Mille poolest need kaks vahendit erinevad ja mis selle teise ohutumaks teeb?

Koostise poolest Karpapuhastajas on kontsentratsioon ilmselt natuke vähemlenduvate ja "pehmemate" koostisosade poole - mõjub aeglasemalt ja ei aurustu nii kiiresti, ehk rohkem leotab.

Aviobensiin on 110LL, lisaks siis muidugi Jet klassis kerosiinid A ja A1 ning nafta B aga neid parem mitte näppida, igavese ja haiseva sitakihi jätavad

-
Kui veel ise lennuväljal töötasin vene ajal, siis oli tõesti lennukibensiini margiks B-70 (tegelt oli olemas ka teist sorti mida ei mäleta ja Tartu lennuväljal ei ladustatud) ning kütuseinseneride sõnul oli tolle B-70 oktaanarvuks 110, seega on äkki tegu nö uue standardi järgse ümbernimetamisega? Aga see poes müüdav nn aviobensiin on ikka mingi muu bensiinilaadne ollus, mitte täpselt see lennukibensiin.
Ja lennukipetrool oli tõesti hea asi, vot see meenuta enim white-spiritit.

Isiklikest kogemustest võin väita, et brake cleaner on "äkilisem" lahusti kui carburettor cleaner. Samas, ega carburettor cleaner ka mingi päris süütu vedelik ei ole, näiteks on tal lakki lahustav võime. Seega viimistletud puitosade peale ei maksaks lasta.

Müüakse ju spetsiaalselt toru siseõõnsuse puhastamiseks vahtu, mis väga hästi eemaldab vase jm osakesed.

Toru puhastamiseks küll jah, aga antud teema käsitleb päästikusüsteemi puhastamist. Ma ei kujuta küll ette, et torupuhastus vahuga seda teha saab. Või saab?

Aviobensiin on 110LL, lisaks siis muidugi Jet klassis kerosiinid A ja A1 ning nafta B aga neid parem mitte näppida, igavese ja haiseva sitakihi jätavad [/quote]

Aviobensiin B-70 on vene standart. Tänapäeval on meil saadaval muu mailma eri oktaanarvuga aviobensiinid. Näiteks 100 ja 110LL, mis on eri oktaanarvuga ja omavahel erinevad antioksüdandi, plii sisalduse ja oksüdatsiooni stabiilsuse poolest. See kõik on standartiseeritud kaup.
Aga see, mida teile poest pähe määritakse, ei pruugi üldsegi olla see, mille pähe ostate. Näiteks relvaõlina müüdav VD-40 küll väljatöötatud metallipindade kaitseks korrosiooni eest, aga ei ole õige kasutada relva päästemehhanismis, või rauaõõne õlitamiseks. Õli täielik retsept on küll salastatud, aga sisaldab 51% whitespiriti, mis aurustub ja järgi jäänud mass moodustab vastupidava kihi, mida tuleks enne relva kasutamist eemaldada mingi lakibensiini taolise lahustiga.
Ühel relvaõli reklaamil on kirjas, et on universaalne ja võib ka kõrva lasta!!!
Üldiselt ükski lahusti (kui just ei sisalda leelist või hapet) relva metall osi ei kahjusta, aga puitdetailidele kasuks kińdlasti ei tule.
Sagedane raua lae küljest lahtikruvimine ka relvale kasuks ei tule. Ega see päästemehhanism sagedast tagist puhastamist ka vajagi. Mina olen pihustanud vedelat õli, see toob küllaltki hästi mustuse välja, ja liigse õli olen ära pühkinud.

Mina puhastan neid kohti kuhu hästi ligi ei pääse või mida on halb lahti võtta, vedela õli ja suruõhuga. Juhul kui kompressorit kodus ei ole, siis ajab asja ära ka suruõhk ballooonis. Kindlasti soovitan kasutada kaitseprille!

Olen ise nüüd vahepeal piduripuhastusvahendiga relva päästikugruppi puhastanud ja mõne kogemuse võrra rikkam:

a) Ega see piduripuhastusvahend püssirohujääke eriti hästi ikkagi lahusta. Puhtamaks läheb küll, aga mitte päris nii nagu lootsin.

b) Peale paari menetlust hakkas relva päästik raskelt ja "kriuksuga" käima. Kiskusin päästikugrupi lahti ja nagu oodata oligi, oli vahend viinud määrde ka sealt, kuhu seda vaja on. Kui päästikumehhanismi liugpinnad määrdega üle käisin, hakkas päästik jälle normaalselt toimima.

Loo moraal ühesõnaga selline, et piduripuhastusvahendiga relva päästikugrupi puhastamine kokkuvõttes ikkagi mehhanismi lahti kiskumisest ei päästa.