Login    
    Registreeri KKK  •  Otsi    

Kõik on UTC + 2 tundi


Ava uus teema Vasta teemasse  [ 6 postitusi ] 
Autor Sõnum
 Postituse pealkiri: ÜK vabaõhu-sigala pidamise küsimuses
PostitusPostitatud: N Aug 06, 2015 10:39 am 
Offline
Kasutaja Avatar

Liitunud: E Nov 19, 2012 3:30 pm
Postitusi: 167
aadu kadakas kirjutas seakatku teemas:
Tsiteeri:
Üldises masendavas vähemuses on ikkagi need, kes poollooduslikuks muutunud/muudetud metssea arvukuse osas juba palju aastaid varem on olnud seisukohal, et tegu on ebanormaalse arenguga. Minu interpretatsioonil tegemist lausa ühiskondliku kokkuleppega (ük), et metssea arvukus nii soodsas seisus on olnud. Raskemad talvedki pole massilise lisasöötmise tõttu arvukust palju muutnud. ÜK osas pean silmas kõiki neid kriteeriume, mis arvukuse soodsas seisus on aidanud hoida. Jahihuvi, mis väljendub liha saamise lihtsuses koos turismijahi kindla õnnestumisega, looduskaitsealadel jahikeelud, üldine negatiivne hoiak küttimise ja selle osana tapmise suhtes, ilusnunnud jutud siia juurde, kuidas viiakse loomadele süüa jmt.

Väga nõus!
Nüüd aga oleks paras aeg lisaks (igati põhjendatud) tagantjäreletargale parastamisele selles õnnetuses ka võimalikku kasu otsida. Näiteks võiks ka kõige mürkrohelisem taimetoitlane aru saada, et loomale on surm hästisihitud kuulist tekitatud šoki läbi humaansem kui 2-3 päeva kestev katkuagoonia (mis on võrreldav Cecili maailmakuulsate kannatustega). Ja jahimeestena võiksime märgata, et ka pealtnäha kõige paremini korraldatud ja kõige humanistlikumate õigustuste varjus toimuv sekkumine looduse arengu seaduspärasustesse võib lõpuks ikkagi tuua kõige ebameeldivamad tagajärjed. Põllumeeste (põhjendatud) vigisemise võisime ju jätta tähele panemata aga looduse enda vastu me nähtavasti ikka ei saa.
Ning veel - kui see katk kord juba tulema pidi, siis oleks ta võinud enne Jahiseaduse vastuvõtmist kohale jõuda. Mulle tundub, et jahimeeste arvamustel oleks võinud siis rohkem kaalu olla.

_________________
Ja mis tähendab öelda hüvasti
kärmele ponile ja jahile?
Elu lõppu ja kiratsemise algust

Pealik Seattle?


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: ÜK vabaõhu-sigala pidamise küsimuses
PostitusPostitatud: L Aug 08, 2015 2:17 pm 
Offline
Kasutaja Avatar

Liitunud: K Aug 27, 2008 12:40 pm
Postitusi: 469
Järgnev pikk jutt lühidalt ette kokkuvõttes:
1. keelame metssigade lisasöötmise
2. peame sügisel ja talvel korralikku ja intensiivset ühisjahti
3. lubame sigade meelitamiseks peibutussööta, millega säilitatakse söödakohtade „omanikele” individuaalne jahipidamise võimalus „oma kätega valmis ehitatud lisasöötmise/peibutamise paikades”.

Seoses Aafrika seakatku levikuga ja püüdega „tulekahju” tagantjärgi kustutada võiks ka meenutada, kust sai alguse metssigade massiline paljunemine meie maadel.
Alguseks ikka ja jälle ulukite jaotus kahjulikeks ja kasulikeks. Metssiga on ääretult produktiivne tegelane (järelikult kasulik jahiuluk!) – suur lihakeha kaal, väärtuslik ja maitsev liha, samas ka suur paljunemisvõime (meie laiuskraadil jahiulukitest võibolla võrreldav vaid kährikuga). Senini puudusid tal peale jahimehe ka looduslikud arvukuse limiteerijad. Täna on selleks Aafrika sigade katk. Jutt huntidest, ilvestest ja karudest, kes murravad metssigu, on meie sigade arvukuse juures vaid jutt, mitte limiteeriv tegur.
Praegused, planeeritavad, „drastilised vahendid sigade arvukuse koheseks ja järsuks vähendamiseks” ei ole ega saagi olla tegelikud metssigade arvukuse vähendajad. Pigem halvavad nad meie jahieetilist kultuuri ja võimalik, et seda mitme järjestikuse jahimeeste põlvkonna ulatuses. Ma ei taha siinkohal ilkuda praeguse keskkonnaministri valikute osas. Antud situatsioonis, kus seakatk on kohe-kohe halvamas kogu riigi üht olulist põllumajandusharu, seakasvatust, ei ole ilmselt enam valikuid ja kasutada tulebki nn drastilisi vahendeid. Aga me oleme nende vahendite kasutamisega jäänud lootusetult hiljaks ja selliste vahendite kasutuselevõtt ei vähenda lõppkokkuvõttes ikkagi metssigade arvukust mõistliku piirini.
Seega jah, senini on metssigade arvukuse tõus olnud tõesti ÜK (ühiskondlik kokkulepe) ja näidata näpuga kellelegi natuke üleliigne. Kui, siis võibolla seadusandjale endale ja ministeeriumile, kes on oma tegevusega tee praeguse olukorrani lausa sillutanud. Või kuidas muidu suhtuda jahimaade kasutamise lepingutesse, kus on lausa kirjas kuidas ja kui palju peab jahimaa kasutaja tegema ulukite lisahooldust (minimaalselt!). Muidugi ka meile endile, sest jahimehed on need, kes seda poliitikat on järjekindlalt ellu viinud ja pole näinud põhjust sellele vastu seista.

Mis siis oleksid metssigade arvukust limiteerivad tegurid?
Karmid talved – jah, need oleksid üheks limiteerivaks teguriks, kuid nende mõju muudab peaaegu olematuks sigade massiline lisasöötmine.
Kisklus on pea olematu, karmide talvede mõju (tänu lisasöötmisele!) pea olematu, jahipidamine on olemas.
- minu arvates oleks esimeseks teguriks lisasöötmise lõpetamine. Kui see toimub karmil ja paksu lumega talvel, siis oleks sellise tegevuse mõju kindlasti väga järsult mõjuv. Kui talv ei oleks nii karm, siis toimub arvukuse vähenemine läbi mitme aasta, aga see toimuks;
- pärast lisasöötmise lõpetamist tugev jahinduslik surve suurte ühisjahtide ajal 1. oktoobrist 28. veebruarini. Tegelikult ei ole siia vaja rakendada mingeid üllatuslikke muutuseid, see surve peaks minu teadmiste kohaselt olema juba traditsiooniliselt olemas (noh, ütleme nii, et meie jahiseltsis kütitakse igal sügis-talvisel hooajal ca 200 metssiga ja seda juba palju aastaid jutti ja julgen arvata, et vastavalt piirkonnale ja metssigade arvukusele toimub selline jahipidamine proportsionaalselt ka mujal jahiseltsides).

Lisasöötmise lõpetamine ei meeldi kindlasti paljudele, kel olemas omad „isiklikud” söödaplatsid ja/või tegeletakse näiteks turismijahiga. Põhjenduseks tuuakse, et siis kaob võimalus sigade laskmiseks söödalt, mis on ju ka tegelikkuses „sigade arvukuse vähendamine”. Jutt selles mõttes õige, ainult et lisasöötmise/söödakohtadelt küttimise bilanss on positiivne metssigade arvukuse kasvu poole, mitte arvukuse kontrolli all hoidmise poole.
Teine asi, mis siin võiks reguleeritud olla, oleks muudatus seaduses (mitte ainult jahiseaduses vaid näiteks ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, sest momendil on küllalt tegelasi, kes väidavad, et lisasöödaplats on neil rajatud vaid huvist looduse ja ulukite vastu, mitte huvist küttida), milline keelaks lisasöötmise, kuid lubaks sööta kasutada nn peibutussöödana. Vahe oleks söödakogustes. Jahindusalane kirjandus (näiteks J. Schulte Jahipidamise käsiraamat lk 329 ja ka meie endi T. Randveer Jahiraamat lk 135) tegelikkuses teeb lisasöötmisel ja peibutussöötmisel vahet, aga kui süüvida jahiseadusesse, siis selguvad naljakad tõsiasjad – näiteks ei ole meil lubatud otsijaht metssigadele (aga mis jahipidamiseviis see siis on kui kütt liigub metsas koeraga või ilma, eesmärgiks leida metssiga ja viimane küttida), samuti metssea peibutamine peibutussöödaga. Naljakas, eks ole! Söödakohalt küttimine oleks nagu seaduslik, aga nimetades sööda peibutussöödaks ja siis sealt küttimine läheks nagu vastuollu praeguse jahiseadusega. Toon siinjuures selguse mõttes ära ka vastavad paragrahvid:

Jahiseadus
§ 30. Peibutusvahendi kasutamine
 (1) Peibutusvahendina võib uluki ligimeelitamiseks kasutada kuju, lõhnapreparaati ja uluki häälitsust järeleaimavat vahendit, välja arvatud elektroonilist vahendit.
 (2) Peibutusvahendina ei tohi kasutada elusat looma.

Jahieeskiri § 5
(6) Metsseale võib jahti pidada aasta ringi, sealhulgas:
 1) varitsus- või hiilimisjahti, välja arvatud põrsastega emisele;
 2) ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni;
 3) põrsastega emisele varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni.

Ma ei tea, kus maani ma oma targutamisega minna võin, aga arvestades olukorda Aafrika seakatkuga ja sellega, kui kaua see võib meie jahimaid oma kontrolli all hoida, ei näe ma mingit muud võimalust kui metssiga kui jahiuluk meie jahimaadelt mingiks ajaks kõrvaldada. Võib-olla teeb seda meie eest katk ise. Aga seniks peibutame, kütime ja ärme kaotame sealjuures mõistust!

_________________
Jahil juhtub nii mõndagi... ja kõigil pole vaja kõike teada!


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: ÜK vabaõhu-sigala pidamise küsimuses
PostitusPostitatud: L Aug 08, 2015 2:47 pm 
Offline
Kasutaja Avatar

Liitunud: P Märts 14, 2004 4:13 pm
Postitusi: 2947
Asukoht: Kagu-Eesti
unt kirjutas:
... Senini puudusid tal peale jahimehe ka looduslikud arvukuse limiteerijad. ... Jutt huntidest, ilvestest ja karudest, kes murravad metssigu, on meie sigade arvukuse juures vaid jutt, mitte limiteeriv tegur. ...
Hunt on ikka väga limiteeriv tegur, tõenäoliselt pole sul olnud juhust olla aladel aegadel, kui hunte oli palju ja seakarjas polnud enam ühtegi põrsast, vaid hundijäljed karjajälgedel. Hunt on kordades efektiivsem arvukuse reguleerija kui inimene. Seda muuseas näitab ka olukord kopraga, huntide ja ilveste võimutsemisega viimastel aegadel Võrumaal on kopra arvukus drastiliselt langenud.
unt kirjutas:
...Antud situatsioonis, kus seakatk on kohe-kohe halvamas kogu riigi üht olulist põllumajandusharu, seakasvatust, ei ole ilmselt enam valikuid ja kasutada tulebki nn drastilisi vahendeid. Aga me oleme nende vahendite kasutamisega jäänud lootusetult hiljaks ...
Loomulikult, ma ei saa aru millele lootsid meie ministeeriumite tegelased ja samuti seakasvatajad. ilmselgelt oleks tulnud kohe katku ilmnemisel meie piiride vahetus läheduses töötada välja seakasvatuse täieliku lõpetamise plaan Eestimaal. Kõik farmid nö tühjaks müüa ja tootmine konserveerida min 10 a. Mingi raha oleks tootjad ikka tagasi saanud aga katku levikut oleks oluliselt piiratud. Teine drastiline meede - metsade täielik sulgemine (marjulised, seenelised, metsa ülestöötajad, sõjavägi kuni peatumiskeeluni maanteedel) kuni on likvideeritud metseapopulatsioon. Viimast oleks pidanud tegema vaid nö erikomandod, kel on metsast väljudes olemas desokambrid jms.
unt kirjutas:
- pärast lisasöötmise lõpetamist tugev jahinduslik surve suurte ühisjahtide ajal 1. oktoobrist 28. veebruarini. ... see surve peaks minu teadmiste kohaselt olema juba traditsiooniliselt olemas (noh, ütleme nii, et meie jahiseltsis kütitakse igal sügis-talvisel hooajal ca 200 metssiga ja seda juba palju aastaid jutti ja julgen arvata, et vastavalt piirkonnale ja metssigade arvukusele toimub selline jahipidamine proportsionaalselt ka mujal jahiseltsides).

paar probleemi -
1. ilma söödakohtadeta on talvel seakarja leidmine vähemalt meie maadel probleemne, tavaliselt käiakse ikka läbi söödakohad ja kust siis seajäljed leitakse, seal ka aju tehakse. siga istub talvel metsas ja laialt jälgi ei tee (teedele-sihtidele), liikuma paneb ta vaid jaht (sh hundid) ja jooksukas.
2. Mitte igal pool pole sea arvukus selline, Võrumaal on see tunduvalt väiksem ja meil on ca 15 a tagasi peetud heaks õnneks kui leiad 3-4 sealise karja jäljed, mõned aastad oleme üldse seajahi vahele jätnud ja viimastel aastatel on visa töö tulemusena seaküttimine jõudnud kõigepealt ca 30 seani aastas ja viimasel paaril aastal 60-65 seani.
Sel suvel aga ei leia enam sea tegutsemisjälgi söötadel ega põldudes, mõned üksikud seajäljed jäävad silma, meestel load realiseerimata ... kuidas seda survet teha kui siga pole?
3. Mis vägi paneb mehi seda survet tegema, kui liha kasutamisega tekivad suured küsitavused (laborianalüüside ootamised jms)?

Meie oludes tähendab lisasöötmise lõpetamine koostöös praeguse huntide kaitsega, et sea arvukus kukub aasta-kahega praktiliselt nulli. Mingit jahinduslikku erisurvet pole vaja, hea kui õnnestub mõni siga lasta.

_________________
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: ÜK vabaõhu-sigala pidamise küsimuses
PostitusPostitatud: L Aug 08, 2015 8:47 pm 
Offline

Liitunud: N Okt 13, 2005 12:45 pm
Postitusi: 894
Asukoht: Meremäe, Setomaa tipp
Honkomees jõudis enne mind pika jutu ära kirjutada, pole mul enam nii palju klahvide klõbistamist :lol:
Tema viimasele lõigule lisaks omalt poolt veel seda, et meil pool jahimaa piirist Vene piir, teisel pool suht suur puhvertsoon, kus ka vene poole küttidel jahipidamine väga piiratud. Ja sead on selle väga hästi selgeks saanud, enamus ajast seal pesitsevad. Seega on söödakohad hädavajalikud, et vahel sead ka meie metsatukkadesse pidama jääks ja neid küttida saaks. Sest maaomanikele pole võimalik selgeks teha, et need on enamuses Venemaa sead kes nende vara kahjutavad! Uue jahiseaduse loomise ajal üritasime ka sellel piiriteemal rääkida, tulemust teate kõik isegi :evil:
Kiskjate surve sea arvukusele on meie maadel väga hästi tunda, siga praktiliselt pole enam meil. Vaatamata sellele, et sel aastal on meie maadel rekordiliselt palju hernepõlde. Kui sedasi edasi läheb, tekib tõsine probleem kõrgemalt poolt ette lajatatava miinimumlimiidi täitmisega, rääkimata arvukuse drastiliset alandamisest :?


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: ÜK vabaõhu-sigala pidamise küsimuses
PostitusPostitatud: L Aug 08, 2015 9:27 pm 
Offline

Liitunud: P Aug 22, 2004 4:18 pm
Postitusi: 878
Asukoht: Tartu/Jõgevamaa/Aidu
Üllar Tamm kirjutas:
Kui sedasi edasi läheb, tekib tõsine probleem kõrgemalt poolt ette lajatatava miinimumlimiidi täitmisega, rääkimata arvukuse drastiliset alandamisest :?


Siis peate võlgu laskma ! Toote põhja poolt surnud sea ja kannate load maha :D


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: ÜK vabaõhu-sigala pidamise küsimuses
PostitusPostitatud: K Aug 12, 2015 1:36 pm 
Offline
Kasutaja Avatar

Liitunud: T Veeb 16, 2010 2:21 pm
Postitusi: 1455
Asukoht: Mandri naba
Kuna SAK-i teema on niivõrd aktuaalne, siis seetõttu kipub emotsioon rahulikku arutelu pärssima.
Üheks asjaks on muidugi arvukus ja visioonid mõistlikust/mittemõistlikust metssigade asurkonnast. Siin rakendub samuti ÜK loogika, peaasi et siga oleks ja lihtsalt kätte saab. Mingi teaduslikum kompleksne lähenemine on teisejärguline.
Kuna tegu fil puiesteega, siis sobiks siia ka viide metsanduses juba toimunud/toimuv samalaadne ÜK . Lihtsalt mõelda, et kes metsakasutuse teerulli oleks valmis pidurdama või vähemalt targemalt juhtima? Vist valitsusväliste ühenduste hääl jääb väheseks ja KK inspektsioon on võimetu. ÜK metsaseaduses+alamaktides on kenasti formuleeritud.
Ülejäänud on rahast huvitatud ja kõik.
Mis puudutab aga suurtootjate eelistamist väiketootjale põllumajanduses, siis see sarnaneks metsanduses nt puhtkuusikute rajamisega - mingi haigus sisse tuleb, siis läheb kõik. Saksa puhtkuusikute massiline hävimine nt. Segavariandid alati elujõulisemad.


 Profiil  
Näita postitusi eelmisest külastusest:  Sorteeri  
Ava uus teema Vasta teemasse  [ 6 postitusi ] 

Kõik on UTC + 2 tundi


Kes on foorumis

Foorumis on hetkel kasutajad: Ei ole registreerinud kasutajaid ja 1 külaline


Sa ei või postitada uusi teemasi selles foorumis
Sa ei või vastata selle foorumi teemades
Sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
Sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
Sa ei või postitada manuseid selles foorumis

Otsi:
phpBB skin modifed by: Mart
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group