Ja-jah, aivar00 ka õgel teel, meil ka kits üsna haruldaseks muutund suvi otsa nägin kodu juures vaid üksikut talleta kitse, muidu ikka neid 3-4 näha olnud, alles paaril viimasel päeval on üks sokk kahe daamega platsi ilmunud, mujal jahimaadel ka üsna lootusetu, kõik mehed kurdavad.

Seaga meil vastupidi, suvel neid praktiliselt pole, nii meie söödapõllud kui isegi talunike (herne)põllud ei meelita siga ligi, käivad nii korra üle paari nädala jahimaadelt läbi ja kõik, paikset pole. Talvel see-eest ilmuvad söötadele küll, nii et oleme saanud oma miinimumi julgelt täis lasta

Paistab jah,et loomade rohkus on tõesti kohati väga erinev.Meil tundub kitse palju olevat,hommikuga on võimalus nii 6-7 looma alati ära näha ka poolel jahimaal.Kuid rebast tundub vähe olevat,ise hommikuti aint mõnikord rebast näinud.Siga ja põder on paiksed,küllap sead söötmisest tingituna ja põdral elukohast ning natuura kaitsest,see muidugi mõjub ka sea arvukusele hästi(natuura kaitse).

OFFTOPIK: Jorri-onu, mina olen juba ammu imestanud et misasja Sa sest Naturast jahud alalõpmata. Natura iseenesest ei keela ju jahipidamist ära.

ent konkreetne Keeri-Karijärve kaitse-eeskiri täpsustab:
nii et mine ja pea jahti. praegu on lubatud.

Jorr, natuura ei kaitse iseenesest kedagi. See, et sama piiri lõikes on nüüd ka looduskaitseala, on hoopis teine ooper. Ja kui ma loen seadust (meie maadel ju pool sellest natuurast ), siis... (3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine 15. septembrist 14. veebruarini, välja arvatud jahipidamine laanepüüle (Bonasa bonasia).

Vaadates jahialguse kuupäeva, siis see on kuidagi väga hästi sattunud olema esimene põdrajahipäev Enne jahi lõppu on põdrajaht ammu läbi. Laanepüü arvukusele võiks see hästi mõjuda, aga ma ei usi, et keegi iilagi sealt mõne püü lasknud oleks, kahjuks pole ka nugiseid suurt torgitud, senini.

Ps. suvist seajahti see mõjutab kindlasti.

Ei, mitte suurte juhtide õpetust ja südametunnistust ma ei mõelnud. Tahtsin EJS jutu lõppu lisades öelda lihtsalt seda, et meie eesti jahindus näeb praegu välja nagu mingi vasallriikidest koosnev kogukond - igaüks otsib oma tõde ja igalühel on omad "reegalid". Just jahimeeste huve esindava organisatsioonina peaks EJS esindama ka Eesti jahinduse eetikat. See tähendab, et kui EJS deklareerib põhiarusaamad meie jahinduskultuurist, siis käituda kuidagi põhimõtteliselt teisiti ei oleks tema liikmeskonnale enam sobiv ega kohane. Näiteks: kui EJS deklareerib, et Eestis ei peeta jahti elektrooniliste peibutusvahenditega ja ei peeta jahti elektrooniliste öösihikutega või ka kunstvalgusega (mis on praegu vaid Jahiseaduses kirjas keelatud vahenditena), siis tema liikmeskond ei taotle mingil ajalisel arenguperioodil enam selliste vahendite kasutuselevõttu ja ei otsi mingeid JOKK lahendusi. Viimane ei tähenda aga sugugi seda, et liikmeskond selle üle arutada ei tohi. Tohib ja peabki, sest selline, jahimeest alt ülesse esindav organisatsioon, saabki oma otsuseid kujundada vaid sellel baasil mis tema liikmeskond all otsustanud on. Ehk teisisõnu - minu kujutelm sellest organisatsioonist on see, et see organisatsioon kujundab Eesti jahinduse ühtsed põhimõtted ja poliitika. KKM valab need põhimõtted ja poliitika seadusevormi. Tulemuseks on jahikultuur, mille olulisi nurki toetab seadusandlus. Praegu on meil vaid seadus ja suur osa mehi üritab seda auklikuks pureda, et tegutseda saaks võimalikult laiahaardeliselt. Kultuur selle tulemusena kannatab, sest lähtutakse tihtilugu vaid iseenda või lähiümbruse hetkevajadustest.
Mulle meeldis väga Allar Jõksi ütlemine ühes hiljutises AKs. Jutt oli mingist Peipsi äärsest vallast, kus enne valimisi elanikkonna arv pea poole võrra kasvanud. Jõks ütles umbes nii, et kui õiguslikud (juriidilised) piirid enam asja ei reguleeri, siis on aeg poliitikutel otsuseid teha.

Veelkord siis, et mõte oli selles, et kui meil oleks olemas mingi ühtne ja suhteliselt monoliitne arusaam (tees) jahipidamisest ja seadus, mis siis seda teesi toetaks, siis oleks meie jahikultuur liikmeskonnale üheselt arusaadavam. Praegu sätestab meie jahikultuuri olemuse seadus üksinda. EJS püüab seda kultuuri esindada, aga tal puudub tegelikult kontakt reajahimehega. Nii juhtubki, et selle asemel, et esindada Eesti jahikultuuri (nõus - see on tagasihoidlik ja killustunud!), tõmmataksegi endile vahel põlvpüksid jalga, pannakse alpikübar pähe ja hakatakse joodeldama. Aga sellist kultuuri juba Eesti jahimehele peale ei suru! Puu ei saa latva kasvatada kui juurte ja ladva vahel tüvi puudub.

Ma aint vihjan natuura alale,kuid kes seda kaitseala teab,siis mõistab isegi,et miks?Nimelt asuvad seal meie paremad jahimaad ja vabaks on kaitseala just põdrajahi pärast,mitte vastupidi,huvitav,et Feenipoiss seda ei tea?Aga nugist on sealt võetud küll,kuigi siis kaitseala veel polnud,laanepüüga asi kurvem.

kas Soomes tohib öösihikut jahis kasutada ? . Müügis on nad seal küll 499 EURI tükk
http://www.villenkello.fi/shop/kauppa7/ ... 6&show=all

Meie riigis kah igasugu vidinaid olemas.Aga tsiviilkäibesse müüakse väheseid.

Aga kui kasutada siledaraudset püssi asetades näiteks alumisse rauda sellise laserpadruni
http://www.trailmasteroutdoors.com/prod ... =&type=809 ja kasutades öövaatlusseadet kas siis on seaduse järgi jokk?
Laserpadrun ei ole nagu päris see mis on sihik ?

Kui selle laserpadruniga jahil vahele jääd siis küll võrdusmärk lasersihiku ja selle abinõu vahele tõmmatakse sest see ju koheselt sihik kui sihtimiseks kasutad olgugi et näeb padruni moodi välja aga padrun see kah pole sest puuduvad komponendid mis padrunil.Võid ju selle ka teibiga raudade külge kinnitada et teine raud kah asja ette läheks ja kui kinni nabitakse siis tahaks isegi kuulda mis enda õigustuseks ütled ja mismoodi välja keerutad.Edu seaduse väänamisel.

Tegelikult vist rohkem raua kokkujooksu kontrollimiseks samas, aga päris hea abinõu pimedas pukist ilma optikata laskmiseks juhul, kui rauad norm kokku jooksevad. Peaks seadusesilm tõesti puki alla tulema laed püssi tühjaks, tuled pukist alla ja tee sa kindlaks. Tea ainult, kuidas loom sellele reageerib? Kass igatahes hakkas mul laser võtmehoidja punkti käpaga püüdma.

No ei ole JOKK. Roomlased ei öelnud sententsi aegade muutumisest mitte rehepapluse ärgitamiseks. Rehi ja rehepapp olid nende kliimas tundmatud. Kas pean häbenema, et olen eestlane- ergo- rehepapp.