Jääger-online jahindus foorum

Registreerisin end lugejast kasutajaks, sest jahimeeste võrdlemine **** ei mahu kohe kuidagi hinge!
Mina ei saanud aru, kes on arg ja vabandab. Kui ikka tahad solkulaskmise pildiga laiata või kellelegi sitasti ütelda, siis lase käia. Meil üks hull vanamees ähvardas seenemutte püssiga aastate eest. Siin mõni arvab et tal olid suured munad? Viisakas peab ikka olema. Kui endal aju mahtu vähe pole ka mõtet plõksida.

Ma arvan, et sa võid konto uuesti ära kustutada ja edasi lugaja lihtsalt olla. Postitamine ei ole sinu tugevaim külg.

Ei saanud aru. Ei häbene siin kedagi. Kas sa lahtise püksiauguga käid ka ringi et näidata kui kõva mees sa oled ja mida endale lubada võid oma suurte munade juures? Kõrvaliste inimestega suheldes peab viisakas olema ja viisakust argusega segamini ajada võib vaid juhm.

Ei ole ma kuskil solkulaskmiste piltidega laianud. Ja viisakust ja väärikust mainisin ka. Keegi on vist üle rea minu juttu lugenud.

Kõlbab siingi meenutada kord vanaisa poolt elujuhiseks öeldud sõnu- tee mis sa teed, aga ära oma nimele häbi tee! Hoidkem tuli lees ja meel ergas, küll siis muu laabub.

Täna ETV2-s: http://etv2.err.ee/v/haridussaated/dokfilmid/keskkonnakuu/saated/21f8188f-8328-4016-a581-bee4574d4ce6/keskkonnakuu-safari-austria-2016

Vaatasin selle filmi ära. Igasuguseid mõtteid ja paralleele jooksis peast läbi. Esmalt see, millega mõõdame õiget ja vale, et saame üldse asjalikke hinnanguid anda.
Kunagi jagas sammal.habe mulle John Marshalli etnograafilist või siis antropoloogilist filmi "The Hunters" (1957). Viitan siin sellele osale, kus ka kaelkirjak suguharu jahimeeste poolt kütitakse.
https://archive.org/details/huntersfilmpart2
Äkki selline võrdlus aitab paremini lahti mõtestada jahinduse olemuse muutumist maailma muutumises.
Teine tähelepanek oli sümbolism filmi alguses ja lõpus. Auväärsete jahitraditsioonide kultuuriruum on vaid raamistik, mille sees enam seda auväärsust pole. On vaid hambutu millegi põhjendamine.
Mis aga puutub filmi sissejuhatavasse eesrääkijasse, siis olen pettunud. Kas mõnd asjatundlikku jahiinimest ei leidunud selle asemel, et kuulata konkreetset paikapanemist: jaht realistlikul moel on vale ja nt fotojaht õige. Samas kiitis küll filmi tegijat, et too ei võta seisukohti, vaid lihtsalt dokumenteerib. Zooloog võiks ka sedamoodi lähtuda.
http://etv2.err.ee/v/haridussaated/dokf ... ile-safari

aadu kadakas kirjutas:Mis aga puutub filmi sissejuhatavasse eesrääkijasse, siis olen pettunud.

Väga tagasihoidlikult väljendatud rohelise uusmarksisti kohta, kes kasutab väljendeid: süsteemi korruptiivne vorm- mõeldud, et valged sisserännanud korraldavad ja saavad enamuse tulust; kütitakse eba-ausal teel optika ja võimsate relvadega jne.

Minu arust on jahimehe maine nagu kajaka kaka mingis veekogus.Olenevalt tuule suunast on ta kord ühes kaldas ,siis jälle teises kaldas,või siis lahustunud olekus,teiste sõnadega,teda ei olegi.Kui tagasi mõelda enda üle neljakümne aasta pikkusele jahiteele,siis praegused nn käskijad-asjatundjad-seadusandjad-süüdistajad on nagu igapäevane nähe ja just suundumas negatiivses suunas.Kord pead kõik elava maha tapma,siis jälle ei tohi sa kedagi puutuda,sealsamas pead kellegi vara valvama 24/7,võtame teilt jahmaa ära...Kas need mõisted peavad ikka kuuluma tänapäeva jahinduse juurde?Niikaua kui need mõisted on seotud jahindusega,ongi see maine selline nagu ta täna on.Veidi värsket tuult lugesin ajalehest JAHILE ja KALALE,kus hr Korts kirjutas päris lahkava ja tõele otsa vaatava artikli,tänud talle.Nüüd küsiksin,kui kõik jahimehed loobuksid päevapealt,kas maailm muutuks siis paremaks?

https://issuu.com/mlmeedia/docs/jahile_ ... 0170427_12 Ei teadnudki sellisest lehest.

Googeldasin natuke ja sain teada, et sissejuhatavaks kommenteerijaks oli merebioloog!!! Jahindus ja merebioloogia tunduvad omavahel mitte väga seotud olevat, kui just hülged ja hanelised välja arvata. Aga zooloogina on ta õigus omale arvamusele kindlasti.

Alanud linnujaht andis panuse jahimeeste maine kujundamisele. Konkreetselt Võiste alevis Pärnumaal. Kell 6 ärkasin sellepeale, et keegi paugutab alevis. Ajasin hommikumantli selga ja läksin terassile vaatama. Ja tõesti- üks laigulises riides töllmokk on püssiga minust 90 meetri kaugusel meres ja peab jahti. Muide Jahiseaduse §3 kehtib endises redaktsioonis. Vihased naabrid kutsuvad järgmisel korral politsei.

OK, töllmokk küll, aga ma ei saa pihta miks viitad § 3-le. Oleks tänulik selgituste eest!
-----
(1) Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala.

(2) Jahimaa hulka ei kuulu:
1) planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik;
2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud.

Unt, Sa ise vastasid viitega seaduse nimetet §-le. 1) Jahimaa on jahipidamiseks kasutatav ala ja 2) jahimaa hulka ei kuulu linna, alevi, aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala. Seega jahti peetakse jahialal. Võiste Sadama tn paaritu numbriga majad alates 17 st ei saa kuidagi kuuluda jahimaa hulka, mis sest et vesi teinekord on päris õues. Pidin naabriprouale hommikul seletama, et vaatamat 27 aastat seal suviti elatud ajale, ei ole mul nii palju häbematust tema õues põmmutada. Pirital Selveri juures ojas sulistab 3 sinikaela. Millal seal jaht tuleb? Või on pealinn rohkem tiheasustatud kui mingi alev?

Tegelikult eksis see pardikütt vast hoopiski selle § ja lõike osas, kui ta väidetavalt oli 90m kaugusel su majast (terassist):

§ 25. Kinnisasja kasutamine jahipidamiseks

(2) Kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud, tohib ilma lepinguta jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest.

§ 3 osas lõppeb tiheasustusala veepiiriga ning kui seal pole ka tähistatud avalikku randa (virgestus/puhkeala) , siis voilaa, anna palju padruneid kaasas on.