ARGO pära reguleerimisel muudetakse mõlemas suunas nurkasid nende plastikust vaheseibidega! Õige metallplaadi õiges asendis valid peale seda, kui plastseibidega oled pära omale sobivasse asendisse sättinud! Muidu vead selle metallplaadiga pära viltu lukukoja külge pingesse, pära ja lukukoja vahele ei jää täis kontakti.
Mainisid, et pära pisut pikaks jääb. Mis mõõdus Sul päraamort on? Benellil ju standardis kolm eri pikkusega päraamorti, äkki Sul kõige pikem amort sattunud? Üldjuhul ARGO-d letis keskmise pikkusega amordiga kipuvad olema.

Omalt poolt pakuks meistrimeestele ka pisut näputööd siia teemasse
Mure nimelt selles, et oma ARGO-le tarvis ca 2-3 cm juurde sobitada pära ja lukukoja vahele Hetkel püssi mugavalt käes hoides ja nimetissõrme päästiku poole sirutades oleks ideaalselt sobiv päästiku asukoht päästikukaitse esimese kaare kohal, seal kus ARGO-l magasini lukustuse nupp on. Kes viitsiks sellise vahetüki mulle valmis meisterdada? organiseeriks kohe

Peaksite siis kraavikuga kokku saama ja proovima kuidas laed sobivad. Ehk saate omavahel vahetades probleemid lahendatud.

Niipalju kui ma olen erinevaid Benellisid näppinud, on kõigil see püstolkäepideme osa samade mõõtudega. Seega peaks puiduosa olema standardmõõtudega. Vahetatavad on ainult erineva pikkusega päraamordid.
Ühe tuttava uut plastkabaga Mannlicherit 9,3x62 käes hoides tundus relv päris mängusajana. Kui sõrme välja sirutasin, ulatus nimetissõrm ilusti päästikukaitse ümber Pära mõõtudest pole üldse mõtet rääkida, enamus standardseid vintrelvi minu jaoks nagu lastepüssid. Benelli oli ainus, mis enam-vähem kätte ja õlga sobis. Ainult pisut tarvis sobitada seda.

Tegin ka paaar pilti. Muidu püstolkäepide hea kujuga, istub mõnusalt pihus, ainult kaugust tarvis väheke sättida:


Võrdluseks ka üks pilt sileraudsest:

Tubli Üllar,Kohe näha,et asi vajab TÕESTI " kohendamist " ,nii et jupp vahele.Ei riku vana pära ja alati saad asja endiseks taastada.Samas ,kas ei annaks poolautomaadil päästikule mingit klotsi juurde aretada,kas või prooviks ,kasvõi puidust ja teibiga korraks kinni.Seal päästikukaitse suure auguga,3 sõrme mahub sisse.

Pole veel kahjuks saanud aega laadi kohandama hakata, aga kuna Üllar need pildid üles pani, siis panen samuti võrdluse tekitamiseks. On, mida võrrelda

Esimesel pildil nimetissõrm on sirge ja ei puuduta päästikut. Päästikuni jõudmiseks tuleks sõrme kergelt kõverdada.

Teisel pildil nimetissõrm päästikul, püstolkäepide ilusasti peos, randme asend normaalne, kui püss on õlas. Sõrmepadi puudutab päästikut pooleldi küljepealt.

Kuramus, mul ei andnud rahu ja pidin kapi lahti tegema. Mälu järgi ei mäletanud kuhu kaugele nimetissõrm ulatus, kuna ostes sai mitu korda kiirelt õlga visatud ja minule sobis päästmiseks selline kaugus väga hästi. Muud ei jäägi üle, kui oled uluki optikas kinni püüdnud ja siis vabastad nimetissõrmega sujuva liigutusega päästiku luku ja võid ilma suurema jamata keskenduda päästmisele.
Samas ostsin mina oma Benellile kohe pikema kabaamordi, kuna isegi suht pikk poiss ..samas on täiesti tuttuus amort (see mis neil kohe küljes) üle, kui kellelgi soovi.
Panin ka enda poolt paar pilti.

Nagu isegi piltidelt näete, võin mina sellisest luksusest praegu ainult unistada

Kui sa Kraavik nüüd vaatad enda ja Tiidu pilte, siis vaata ka kohta kuskohast Tiit kinni hoiab-tükk maad lähemalt kui sina. Minul tekkis koheselt pilti vaadates mõte kas sa kätt ei saa päästikule lähemale nihutada. Siis peaks kõik OK olema. Sama lugu ka Üllaril- tema hoiab samuti nagu Tiitki. Endal kah muideks samamoodi kaba peos- ja olen rahul.

Kui ma nihutan käe mööda kaba päästikule niipalju ligemale, et päästikusõrm ulatuks ideaalselt päästikut pigistama, siis muutub kaba kuju tõttu käelaba ja käsivarre vaheline nurk randmest sedavõrd suureks, et tekib suur pinge ja sedamoodi ei tööta nimetissõrm enam normaalselt. Rääkimata sellest, et väga ebamugav on sedasi olla.

Kui nüüd neid pilte ikka hoolega vaadata, siis Üllar hoiab ju enam-vähem nii nagu mina. Tal lihtsalt hiiglase käed Ja kui ka Tiit hoiaks tagapoolt, siis ulatuks tal sõrm ikkagi vabalt päästikukaitse esimese kaareni.

No peaks ju ka pimedale näha olema, et minu labakäsi ei kanna ei Tiidu ega rääkimata Üllari labakäega võrdlust välja. Kui keegi tahab kodus loomkatseid teha, siis infoks niipalju, et minu labakäe mõõdud 18x9 cm. Mõõdetuna keskmise sõrme algusest kuni randmeliigese alguseni (18 cm) ja labakäe laius 9 cm mõõdetuna peopesa keskelt. Nimetissõrm ise on 7 cm pikk.
Mõõtke ära ja nadke teada. Eriti huvitav oleks teada Üllari mõõte

krt. asi kisub koomiliseks ...aga minu 3 klassikalist mõõtu siis huvi pärast (sama järjekord siis): 20,5cm; 10,5cm. ja nimetissõrm 9cm.
Praegu hea selliseid harjutusi kodus teha, varsti hakkab hooaeg jälle pihta, siis keskendume muule

Ärge nüüd nalja ka tehke, kätt ei kohendata kaba järgi vaid kaba ikka käe järgi.

mjahhh

klassikalise püssilae päästikukäe käepide on tehtud niisugune et teoreetiliselt sõltumata käe suurusest on alati võimalik (see ei pruugi muidugi alati kõigile mugav olla ) sõrm normaalselt päästikule sättida. küsimus on vaid selles kui kaugelt päästikust kinni hoitakse ja kui palju käsi randmest kõverdub.

asi eeldab suuremat täpsust siis kui valitakse /tehakse püstolkäepide.....siin olen kohtanud küll vägagi suuri anatoomilisi erinevusi....alates nimetissõrme/pöidla õndla kaugusest päästikuni, lõpetades ette ja külgkalde nurkadega

aga kurtmine klassikalise käepideme sobimatuse üle on sama kui kurta et klassikalise sedaanautoga ei kannata sõita ei offroadi ega osaleda vormelivõistlustel.

Ma ei tea, kas see nüüd käis minu pihta, aga igaks juhuks tuletan meelde, et ma ei kurtnud, vaid küsisin nõu, mismoodi saab tänavasõiduautost kõige paremini ralliautot teha. Ja hakati soovitama, et ära hakka midagi siin ringi ehitama, vaid katsu ikka originaalseades pereautoga rallit sõita

to kraavik: tänavasõiduautost kannatab enamasti ralliauto teha....ainult selle tegevuse käigus asendatakse/vahetatakse välja mõnedki auto põhisõlmed/detalilid