to 22lr:
...huvitav kus me teineteisest mööda räägime? ....algame siis seekord sinu numbritest (mis iseenesest sellises suurusjärgus on ka minu meeli) ...seega ca 4cm põsetoest optikateljeni ....niisiis võtsin kapist esimesed ettejuhtuvad relvad ja mõõtsin optikatelje kauguse luku alumisest ääreni....sain 5,5 cm ühel ja 7cm teisel relval..st. mittekuidagi ei mahu lukk põsetoest üle/mööda...ehk selgitad millest ma aru ei saanud.....nii minu matemaatika kui sinu matemaatika järgi pole see võimalik

ja lõpetuseks võiks vaadata siinsamas paar kommi eespool toodud sm tasku kolme pilti temale sobivast kõrgendist...ei vajata erilist silmamõõtu et aru saada kas lukk mahub põsetoest mööda või mitte

Vaadates oma püssi pilte meenus optika jalgade kõrguse süü.Nimelt kui panna madalamad jalad siis ei avane lukk kuna vars hakkab käima vastu optikat.Nurgad juba lihvisid vart pealt maha.Millest nüüd oleks abi,kuna need jalad ja optika tuleb vahetada.

Püüan oma jutu veidi ümber sõnastada. Lukk ei peaks üldse põsetoeni ulatuma!! Oleneb muidugi opt.toru pikkusest.kellel selline probleem,katsuge optikat võimalikult tahapoole tuua ,siis vaadake peeglist, kus põsk ja tugi tegelikult kokku puutuvad ja ongi VAJALIK toe pikkus olemas. Kas see iga kord ka silmale ilus,on iseasi .Väiksemate kal.puhul(22LR,222-223REM)olen tellija soovi kaba telge nihutanud 1,5-2cm(amordi vert.telg raua hor.teljest),laiaõlgsematel istub kindlamalt õlga ja "kaelaväänamine" jääb ära ,luku eemaldamisest rääkimata.Ei oska momendil seda kõike paremini kirja panna.Paganama põnev oleks kabategijatega kunagi päris ninapidi kokku saada,õppida oleks vast kõigil.Praegu küll mingit konkurentsivõitlust ei tähelda et sellepärast asi ei võiks kunagi teoks saada

to 22lr:
* olidki möödarääkimised ....loomulikult peab lukk ringilaadimiseks vabalt lahti käima...ja seda vältimatult/alati/tingimusteta....nüüd pikema lukuga(näit 3006) lukk käib ringilaadimiseks nii pikalt taha et põsetugi algab tagantpoolt esimesel võimalusel....minu eelnev jutt puudutas luku täielikku eemaldamist( st luku veel 2..5 cm tahapooleliikumist) ja seda kas avaneb tagant nähtavale rauaõõs et teda normaalse vardaga saaks tagant puhastada...
* aga seda optika vägisi/sunnitud tagapooleviimist ma ei pea õigeks....see pea kuklas laskmine on väga halb ja füüsiliselt ebamugav pealesurutaud asend...mis lasketulemusi kindlasti ei paranda....asi peab olema ikka tehtud mehe järgi mitte vastupidi...
* see kokkusaamine on alati hea mõte....mulgi põdral juhtusin pikalt kahe selle töö mehega vestlema....kas nad minult midagi olulist kuulsid ...ei tea...aga mina sain enda jaoks näiteks küll piisava info kuidas teha klassikalise rihvelduse asemele seda nn. klompimist

huvitav probleem...ilmselt tuleb teha teine (teise kõverusega) lukuvars/käepide...vennad nurgad jälle töösse

Selliste vestluste tulu ikka tavaliselt vastastikune! Ma naudin selliseid vestlusi,kus mehed oma kogemustest pajatavad,jättes seejuures selle k.....di eestlase kadeduse.Nii mõnigi keeruline asi tundub pärast selgitusi lihtne ja loogiline! Leidub küll ka erandeid,aga tavaliselt on mehed kes oma käega midagi valmis oskavad teha nõus ka oma kogemusi lahkelt jagama!

Oleme väljatöötanud plastikust põsetoe. Algselt on see mõeldud M14 vintpüssile, kuid paindlikkuse tõttu on see sobitatav ka teistele puitkabadega vintidele. Kas omanikul jagub tahet puurida kabasse kaks ava, on muidugi iseasi... Teine variant on reguleerida põsetugi vastavalt kasutajale ja täita kaba-alune materjaliga (olen näinud nt. makroflexi). Seejärel fikseerida põsetugi rihmade/kummidega/paeltega/teibiga kaba külge. Kõik sõltub muidugi fantaasiast ja esteetilistest eelistustest.
http://www.nordarm.com/index.php?men=20&kat=7&prd=10

Aga need poltide otsad ikka vastu põske ei käi, eks? Vasakukäelistele tehtud tugi näiteks? Talvel oleks ikka maru härmas lugu kui pakasega paar metallijuppi põse vastu suruda.

Anatoomilistest eripäradest tingituna on see kindlasti individuaalne kui madalale/kõrgele avad kabas puurida. Reeglina tehakse need ikka kaba kesk-või alaossa, kuna põsetoe reguleerimiskõrgus- ja nurgad annavad palju mängida. Seega näopiirkonda poldid reeglina ei puutu.
Kaelapiirkonda kaitseb talvisel ajal juba ilmselt niigi soe jope krae, ehk kaelale see kindlasti liiga ei tee.
Kindlasti on võimalik poldipead ka lihtsate vahenditega isoleerida.

Kujutan ette, et Feeni mure ellimineeriks ka neopreenist kabale kinnituv padrunivöö.