Alguses pisut kahtlesin, et kas sellist vastasseisu sisaldavat võrdlust üldse on mõttekas üles panna, kuid filosoofilises plaanis oleks siin pisut teemaarendust siiski.
Õigemaks läheb asi, kui vastanduvateks oleksid "maamehe mõistus" ja "linnamehe mõistus". Tegelikult pole vahet, kus füüsiliselt inimene asub, oluline on, et mismoodi ta mõtleb ning seeläbi ka käitub. Pole ju haruldane, et maal kohtab inimesi, kes käituvad nagu elaksid kuskil kesklinnas ning vastupidi. Näiteid palju.
Ikka tuleb aeg-ajalt praktikas ette, kus maamehed vihased linnameeste peale ja vastupidi, pean silmas siis jahinduslikul tasandil. Tegelikult on siis plaan pisut enam aru saada, kas elukeskkond muudab inimese mõtlemist/käitumist niipalju, et tekibki kaks põhirühma: urbaniseerunud ning looduskauge (justkui algsega võrreldes ebaloomulik) ja looduslähedane/loodustunnetusega inimene (loomulik ning õigem variant). Muidugi on veel olemas üks vahepealne variant, kus inimene on ennast tasakaalustatult jaganud mõlemale poole, elab linnas ja käib maal või vastupidi.
Üks eesmärkidest oleks ka siis vormida arusaamist, et mida inimene jahist ja jahindusest üldse saab/tahab ning kuhupoole seetõttu jahindust lükatakse.

Jube segane postitus Aadult, minu jaoks. Kui varem ma sain aru sellest vs asjast linnamehe ja maamehe kontekstis, siis nüüd enam ei saa. Nüüd tunnen, et tegemist pigem klassivahe rõhutamisega. Või olen ma millestki valesti aru saanud?

Vt Kakuke meie sinuga ei saagi aru saada, kuna elame linnas ja käime maal. Pole nagu kumbki päriselt. Aga kui Aadu sellise keerulise teema üles võttis, las tema siis seda ise ka jätkab, kuna klassivahe jms teemadel võib siin juba päris-päris mahlaseid sõnavõtte prognoosida

BM

Tänapäeva klassiühiskond ja vahed on inimeste peades. Austa ennast ja teisi ja pole probleemi, muud pole siin arvata...

Aadu ,vastus on ainult inimeste kõrvade vahel.Mõttetu jutt.

Maamehe mõistus vs mittemaamehe mõistus

Klassivahede rõhutamist kohe kindlasti ei plaaninud, ehkki sellest antud teemaarenduses ilmselt mööda ka ei pääse. Nimelt on inimese klassiline kuuluvus talle ka mõnevõrra dikteerijaks arvamuste väljendamises või üldse käitumises.
Väljend „maamehe mõistus“ leiab kasutust enamasti sünonüümina, kui räägitakse asjadest, mida laias laastus võiks panna „hea tava“ määratluse sisse. Seevastu väljend „linnamehe mõistus“ ei leia kasutamist, sest linnas eluneja ei vastandu automaatselt eelpool kirjeldatule ja oleks seetõttu ka tobedat riivet sisaldav. (Siitsaadik oleks ehk parem vastandada maamehe mõistus vs mittemaamehe mõistus). Küll aga räägitakse urbaniseerunud maailmakodanikust kui tegelasest, kes frigiidses linnakeskkonnas on minetanud oma algse, loomuliku keskkonnaga sideme ning ehe loodustunnetus on varjusurmas või lihtsalt väike. Aeg-ajalt siis soovitakse ennast rehabiliteerida midagi looduse heaks tehes. Kuidas muidu seletada näiteks äärmuslikku rohelist mõtlemist, mis väljendub tihti peaaegu absoluutses keelus inimtegevusele. Olgu siin näiteks kaitsealadel paikse inimese ja tema igipõliste tegevuste taunimine. Samas aga propageeritakse loodusesse minekut ja selleks luuakse infrastruktuuregi, mis loodust tegelikult palju enam häirib, kui „maale vanaema juurde minek“.
Aga algsema teema juurde tagasi.
Inimese sotsiaalne koondumine on tekitanud asulad, linnad ning hiidlinnad, sest nii saab inimene lihtsamalt hakkama oma eluks vajalikuga. Enamik vajaminevast tuleb aga väljastpoolt ehk maalt. Niisiis turumajandust silmas pidades toimiv süsteem nõudluse ning pakkumise osas. Ideaalis pole ju probleemi sellise linlase-maalase kasuliku suhtega. Kuna aga inimloom pole oma vajadustele (ja ka naudingutele) nn ülempiiri seadnud, siis tuleb mängu loodusressursside armutu kasutamine, kui mitte öelda ammendamine. Ja vot selle koha peal minuarust tekibki kaks erinevat mõttelaadi:
1. Maamehe mõistus, mis ütleb, et ma elan siin, ma ei lase oma elukeskkonda (ka harjumuspärast) halvendada sedavõrd, et ma enam hakkama ei saa.
2. Mittemaamehe mõistus, mis eriti ei arvesta tulevikuga ning looduse taskaaludega, sealhulgas inimesega, kes tahab jätkuvalt maal elada.
Maailmarändurid ikka toovad esile, et mis iganes maal on maaelu paigas, siis ka kogu maa nö paigas.
Võimalik, et mõtetesse tooks selgust kiikamine minevikku, kus talus ja kogukonnas saadi põhimõtteliselt kõigega kohapeal hakkama. See aga tähendas, et kui käitusid ümbritseva keskkonna suhtes valesti, siis surid lihtsalt maha. Raiusid kogu metsa ära või lasid metsa loomadest tühjaks, kasutasid valesti põlde ja heinamaid – kõik võrdus hoobilt kaosega või jätkusuutmatusega. Tänapäeval pole aga haruldane, kui lapsed siiralt usuvad, et kartul ja põdravorst tulevad poest ning eelnev jutt on nagu hea helesinine muinasjutt.
Ja selle pika mõttetsõõri järel jõuan Eesti jahinduse juurde, kus aina enam mittemaamehelik mõistus domineerimas on. Nii nagu kohalik kogukond veel mingisuguse fanaatilise omainitsiatiivi najal kuidagi eksisteerib, niisamuti ka kogukondlik jahindus, kui selline asi ehedalt üldse olemas ongi. Kuna paljudele linnas resideeruvatele on jahindusega kokkupuude nagu linlasele suvilakultuurgi, siis on üsna lihtne järeldusele jõuda, miks need eelpool nimetatud kaks mõttelaadi tihti põrkuvad.

Teema ju üsnagi õige ja aktuaalne. probleem kujuneb sellest, et nn. "linnamees" harjunud kiirema elutempoga ja tulles nädalavahetusel maale soovib seal kohe kahe päevaga enda peas kujunenud muutused ellu viia. Ja kui siis "maamees" sellele vastu on siis, tituleeritakse ta kohe "lennuki käsipiduriks" ja progressi p....sse keerajaks. Samas unustab "linnamees", et see elukas maal elab seal 24/7 ja nii 365 päeva aastas ning see on tema elukeskkond. Lihtsalt soovitus "linnameestele", ärge võtke oma tõekspidamisi teie jaoks võõrasse keskkonda kaasa ja kõik on probleemitu. Kui ei meeldi, siis keegi ei sunni teid ju maale tulema. Igas keskkonnas kehtivad oma reeglid. Maamees ei tule ju Vabaduse väljakule oma pudulojuseid karjatama.

Mida v.ttu teema see on siis nüüd??Loe ja loe aga muhvigi aru ei saa.
Üks ajab "käo jaani" ja teine annab veel nõmedamaid soovitusi.Minge magage kaineks ennast ja filosofeerige teemadel millest ise kah aru saate

Esmaspäeval proovige uuesti.

Proovin siiski täna uuesti. Kuid soovitaks Smurfil vaadata, kus see teema asub. See ongi selline koht, kus mõtted ja nende "kulgemine" ei pruugi hoomatavad olla. Kui ei saa aru, siis ei pruugi probleem olla kirjutajates. Mina näiteks ei kurda, et pole kunagi smurfidest aru saanud. Probleem ju pigem minus.

Nonii, mina olen linnamees ja jahiseltsi juhatusse kuuluva isikuna surun oma tõekspidamisi aktiivselt maameestele peale. Sest enamikul neist pole mingit pagana loodustunnetust, minul aga on haridus. Ja kui mulle hakatakse seletama, et laseme ikka põrsad suureks kasvada ja kütime ahtraid emiseid siis sihuke loba ajab harja punaseks. Metsas ja sulus käivad protsessid tiba erinevalt.
Aga loomulikult leidub ka neid loodustunnetusega mehi ja ega mina vist Aadu linnamehe määratluse alla hästi ei mahu ka.

hmmmm....mulle aadu mõtteviis meeldib.....muideks see ei tähenda seda et ma tema kõigi väidetega nõustuksin....
.....ja nendele linnameestele kes muffigi aadust aru ei saanud soovitan läbi lugeda kaks raamatut....james algridge kütt ja nikolai baturini karu süda....üks siis maailmaklassik nobeli laureaat ja teine eesti oma ugrimugri...ehk pärast seda mõistate miks aadu nii arvas....

Ma pigem väidaks, et mida aeg edasi, seda enam maainimene ise muutub linnainimeseks.

hmmmm....huvitav väide....kui seda vaadata nähtavate tunnuste järgi siis küll....aga kui mõtteviisi kontekstis siis mitte.....

võtame näiteks tänaöise esimese tõsisema lume....
linnameeste mõtteviisiga meestega täna juttu ajades oli lumi põhiteema.... et krt jälle ootamatu...kes kraavis....kes libastunud....talvekummid autole jms.... jama jälle jama selle talve tulekuga...kellele teda nüüd vaja oli....
maameeste mõtteviisiga meestega täna juttu vestes eelnimet teema polnud aktuaalne ...see oli nende jaoks lihtsalt osa loodusest...seega osa iseenesestmõistetavusest ....

Julgeks kah oma arusaamad sekka öelda."Linnamehena" käin jahil erinevate "maameeste"juures.Nagu ka teised "linnamehed".Kas siis kõik "linnamehed" on samased ja kõik "maamehed" sama sõrmega tehtud?
Üks sõber,maamees,põllumees,näiteks tunnustab ainult koertejahti(mitte segada koertega ajujahiga) suurulukile,sest klassikalise aju tulemusel jooksevad kõik loomad minema.Teine(oma sektsiooni maamees) ei luba laikasid metsa,sest laikad ajavat loomad minema.
Kumb see nendest siis "õige maamees" on,kellega teisi võrdleme?
Linnameestest kah on trobikond,kes ei oska jänese-ja põdra jäljel vahet teha.On ka selliseid,kes tunnevad floorat ja faunat paremini,kui 99% maameestest.
Keda siis me võrdsustada tahame?Mis parameetrite/omaduste järgi see "versustamine" käiks?
Liikluses ju kah sama-juhiload kõigil samad,paraku sõidumaneerid erinevad.Sõltumata päritolust.

Tsiteerin:
Sõltumata päritolust.

Vot siit see erinevus välja ju tulebki- justnimelt päritolust. Inimese "vormimine" saab alguse (nagu teadlased väidavad) juba emaüsast . Edasine juba keskkond millises laps kasvab- kas maal talus keset elavat loodust olles ise osake sellest või siis kasvõi samas külas nn. karjalauda kortermajas, kus on temal hoopis teine maailm.
Kuna aga nn. linnastumine on meil viimastel aastatel üsna kiirelt toimunud julgen väita, et enamusel on mõtted ikka rohkem "maamehelikud"- olenemata kas sa elad linnas korteris või mitte. Kuidas aga vanemad suudavad lapsele ümbritseva keskkonna toimimist selgitada (piima ja vorsti ei tehta poes ) seda rohkem nende mõtteviis maamehelik on

Kole segane jutt sai