Kompensaator. Tegelikult nats oskan. Mäletan sõnastust, kus lubasime suudmekompensaatorite kasutamise (eesti määrustes) tingimusega, et kõrval-laskurite nõudel peab selle kasutaja laskma harjutuse lõpus või teiste samasuguste kõrval. Põhjuseks kompensaatori mõju kõrvale. Aga täielikku keelamist isegi eip mäleta. Fitascis keelatud põhjusega, et paljudes liikmesmaades lisaseadmed keelatud.

Aga tegelikult eip ole mitte 2 vaid kolm-neli-viis klassi.
ISSF - ehk sportlaskmine
FITASC - jahipraktilised harjutused (enamus haavliharjutusi, v.a. kaar ja kaevikrada olümpiaharjutustena)
EJSL - jahipraktilise laskmise sportlik pool v.a. ISSF alad, mis Laskurliidu egiidi all (kuid samas ka meie all - Kaupo ehk mäletab täpset suhet)
EJS - jahimeeste laskmaergutamine
Kütiliin - omaaegne hea algatus Balodise, Levandi ja Aarne Taali poolt ajada rohkem jahimehi tiiru nuusutama ja oma püssist, oskusest ja moonast sotti saama. Täna on tegemist EJS ja EJSL ühisvõistlusega.

Tavajahimees peaks oskama saada 8 ringi ja pooled taldrikud lihtsamates harjutustes
EJSL laskur pigem 9 ring ja/või 15-20 taldriku keskmise raskusega harjutustes
Hea laskur mõned 9-d ja üle 20 taldriku keskmisest raskemates harjutustes
Tipplaskur - harva 9-d omal alal, pigem üle kes-teab mitme taldriku omal alal

Viimaste saamiseks on neid esimesi päris palju vaja Seega äkki on meil ikka üks klass või leht?

Ja muidugi kõrvale ISSF-Laskurliit sama jama - alates õpilastest ja lõpetades tippudega

siia raampüssi jutu illustratsiooniks sobiks lisada üks viide grüning & elmiger firma kodukale
- nii nagu mersu tippe tuunib amg siin siis anschutzi (pooled issf laskurid lasevad nendega) lisadega müük, aga ka muid (ka.jahi)relvi
- kataloogis hinnad sveitsi frankides (1chf=10,34eek)
- siit valikust ft300 või mkbIII sobiks vss reeglite alla küll ...ja ei riivaks väga ka arlese silma
- lehel väga hea disain - iga relvadetaili on võimalik suurelt näha

http://www.gruenel.ch

Ilmselt suudmekompensaatorid keelati ära, teemat läbi närimata. On erineva ehitusega kompensaatoreid ja seal hulgas ka lasketiiru sobivaid. Kuid sellise kompensaatori kõrval, mis gaasid külje peale suunab,ma küll kõrval olla ei taha ja ei soovita kellelgi katsetada. Teema vääriks arendamist.

Mingeid harjutusi nagu JP ja VJM juures reeglina kõrval ka ei passi. VSS´i teemal saan aru, et keegi kõrval võib olla, aga samas annab organiseerida ka selliselt, et antud isik laseb näiteks kõige lõpus üksi või koos samasugustega.

Võistlstel ikka asi juba meeste vahel enamjaolt paika pandud, et peenikesed lasevad koos, siis jämedate kaliibrite mehed koos ja kes kasutavad kompensaatorit jällegi ühes pundis. Ei ole kohtunikel ka vastuväiteid olnud.

Siinkohal oluline märkida , et kompensaatoreid on kahte erinevat liiki :
on külgedele suunatud gaasiavadega ja ette suunatud gaasiavadega .
See , miks esimene neist on keelatud on vägagi selge ( pilt Kompesaator 1 )
, viimase puhul ( pilt Kompensaator 2 )
ei näe mingit erinevust ja selline ei sega mingilgi määral kedagi rohkem
kui tavaline relvaraud ja sellest sooritatud lask .

kui keegi foorumist teeb kabasid siis paluks ühendust võtta oleks uut kaba vaja.
siledaraudne 1toruga 16cal 1957 väljalase

Mina tegin endale vahtrapuust kaba, siiamaani ainuke mis ma teind olen. Olen täitsa rahul, nüüd on kaal suts üle 5kg http://live.hot.ee/gallery/show_gallery ... id=1527784

Mõned fotod viimastest kabadest. Kriitikud, andke tuld!

Ei sea midagi kahtlus alla,aga mina teeks lae sirgema,tänu lae kõverusele mõjub põsetugi liiga masiivsena.Õlga istumise lahendaks mitte lae kõverusega ,vaid reguleeritava laepadjaga.
Ps. kas rihveldust pole proovinud teha,kui huvi on ,siis mul on kammid tellitud ,aga siiani pole ise tarvitanud ,võibolla tahad proovida?

Rihveldamisnoad täitsa olemas ja mõned kabad teinud ka.Kuna iga kaba tehtud konkreetse mehe mõõtude järgi, siis otsest vajadust selleks pole, v.a. tellija soov.Üha rohkem kaldun arvama, et see rihveldus rohkem "keskmise" ostja tarbeks sobitamine, eriti vintraudsete puhul.Vajalikuks võib see osutuda talvel kui kindad käes.

Kaba kena ja noad ka, aga võiksid lõpp viimistlusega rohkem vaeva näha.
Kui fotosi suurendada siis on näha kriipsud.kraapsud, lakk on krobeline jne.

Kui kaba pikkusesse lõikad, teibi paberist maalri teibiga sae tee kohalt kinni siis ei kisu kilde välja nagu esimesel pildil näha. Tagumine ots on pisut massiivne, muidu kaba nagu kaba ikka.

Mul sama jant, et näo ja õla vahe suht suur (kael pikk vist ) ja põsetugi kippus liiga "küürus"" ja massiivne olema. Vindil veel, aga jahikal ei ole küll näinud, et amortisaatori poole kõrguse võrra kaba otsast allapoole nihutatud. Ainuke lahendus tundub reguleeritav põsetugi. Tõstad palju vaja (olenevalt sellest kas optikaga või ilma). Kas keegi neid Baltic Hunteri poes olevaid põsetoe reguleerimise vidinaid on ka ise proovinud kasutada?

Pean kaba juures oluliseks et amort oleks kogu pikkuses õlas(mitte ca`1/3 võrra üle).Mida suurem kal.,seda olulisem , olgu siis tegu liikuva või jäiga põsetoega.Eks ta nii ole , et : 1. peab riist võimalikult hästi täitma seda funktsioon ,milleks ta loodud on ja 2. sealjuures ka hea väljanägema .Sinna klaverivabriku tasemel viimistluseni mul veel pikk tee minna kui üldse!?