes laskmist.
* suudmekompensaatorit kasutatakse enamasti automaatrelvade juures kus järgmine lask on võimalik sooritada enne kui üles/tagasilöök on inimese poolt kompenseeritud või suurekaliibriliste/magnumpadrunitega relvade juures kus relva + mehe mass ei ole piisavad tagasilööki kompenseerima....niiet kaliibri .223 juures on tegu suht mõttetu/väheefektiivse vidinaga
* ja veel.... misiganes vidina sa omale püssitoru otsa keerad (kompensaator, sumpar jms.) hakkab see relv laskma 99% tõenäosusega koos vidinaga veic mujale kui ilma selleta....st. tihedus jääb üldjuhul samaks aga vajab optikas paari parandusklikki....mul näiteks laseb koos sumpariga 3-4 cm üles.... (kuigi lasin sumpari paigaldada soomes spets pingis ja just selles tehases kes neid sumpareid ise valmistab niiet relvameistri oskustes polnud mul tõesti vaja kahelda)...aga tean mehi kel laseb alla või paremale....siin on üksühest seost raske leida

Meenus veel et võta optika maha kui alt lasta ei saa ja proovi tavasihikuid kui need olemas,kas ikka kisub vasakule,kui jah siis optika ja jalad ok.osta vahtu ja kõrvalda vask rauast,anna teada mis muutus, milles oli viga.

Sarvikuga sama meelt.
7 mm Rem mag-le sai proovitud suudmekompekat ja sumparit ning lastud ilma ühegi lisata. Kõikidel variantidel muutus tabamiskoht 7 kuni 15 cm . Seejärel võeti raual jupp maha kuna arvati, et keere viltu ehk. Peale uut keermestamist, mis tehtud spets kohas ja spetsi poolt oli tulemus sama. . Mõtetu tegevus ja relva rikkumine

Vabandan ebatäpse sõnastuse pärast. Püss laseb praegult suurepäraselt. Mõte oli selles, et leida relvasepp, kes rauda kompensaatori paigaldamise käigus nässu ei keera. Tänan siiski vastuste eest.

Kombekas 223. le õigustab ennast kindlati kui soov on treenida/võistelda ipsc laskmises, kus tehakse kiireid järjestikke laskusi. Jahipidamises , mh, ega ta ei sega ju, kuid praktiline väärtus pole nii suur.
Helista läbi jahipoed, sealt saad teavet, kes keermega aitab. Mustamäe Küti Ärist u. aasta tagasi küsisin, seal oli kohapeal sepp olemas, kes lubas kohe ära teha..
Kui tunned kedagi KL Harju malevast, siis seal üks seltskond lasi teha oma Galil ARidele täiesti toimivad kompensaatorid, järsku saavad nemad aidata.

No kuulge, nüüd tuli küll jama.

Tehes kiireid laske on tulemuseks hoopis raua kuumenemine!

Mola vast pidas silmas poolautomaadiga järjest laskmist - siis ju tagasilöögi vähendamine oluline, et iga lasu järel uuesti sihtimise aeg väheneks.

Eestis tegelikult raske leida korralikku meistrit . Arvan , et pôhjus selles , et seda teenust tarbitakse vâhe ja seepârast pole meistritel korralikku tôôriistaparki vôimalik soetada . Kui mehed hooliksid oma relvadest samapalju kui nende naised kosmeetikust ja juuksurist , siis oleks korralike tegijaid kûllaga . Kuldsete kâtega mehi jagub .

Mul jälle tekkis küsimus, et järsku häda selles, et muutub tabamispunkt, et minnakse lihtsama vastupanu teed ja keere toru otsa keeratakse selliselt, et treipingi padruniga võetakse torul väljast poolt kinni ja selliselt keeratakse. Olgu toru kui täpselt tahes tehtud, mingi ebatäpsus on kindlasti olemas. Torud enamasti väljast poolt veel koonilised ka. Tekkis mõte, et kui võtta toru lukukoja küljest ära ja toru tsentreerida tsentertornide vahele seest? Meil üks iz-18mh omanik just nii lasi teha oma püssile ja temal sellist muret pole, et tabamispunkt muutuks summutiga ja ilma. Issil see ju lihtne, nakst ja toru eraldi ongi. Nüüd küsimus, et kas keegi on Tikka T3´l toru ise maha võtnud ja kuidas see käinud on? Mingi hääl minu sees ütleb, et niisama toore jõuga see otsast vist ära ei tule, et keermeliimiga peaks olema kinni pandud tehases. Üks tegelane ütles ,et tema võtab keermeliimiga asju lahti fööniga, et see tahab saada kätte 160 kraadi ja selline temp metallis muutusi esile veel ei kutsu. Kes kursis on asjaga?

Võin küll eksida aga kunagi kui Sakot omasin, siis sai uuritud seda raua istumist lukukojas aga ei mäleta, et oleks keermega.

Ei ole just küsitud relva lahti keeranud ,aga mitmeid teisi küll! Ei usu eriti ,et keermeliimiga ,need mis mina olen näppinud on kõik ilma olnud,aga siiski päris kõvasti kinni,just see esimine naks.Olen pannud torupidi treipingi padrunisse ,vask leht ümber ,et raua välimust ei riku ,padrun kõvasti kinni ja lukukojast keerad naksti lahti.Hea on kui lukukoja poolset otsa saad tsentripukiga toestada. See fööni asi võib kindlasti kaasa aidata,sest metall ju ikka paisub soendamisel.Muidugi oleks vajalik rohkem pealmist osa ruttu soojendada ,et poldi osa ka järgi ei soojeneks.

keermestamine peabgi toimuma tsentrite vahel ja teraga vähemalt ette lasta, lõikur kipub omale teed otsima ning keere kipub viskama. usun et neid mehi kes suudavad õiesti keermestada on palju, samuti teha ise kompensaator ( lasin ümber keermeśtada ühe kompensaatori ning tegija ütles et tal oleks olnud lihtsam uuus teha kui vana ümberkeermestada nii et avad ja keermed oleks paraleelsed ning samal joonel)

Üks rumal küsimus veel, et keere toru otsa keeratakse ikka teraga mitte keermelõikuriga?