Kas rohunepp ja täpikhuik peaksid sõudekanali ees taanduma?
02.06.2006 00:01


Ihaste tee ja Emajõe vaheline luht, samuti suur ala teisel pool jõge Ülenurme vallas on keskkonnaministri kahe aasta taguse määruse järgi Natura 2000 võrgustiku ala, kus ei tohi ehitada teid ega hooneid, kaevata kraave ning kaevandada maa-ainest.
Praegu on aga piirangud vaid ajutised. Kaks aastat tagasi lükkas keskkonnaministeerium edasi ala esitamise Euroopa Komisjonile kinnitamiseks, sest päevakorrale tõusis 2,5 kilomeetri pikkuse Anne sõude- ja veemotokanali rajamine Ihaste tee ja Emajõe vahele
2004. aasta kevadel tuvastas Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud loendus kavandatava kanali alal häälitsuse järgi viis rohunepi, tosinkond rukkiräägu ja kümmekond täpikhuigu isalindu
Selline lugu siis Tartu linnas, kirjutab ajaleht"Postimees"

Ma ei saa aru, mille üle siin üldse vaieldakse.

Rohunepp on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) punases raamatus määratletud kui ohulähedane linnuliik. Lisaks on ta rangelt kaitstud EL linnudirektiivi ja mitme rahvusvahelise leppe (Berni ja Bonni konventsioonid) alusel. Eesti punasesse raamatusse on rohunepp kantud eriti ohustatud liigina, looduskaitseseaduse alusel on ta II kategooria kaitsealune liik.

MOTT

Ja kõiksugu poliitilised ambitsioonid taganegu.
Kui Eestile on vaja juurde sõudespordibaasi, siis selline sõudespordile ideaalilähedane koht on juba olemas ilma kaevetöid tegemata, Viljandi järv. Aastaid rahahädas vaevelnud Viljandi sõudespordibaas See mida Tartus kavandatakse sõudespordi arendamise all on pelgalt äriprojekt ja miks peaks ohustatud liigid raha ees taganema, kui sesamune raha peaks minema hoopistükkis nende kaitsmisele.Viljandis on ideaalsed tingimused olemas, raha läheks vaja ainult ala (sõudespordi) arengule vastava modernsema hoone rajamiseks.Millegipärast ei hiilga Tartu selle ala maailmameistri ja olümpia hõbedamehega. Kui üldse mingit modernsemat sõudespordibaasi rajama hakatakse, siis peaks seda tehtama Viljandis. Skuutrimeestele on vett mujalgi, kus rulli keerata.

Jah, Mart nägi asja ära, siin on vastamisi raha ja kaitsealused linnud.Huvitav tõesti, kumb nüüd peale jääb aga kardan, et raha võim võidab.Eks neid sõudespordiaretuskohti ole mujalgi nagu Viljandi aga Tartus juba raha liigub selle kanali poole ja rebimiseks siin läheb.

Oleks siis ainult rahas asi, paistab sedamoodi et jänkumammi (loe: Tartu austet linnapea) tahab hirmsasti paguneid teenida.

Mnjah, Eestis on ennegi lollusi tehtud, kui poliitilised ambitsioonid ja raha mängus.See Mosse repliigile lisaks.
Hulka vastakaid mõtteid tekitab see jant.
Kevadine nepijaht keelati ära, kuna EU seda nõudis, samas sülitades meie jahitraditsioonidele. Suurkiskjate küttimise poliitika tekitas samuti jahimeeste ridades nurinat, aga oleme leppinud sellega liikide mitmekesisuse huvides. Samas need otsused kõik loodust säästvad, mitte vastupidised. Ütleme nii, et nurisejate arvu võiks hinnata sinna 10 000- nde inimese juurde, aga paljukest on neid nurisejaid nüüd, kui jäetaks teerulliga haruldastest linnukestest üle sõitmata, vast mingi 1000 inimest, käputäis.
Siin ikka peaks samuti talitama põhimõttel üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
Kui see kanali idee läbi surutakse, siis on pretsedent loodud, mille najal siis teisigi sigadusi korda saadetaks.
Tsitaat:
Rein Kilk , Eesti Sõudeliidu president:

Selliselt arutledes jõuame absurdini. Kui me küsime, kas valida linnuke või sõudekanal, küsime tegelikult: miks me üldse senisel viisil elame? Kui koliksime linnadest ära maale, taastaksime hajaasustuse, nagu oli aastatuhande eest, kas siis suudaksime Eestis taastada ürglooduse?
...
On ka lihtsamaid lahendusi looduse säästmiseks. Kui loobuksime haljasaladel ja parkides muru niitmisest, looksime tekkiva umbrohu ja võsa vahele hulgaliselt lindude pesitsuskohti. Ja Toomemäe sulgemine inimestele tekitaks sinna unikaalse loodusreservaadi. Vahest alustame siis mõnest väiksemast haljasalast?

Tsitaadi lõpp.

Esimese lõigu peale ütleks, et terve Euroopa näeb vaeva, et inimesi kõiksugu vahenditega linnast eemal hoida.Kelle kuradilgi pole seda massi sinna linna vaja, ainult sotsiaalseid probleeme tekib.
Teise lõigu peale pole lihtsalt sõnu, seal ongi absurdini jõutud.

Mart, see oli häste kirjutet!
Olen viibinud hundijahil, kus Sinu poolt tsiteeritud tegelinski ja hunnikus prominente veel ei suutnud kolmele hundile umbes 60! lasuga pihta saada. See annab mõtlemisainet.

Kas sa nüüd ei liialda 60 lasku?Hunt pidi siis kinnises ja lagedas aias jooksma,et 60 lasku saaks teha.

Njah, eks see linnad versus hajaasustus ole ka kahe otsaga asi. Esimese vabariigi ajal, kui suurem osa rahvast elas maal, polnud meil loodust ollagi. Väikese liialdusega öeldes Toomemäelt Peipsi paistis, sest vahel olid ainult põllud ja heinamaad. Väga küüniliseks minnes oleks loodusele parim, kui eestis oleks üksainus miljoni(tall)linn ja kogu ülejäänud territoorium oleks reservaat. Ise eelistaks mõistagi reservaadis elamist

Praegusel kujul kui elamuehitus pressib linna piiridst kõikjal välja ja see luht muutub kohati prügimäeks, lisaks on peale igakevadist kulupõletamist kogu maa seal süsimust. Lisaks plaanitakse sinna kanti veel ühte silda üle jõe, mille vastu on üsna ebareaalne seista.. Suur tõenäolisus on, et see kõik nii jätkub ja probleem laheneb sellisel juhul ise, kuna varsti pole seal neid üksikuid linde enam pesitsemas ja siis pole ka enam midagi kaitsata.

Need väited nüüd pole küll mingid õigustused, prügi jaoks on teatavasti selleks ettenähtud kohad olemas, sellise otsuse oleme ju ise vastu võtnud teisiti talitades peaks järgnema trahv, sama kehtib kulupõletamise kohta.Inimene ju enne ei mõtle, kui rahakotist piits läbi vuhiseb ja ''jakobsonid'' lendu lööb.
Liiga palju kalkust ja tuima ükskõiksust on meis, eks aeg paneb asjad paika ja võib-olla on linnukesed sealt juba ära kolinud, seda näitavad vaatlustulemused, aga olgem ausad, et meie teeme ja meie oleme, meid ei huvita, kas see on äkki kellegi koht päikese all, selline suhtumine peaks olema hukkamõistu väärt.

Peaks ka arvesse võtma või keelama seal ümbruskonnas toimuvat ehitustegevust ja kinnitatud planeeringuid, just Ihaste ja nn tulevase kanali kaitsealaga piirnevatel aladel, sest muidu on see just mitte suur Ihaste poolne kaitseala varsti lihtsalt keset linna-elutegevust. Eks see otsus sõltu kui tugev on rahavõimu ja linnavõimu huvi kanali vastu, aga seni välajaöeldu kinnitab poolehoidu kanali ehituseks.

Need väited polegi õigustused, lihtsalt panin kirja kuidas need asjad seal viimastel aastatel on paistnud.

Kinnisvaraäri on praegu üks rahakamaid ringkondi ja laieneb igas suunas.Aga mind huvitab, kas meil Eestis ikka maksavad looduskaitsereeglid, näiteks rohunepi kohta,asugu ta siis kus tahes?Ja kui võimumeeste suu pannakse rahaga kinni ning eiratakse looduskaitset kõrgemal tasemel, no mida siis tahta tavalise inimese käest?
Tuleb siis tagasi veneaegne olukord, et kõrgematele (rahakatele) meestele seadused ei kehti ja kui tahavad siis ehitavad looduskaitsealal kus tavaehitaja köhidagi ei tohi.Ja nagu peremees ees nii sulane järgi ning milleks siis üldse jutt millegi või kellegi kaitsest?
Ning luht muutub prügilaks,see näitab ju seda , et prügimajanduses on midagi mäda, mitte ei anna õigust kanali ehituseks ja looduskaitse all olevate lindude elupaiga hävitamiseks.

Mõttetu jahumine sellel teemal. Neid näiteid küll juba reaalselt olemas, kus on võrdsemast võrdsemad ning raha paneb asjad paika. Esimese asjana meenub kohe Lennutaadi maja mererannas jne. Ikka annab "onu Villu" mingil "X" põhjendusel loa, tavainimesele mõeldud seadusest vaadatakse mööda ning elu läheb edasi. See oli nii "vene" ajal kui ka samamoodi praegu. Vene ajal lihtsalt oli tutvusi rohkem vaja. Praegu tundub asi olevat nii, et kui on pappi, siis leidub ka vajalikke tuttavaid ja pannaksegi asi paika. Koondnimetus peaks olema sellistel asjadel KORRUPTSIOON. Ei aita siin ei "roheliste" ega ka "punaste" kisa.

Järsku oleks mõistlik tekitada mingi poliitika alafoorum vms, mille all annab ajada juttu, millel suurt jahiga otsest paistmist pole?

Tõstsin siia.

BM