Päris 1000 euriseid ei otsi , aga reinuvader, see on ju päris ilus, peakski võibolla hoopis midagi sellist otsima.

Jahimeheraamatus soovitatakse parimaks pähkel, mille erikaal sobib enam, edasi pöök, kask. Nõuka ajal odavamad jahipüssid olid kasest päraga ja ajasid ka asja ära. Õunapuud soovitati vist ka, pidavat ka väga hea olema, proovida võiks vast ka kirssi ja ploomi, kui vastava jämedusega tüvi kätte satub. Igatsugu haavad, paplid, pajud ja jalakad küll ei sobi, okaspuudest rääkimata. Ise kasutanud punast puud( piparmündi lõhnaga), mille nimetust ei tea, aga minuarust ei ole see tasakaalu poolest eriti hea. Sakslased hakkasid II Maailmasõja ajal ka vineeri kasutama ja peaks mainima, et polegi paha, igatahes tugevust on kõvasti rohkem ja hakkab niiskusega vähem mängima.

Kas pihlakas kah kõlbab?Aitäh juba ette

Pihlakas kabaks suurepärane!

Kui jämedast plangust soovituslikult,et oleks pärast mängumaad

Kas sul puu kasvab või on juba kuivatatud plank? Kui on puu toores(värske lõikus) siis pead saagimisel arvestama paksuse mõõdule lisaks 10% kuna kuivatamisel pihlakas kuivab nii palju mõõdust kokku. Ei ole teada, millisele relvale kaba soovid teha, kuid sileraudsetele on kuivatatud tooriklotsid paksusega 65 mm. Pihlaka tüve poolsest otsast võib leida päris huvitavat mustrit. Kui kuivatusega abi vaja, siis saan aidata kuna see minu eriala. Samuti kabameister olemas.

sileraudse või misiganes kaheosalise puuosaga relva tagumine klots võiks olla veidi paksem....põhjus selles et neile tuleb pikipuud pika puuriga läbiv auk puurida....aga isegi pingis (rääkimata käsitrelliga tööst) kipub puur teinekord veidi teisest kohast väljuma kui sooviti...

Niih, kordame siis puiduteaduse asjad üle. Eestis kasvavad kõvapuidulised lehtpuud on: tamm, saar, jalakas, künnapuu ning vaher. Neist puudest välistaksin tamme ja seda just kaalu pärast. Mis puutub saarde, siis vanad inimesed ei teinud tööriistadele "sabasid"/varsi sellest puust, kuna saar pidavat liigselt käsi väsitama(see on rahvatarkus). Vahtrast arvan niipalju, et puu on liiga kergesti purunev. Igasugused haavad, paplid, pärnad soovitan teil ära unustada... pihlakas vist peaks ka pehmeks jääma, seda pean järgi vaatama. Puidumustri poolest soovitan pähklit, pööki ning kirssi, kuid viimase leidmisega võib raskusi tekkida. Abiks ka eritooniga peitsid ning erinevad peitsimistehnikad. Mind huvitaks hoopis see, kas kusagil on üleval nõudeid püssikabapuudele, mis näitajad neil olema peavad.
Edu

kabamaterjalina ikka kask kõikse massilisem (eriti sõjapüssidel) ju ta siis kõvaduselt sobib

Olen teinud kaba nii kasest kui pärnast.Pärna süü kordades kenam kui kasel. Peale immutamist-vahatamist ei julge küll väita,et kask pärnast kõvem puit oleks,seda küll kriimustuste suhtes,väändele ja paindele katsetanud pole.

Aga minul välja vestetud maarjakasest ja täiesti saadaval täpne koopia IZ -58 MAE-le koos klopiga. Ei saa ükski teine puu maarjakase vastu.

Seoses toore puidu kasutamisega on minul pidevalt probleem tekkinud välja saetud prussi lõhki kuivamisega. Kas keegi oskab mingit nõksu selle vastu soovitada? Olen küll proovinud aeglaselt ja vahel vette kasta, aga lõpuks ikkagi tekivad vastikud praod. Igatsugu soovitusi parafiini sees keetmist jne. ka kuulnud, aga selleks vastavat sisseseadet ju lausa vaja. Nii tahakski küsida kuidas oleks kõige mõistlikum kodustes tingimustes puitu töödelda esiteks lõhki kuivamise vastu ja teiseks, kuidas ta stabiilseks(ei paisu ja kahane niiskuse mõjul, ja ei hakka aja jooksul pragunema) töödelda.

Üheks võimaluseks on liimida prussi otstesse ajaleht, see peatab mingil määral pragude tekkimist.

Kui puit pooltoores (päris toorest kaba tegemist ette ei kujuta),pane toode õhukindlalt plastkott ja aastaks pööningule.Sama soovitan teha sobivast materjalidest toorikutega.

vanasti värviti plankude otsad paari cm ulatuses ära enne kui kuivama staabeldati, vähendas ka tublisti lõhkikuivamist. Kilekoti efekti hästi ei usu puidul ju igasugu seenealged ja bakterid sees. Võta või kasepakk selline 50 cm pikkune ja terve koorega pakk mädaneb ära aga ei kuiva