Puu tuleb ära keeta, siis ei pidavat lõhki kuivama.

Võtke südamikust lõhkiaetud kabaks sobiva paksuse-laiusega-pikkusega 2-l pool servades koorega kase tüüka pakk ,pange ÕHUKINDLALT tumedasse kilekotti 2- 4 kuuks seisma jahedasse kuiva ruumi ja saate ilusa tekstuuri-lisanduvad peened tumedad triibud.Puit tugevuses ei kannata ega pragune ja ei mingit seenetamist .Pärast töötlemist fööniga mesilasvaha peale nii palju kui puit vastu suudab võtta .Kes ei usu, katsetagu väiksema puutükiga järgi.Nägin seda trikki Soomes kui mees treis pooltoorest(treimiseks,töötlemiseks lihtsaim) kasest treppidele detaile.Valmistoodang suurde musta kilekotti , teibiga kinni ja aastaks pööningule.

Mesilase vaha tuleb segada tärpentiiniga. Lahus soojaks ja puu ka ette soojendada.Siis imendub sügavamale puu sisse. Edasine kaba hooldus pehme kuiva lapiga.

Tervitus.
Mul yks tuttav andis mingisugust morcilkat mingi vene p2ritolu ja soovitas sellega kaba yle t6mmata .Huvitav kas tasub sellega m2ngida ja kas sinna peale tuleks veel mingit lakki panna ??

Proovi enne enam-vähem samalaadse ,vähemalt hööveldatud lehtpuu tüki peal järele,siis veidi nr. 400 liivapaberiga siledamaks ja mööbliõliga (kalusteöljö näiteks) üle.Sama võib teha ka vedeldatud lakiga aga siis pead kuivamist ootama.Sisseimbumata õli näitab tegeliku tooni kohe ära. Mul omal nende vene morilkade-peitsidega kurbi kogemusi-saavutatav värvitoon ja tumedusaste ettearvamatud. Kui tegemist tumedamat värvi kabaga,soovitan peale lihvimist toonida -õlitada mööbli renoveerimiseks mõeldud vahendiga "Sapoli -tunkel".250 ml pudelikene müügil tavaliselt koos kodukeemiaga,hind 50-60EEK,sõltuvalt müüjast.Puhastatud ja toonitud pinna säilitamiseks soovitav 4-5x vedeldatud poolmatt lakiga ikka üle teha.

Ma ei ole muidugi väga suur spetsialist, aga tavaliselt ju räägitakse, et lakkimine pole hea. Ise peale õlitamist ja toonimist vahatasin ja ei kurda tulemuse üle. Aeg ajalt tõmban jälle vahaga üle ja nagu uus.

1:1 vedeldatud poolmatt paadilakk imbub üsna kiiresti puitu,4-6x piisab,pind ei muutu veel libedaks.Ainult vahatatud pinnad muutuvad märjaga üsna kiiresti halliks ja neid tuleb tihedamini hooldada.Ka tehase kabad reeglina lakitud.Lakiga ei tohi muidugi ülepingutada,siis puit ei saa enem hingata ja algavad probleemid

Eile Kurtna laadal ilmselt lätlane müüs otsastlaetavat kukega tonglukuga ja sirgete vintsoontega väga hästi säilinud pikka ja rasket, arvan 7-8 kg kaaluvat püssi.Rauaseina paksus otsast silma järgi 6-7 mm,cal kuskil 15 mm ,minu arvates tõeline iludus.Miks kirjutan ,aga sellepärast et laad hirmus kõver nagu hokikepp ja mis imelik,õlga istus suurepäraselt ja ei saandki aru mismoodi see võimalik on.Aastat kirjas põld ja sneller päästik ja väga ilus vasest pikk ja nikerdustega ja sõrmekohtadega terve käe ulatuses päästikukaitse.Hinda küsiti 2 ja pooltuhat euri.

Üks näide kabast CZ527 222 REM relvale .Tehtud sai see vastavalt omaniku soovide ja mõõtude järele.

kui materjalidest edasi arutada siis ..... kas oskab keegi plasti kasutamise kogemusest rääkida?....

seniks siia üks alumiinium/puit näidis

Tundub väga mugav kaba olevat. Selliseid võiks kaitseväele kah teha...

Esmapilgul väike kõhklus seda viimast kaba vaadates tekkis - need pikisuunas poltühendused. Et kuis need ka vastu peavad? Kuni 222 pole vast hullu ja 300 Mag on küsitavus sees, vahepealse kohta eip oska arvatagi. Kuis ise kommenteerid? Oled peale fikseerimist teinud paarsada pauku ja siis uurinud ühendust?
Püüame muidugi võistlusmäärustes tulevikus raampüssid keelata (küll täisraamid) - absoluutselt sellele näitele mõtlemata. Nimelt on tipprelvad täisraamil ja jahinduse jaoks on need liig.

Miks nii?

seda viimast pilti vaadates tekkis tunne, et selline asi jahirelv ei ole, pigem tiirupüss. Kuigi luku järgi tundsin ära tõelise jahirelvatootja, arvan siiski, et metsa tulles peaks püss nägema välja nagu püss, kõigi oma lisade ja puudustega. Enda relvaga nii ei teeks. Puhtalt minu arvamus aga ...

to arles:
*kommentaariks et ....seda kaba ei teinud ma mitte sõjardite silmarõõmuks või tiirukohtunike õudusunenäoks ega jahikaaslastele naerutamiseks...vaid iseendale saamaks teada millisete mõõdudega/seadistusega kaba mulle (või misiganes mees selle kätte võtab ) tegelikult sobib....seal pea kõik ühendused reguleeritavad on...selline kallis mõõdupuu....ja katseeksitusmeetod........esimene teadmine on saadud....ja see on see et esimese 10 minutiga seda päris õiget ei leia...

*selle kabaga 243 rauast ca 50 pauku tehtud ja 3006 rauaga ca 20 pauku ....viimased küll koos sumpariga....siiani pikiühendus peab ...ja seal seal kuhu sätid...

*miks täisraamil relvad on jahinduse jaoks liig? Kas liiga täpsed relvad/mehed ei sobi jahile/jahimeheks?