Kogukondlik jahipidamine (Eesti võimalused)

Siia paluks filosofeerivad väljaütlemised,mis ehk kaasaegsetele mõistmatud ja tulevikus arusaamist leiavad.
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Kogukondlik jahipidamine (Eesti võimalused)

Postitus Postitas aadu kadakas »

Kogukondlik jahipidamine on Skandinaavias (veel) igati iseenesestmõistetav asi.
Kui aga Eesti varianti silmas pidada, siis asi enam nii must-valge pole. Lihtsalt eelmise ja tänase riigikorra põrkumine mõtte- ja käitumismallides on iseenesest juba suure veelahkme tekitaja, rääkimata arengumaa staatusest ülihelikiirusel heaoluühiskonda spurtimise taotlusest. Kui hakata jahiseadust muutma ja ideeks oleks kogukondliku jahipidamise tekitamine (mingu selleks siis 10 või 50 aastat), siis tuleks teha vastavaid liigutusi, mitte hakkama tehniliste vahenditega mingit arusaamatut poliitikat ajama.
Millised variandid tuleksid nö laias laastus kõnealuseks, kui rääkida kogukondlikust jahipidamisloogikast Eestis?
Kasutaja avatar
sammal.habe
Postitusi: 1180
Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm

Re: Kogukondlik jahipidamine (Eesti võimalused)

Postitus Postitas sammal.habe »

nuh, üks kogukondliku mõtlemise alge oli ju olemas - jahimaa kasutuslubade andmisel eelistati rohkema kohalike jahimeeste osakaaluga seltskondi. aga see seadusepügal vist ära muudetud?
Motorist
Postitusi: 266
Liitunud: N Mai 12, 2011 11:56 am

Re: Kogukondlik jahipidamine (Eesti võimalused)

Postitus Postitas Motorist »

minu teada ei ole sammal habe. Just sellise juhtumi kohta on olemas Tederi arvamus nn jahiseaduse vastuoludest põhiseadusele...kuskil oma kommentaaris viitasin sellele. Seal just eelistati jahimaade rendile andmisel väiksemat kogukondliku jahiseltsi, kelle maad olid jahipiirkonnas suurele nn linnameeste seltskonnale. Teder nägi selles küll põhiseaduse riivet, kuid möönis, et selline riive on lubatav piiratud ressursi jagamise korral riigi poolt. Ma ei ole spets, kuid minu arust suur osa jahiseltse ja neile renditavaid jahimaid just piirkondlikult ülesse ehitatud...või ma eksin. Muidugi meie riigi urbaniseerunud olukorras, kus üle50% elanikonnast asub linnades (sealhulgas tundmatu % jahimehi)...võib siin probleeme ülesse kerkida just suuremate linnade ümbruses. Samas kuulun ise jahiseltsi, mis asub üle 200km minu kodukohast...ja seda just põhjusel, et sealsed mehed meeldivad mulle ja ka nemad "taluvad" mind suht hästi. Minu jaoks ei ole jaht liha saamine vaid minek mõnusate meeste seltskonda vabas õhus oma vaba aega veetma...ehk siis jahti pidama.
Aga järsku Aadu selgitab täpsemalt oma mõtet kogukondlikust jahipidamisest. Kuna olen mingil määral tuttav soome jahindusega, siis võib olla saaks jutt selgem.
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Kogukondlik jahipidamine (Eesti võimalused)

Postitus Postitas aadu kadakas »

Loe "soojenduseks" teemast "Jahinduse tulevik" 04. märtsi 2010 kommentaare.
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Re: Kogukondlik jahipidamine (Eesti võimalused)

Postitus Postitas baddmann »

Hehee, Aadu Kadakas on välja visanud õige ahvatleva kinda ka minu mõtteharjutuste jaoks.

Kogukonnapõhise jahinduse mudeliga on minu meelest see lugu, et seda äkitsi ei saakski niisama ühel hetkel välja mõelda ja kehtima panna, kuna kogukonnapõhisus tundub olevat juskui selline omadus, mis peaks ise kujunema, mitte kehtestatud saama. Küll saavad üksikud reeglid loomulikult läbi nende kehtestamise jahindust kas suunata suuremale kogukonnapõhisusele või siis sellest hoopis eemale.

Mida aga saaks teha, oleks jahinduses endas (väga lai ja ähmane mõiste,kas pole) välja töötada põhimõtete kogum, millele oleks näiteks selleks valmis olevatel JP kasutajatel paslik ja ka mugav viidata ning nende põhimõtete järgimist deklareerida, hilisemalt loomulikult ka ennast kontrollides ja vajadusel oma tegevusi korrigeerides.

Mõned mõtted, mis mul endal esmajärjekorras meelde tuleksid selliste printsiipide näiteks (ei ole tingimata tähtsuse järjekorras):

* Jahindusest tulu teenimine on taunitav. Kui kogukond ise siiski otsustab jahindusest mingis ulatuses tulu teenida, siis suunatakse tulu jahindusse ja kogukondlikku tegevusse tagasi kogukonnas endas kokkulepitud reeglite kohaselt, mitte ei kasutata erahuvides, nagu näiteks MTÜ liikmemaksude vähendamiseks, MTÜ kitsa ringi suviseks joominguks, massilise lisasöötmise doteerimiseks (NB!) vms. Siiski oleks paslik silmas pidada, et tulu teenimine ei kujuneks eelistatuks tegevuseks rekreatsiooni enda ees.

* Jahindusliku üksuse üldisi ja/või avalikke huve puudutavasse otsustustegevusse kaasatakse huvigrupid (kohalikud maaomanikud, metsandus- ja põllumajandusettevõtjad ja muud maakasutajad, kohalikud elanikud, teised kohalikud MTÜd). Kaasamise viise on loomulikult erinevaid, aga märksõnadeks oleks maaomanike liikmeksvõtmine nende soovi korral ning tavaline inimlik suhtlemine.Kogukonna liikmetel ja jahindustegevuses vahetult osalejatel on juurdepääs teabele. Jahindusliku üksuse kõneisikud on teadlikud ja koolitatud persoonid, kes

* Jahindusliku üksuse otsustustegevuses võetakse aluseks parim kättesaadav praktika, mis on konkreetsetesse oludesse mõistlikult sobilik (pean siinkohal silmas teadus-ja rakendusuuringute tulemusi ja nendega seonduvaid soovitusi ehk sisuliselt seda, mida n.ö riik peaks läbi ulukiuuringute jms sisendina JP kasutajatele pakkuma).

* Eelkõige otsese jahindustegevuse käigus hoidutakse teiste isikute huvide ja õiguste kahjustamisest, loomulikult järgitakse ka õigusnorme ning väljakujunenud tavasid.

* Kogukonnale ja miks mitte ka ühiskonnale laiemalt antakse oma tegevusega selge, arusaadav positiivne signaal kokkulepitud põhimõtteid järgides tegutsemise jätkusuutlikkusest, tasakaalustatusest ning ehk veel mõnes muus mõttes paremusest võrreldes kommertslikule ärimudelile orienteeritud jahindusega.

Loodetavasti tekkis vähemalt mõne siin sõnastatud printsiibialge lugemisel meeldiv äratundimine, et ohoo, meil/naabritel/XYZ jahiseltsis ju selliselt toimitaksegi, milleks veel vaja mingeid formaalsusi põhimõtete sõnastamisel ja nende järgimise deklareerimisel? Tõsi, formaalsused, deklareerimine, jäädvustamine, avalikustamine jms on tihtipeale tülikad atribuudid nii hea, lihtsa ja loomuliku tegevuse juures nagu jahimeeste jaoks jahindus on. Aga küllaltki arusaadav peaks olema ka see, et mitte kõikjal ei ole n.ö asjad ja suhted korras ning tänapäevases maailmas ei lähe ka jahindus enam paraku tõenäoliselt lihtsamaks. Ei ole väga usutav, et Eesti jahindus pääseks mingi ime läbi vajadusest ennast hea, ausa, jätkusuutliku jms mõttes positiivsena tõestada.

Oeh, läks üle hulga aja jälle pikaks :)

BM
Kasutaja avatar
unt
Postitusi: 476
Liitunud: K Aug 27, 2008 12:40 pm

Re: Kogukondlik jahipidamine (Eesti võimalused)

Postitus Postitas unt »

Jah, kogukondlikku jahipidamisse ei sobi JOKK lahendused. Selline jahipidamine eeldab naabrite ja maaoimanike austamist. Ei saa olla nii, et mul on luba taskus ja nüüd keerutan mööda jahimaad ringi ja lastud sead/kitsed viin kokkuostu, et oma kukrut täita. Kuid eeldab ka seda, et omanik omal maal võib just niimoodi käituda ja seda tuleb mingi piirini ka kogukonna poolt aksepteerida. Ühesõnaga - piirid saavad olema, aga need piirid on kombatavad. Ehk, mulle tulevad ikka ja jälle meelde Võrno sõnad ühest saatest - kui klient on kuningas, siis peaks klient käituma ka nagu kuningas! Seda võiks siis kuidagi transleerida jahipidamisse nii, et nii suurmaaomanik kui tema maadel jahti pidav kogukonnakaaslane saavad ainult nii koos toimida kui nad mõlemad käituvad kuningatena. Kahjuks on meil sellel suunal veel palju samme astuda ja kurvastab see, et riik püüab oma senise eelnõuga just seda JOKK lahendust jahindusse väga sisse tuua, mitte aga JOKK varaianti sealt sujuvalt eemaldada.
Jahil juhtub nii mõndagi... ja kõigil pole vaja kõike teada!
Pauli
Postitusi: 1291
Liitunud: E Nov 29, 2004 4:03 pm

Re: Kogukondlik jahipidamine (Eesti võimalused)

Postitus Postitas Pauli »

Näedsas, isegi kogukonnapõhisuse arutamise juures põrkume me ikkagi jälle rahaküsimusele.
baddmann kirjutas:* Jahindusest tulu teenimine on taunitav. Kui kogukond ise siiski otsustab jahindusest mingis ulatuses tulu teenida, siis suunatakse tulu jahindusse ja kogukondlikku tegevusse tagasi kogukonnas endas kokkulepitud reeglite kohaselt, mitte ei kasutata erahuvides, nagu näiteks MTÜ liikmemaksude vähendamiseks, MTÜ kitsa ringi suviseks joominguks, massilise lisasöötmise doteerimiseks (NB!) vms. Siiski oleks paslik silmas pidada, et tulu teenimine ei kujuneks eelistatuks tegevuseks rekreatsiooni enda ees.

unt kirjutas:Jah, kogukondlikku jahipidamisse ei sobi JOKK lahendused. Selline jahipidamine eeldab naabrite ja maaoimanike austamist. Ei saa olla nii, et mul on luba taskus ja nüüd keerutan mööda jahimaad ringi ja lastud sead/kitsed viin kokkuostu, et oma kukrut täita. Kuid eeldab ka seda, et omanik omal maal võib just niimoodi käituda ja seda tuleb mingi piirini ka kogukonna poolt aksepteerida.

Oleks nagu vastuolu ja nagu ei oleks ka :M - oleneb taustsüsteemist, nagu tavaliselt.
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopis midagi hullemat.
kirp
Postitusi: 597
Liitunud: K Jaan 02, 2008 12:12 am

Re: Kogukondlik jahipidamine (Eesti võimalused)

Postitus Postitas kirp »

Kogukondliku jahipidamise mõtte arendamine on huvitav (esialgu vähemalt ajugümnastikana). Sest siit tuleb otseselt (jahinduse) reformimise põhiküsimus (nagu armastasid klassikud väljendada) - ULUKI OMAND. Teised küsimused on kõik selle esimese lahendamise lisad ehk täiendused, aga millele viitamist ja millega tegelemist praegut kasutatakse selle põhiküsimuse varjutamiseks ehk vee sogamiseks.

Ehk siis sõbrad-seltsimehed (nii vahest võib veel öelda) - käesoleva ajani kuulus uluk peremeheta varana kõigile (nagu metsas marjad, seened või miks mitte ka kruus jt. loodusvarad meite Maarjamaal). Selle ressursi kasutamist piirati mingil määral jahiseltsi liikmelisuse ja jahiseltsi piirkondadega (umbes nii, et vaid teatud isikud, kes omavad riigi poolt saadud litsentsi võiks korjata teatud piirkonnas marju). Vahemärkusena see et jahiseltsid hakkasid endi hulka uute soovijate võtmist kunstlikult piirama (seades nt. jahiseltsi suuruse ülempiiri või sugulaste eelistamise) on sisuliselt üks teravamaid vastuolusid kõigile kuuluva vara võrdse jagamise/kasutamise põhimõttega ja tugev argument senise jahikorralduse vastastele (!meid maaomanikke ei lasta ju ligi).

Uue seaduse redaktsioonis küll püütakse näiliselt jätta ulukit peremeheta varaks, aga sisuliselt viiakse see üldrahvalikust/kogukondlikust omandist teise "formatsiooni" - eraomandusse (s.t. maa omanduse ripatsiks).

Seesugune "varakapitalismuse" reeglite järgi üldrahvaliku omandi andmine ükskõik kellele (antud juhul maaomanikule) eraomandisse ongi põhiline uue seaduse idee. Kõik muud kohustused ja õigused lähevad samuti omanikule, s.h. arusaadavalt ka võimalus oma omandilt tulu teenida või seda müüa (mida RMK ka juba teeb ja mida võivad tegema hakata kummalised suurte metsaalade kokkuostjad, s.h. välismaalt).

Olen küll hästi väikene maaomanik, aga praeguses lokkava röövkapitalismi mentaliteediga ühiskonnas ei soovi ma absoluutselt uluki minekut ükskõik kelle eraomandusse (advugaadid võivad igatepidi väita, et uluk jääb ikka peremeheta varaks, aga see on JOKK-hämamine).

Jutud, et kõigel peab olema konkreetne (era) omanik ja et maaomanik on just see kõige loogilisem omanik ulukile, on nii ja naa. Enamus loodusvarasid ei kuulu paljudes maades eraomandusse. Nii ei saa "püha eramaa" omanikud (nagu mõned armastavad väljenduda) müüa ei pinnast (k.a. mulda, kive, kruusa), vett ega õhku, praegusel hetkel mitte ka ulukeid. Ka metsamarja korjamise litsentsi ei saa nad müüa kui ei tõesta ära, et nad seda kunstlikult on kasvatanud (siin võib muidugi kerge olla näidata, et korra kastekannuga kastsin ja juba olen investeerinud mustikakasvatusse 50 ha-l ehk analoogiat tuues - söödan natuke loomi ja ongi juba kasvatus). See viimane on muideks üks teemasid, mida meil eriti pole arutluse alla võetud. Aga kui lugeda viimaseid võrdlusi naabritega (oli vist viimases EJ), siis nn. hirveaiad jms. pool-kunstlikud jahiulukite haldamised on mujal tõsiseks probleemide tekitajaks mitme kandi pealt.

Ehk siis tulles teema alguse juurde tagasi - veelahe jookseb selle vahel, kas pooldame uluki jätkuvat kuulumist kogu(ühis)konnale või hoopis tema erastamist maaomanikule. See on puhtalt poliitiline küsimus ja otsus. Ja hea on, et ka mõned erakonnad (kindlasti rohkem kui üks - see protsessi algataja) on sellest aru saanud.

Kui minna kogukondliku/ühiskondliku uluki omanduse teed mööda edasi, siis tuleb ka kõik muu sinna korrektselt ümber ehitada. Nt. kogukonnas (ühiskonnas) laiapõhise arutluse tulemusel kokku leppida kes ja kuidas ulukiressursi haldab, kas on eetiline kasu(mit) saada kõigile kuuluvast ressursist või kui kasum tekib, siis kas ei ole eetiline osa sellest ikkagi üldisesse hüvangusse (kasvõi loodushoiu alal) tagasi investeerida jne. Siin on väga palju küsimusi läbi mõelda, aga kõik nad tulevad alles peale peamist - omanduse-otsust. Kui ulukid eraomandusse antakse,siis viimasel juhul on tegemist lihtsate kapitalismi reeglitega - "raha mulle kurgid sulle".

Per aspera ad astra!
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Kogukondlik jahipidamine (Eesti võimalused)

Postitus Postitas aadu kadakas »

Kui vaadata tänase Eesti kogukonna poole, siis leiab päris hulga erinevaid, mõned rivistaksin:
1. Kogukond on katkematu niidina toiminud tsaariajast siiani. Taasiseseisvumisel suudeti identiteet "meenutada" ning seljad kokku panna. Ütleme, et tegemist nö põlisrahvaga. Tegelikult saadakse ühtmoodi hakkama, tehku seadusmehed üht või teistmoodi.
2. Kogukond ei mäleta Eesti aega, tegemist nõuka-aja kogukonnaga. Tegelikult saab päris hästi hakkama, on toimiv, kuid väärtushinnangud on kohati kõvasti paigast ära (selline soft Homo soveticus). Võimalik, et aktiivsemad turismiärimehed.
3. Nõuka-aja kogukond, mis on tekkinud maale külakogukonna lõhkumise järel ning koondunud "pilpaküladesse". 20 aasta jooksul on seal inimesed 3-5 x vahetunud, kuna kogu elu on keerlemas vaid kohaliku põllumajandusettevõtte, sisuliselt uuenenud kolhoosi ümber. Tõsiseltvõetavad talud nigelalt esindatud. (paadunud Homo soveticus). Jahinduslik korratus, kui ei satu olema turismiaspekti. Viimane toimetab nii nagu heaks arvab.
4. Linnakogukond. Siin võib eristada neid, kes tasakaalustatult jagavad ennast linna- ja maaelu vahel (maatalu koos esivanematega või ilma, suvila kuskil), kuid rõhuv enamus nö "paadunud linnainimesed", kes tevikust enam sotti ei saa ning rahulduvad puiestee või pargi "looduseks" nimetamisega ning rabavaate nägemisega infoekraanilt.
Ning Eesti kontekstis ei saa mööda ka välismaalastest, kes meie maal omavad küll maad, kuid pole maaomanikud põlisrahvale kohaselt. Eesti on neile atraktiivne perifeerija. Kui nüüd jahindusse tagasi pöörata, siis osa välismaalastest siin maad ei oma, kuid nad kuuluvad meie jahiseltsidesse. Selline suhe baseerub enamasti siinsete inimeste sõprussuhetele ning pole eriti seotud ühegi kogukonnaga (kui võõrustajapere välja arvata). Nendest, kes siin turismijahil käivad või lihtsalt ennast välja elamas käivad, pole mõtet palju kogukonna kontekstis rääkida, kuid samas mõjutavad sellised "meie meeste" ärid palju kohalikku kogukonda.
Üheks oluliseks osaks on saanud tegelikult sõpruskonnajaht, mille puhul kogukond polegi eriti oluline ning see viimane on avatud ning ei ole vaid sisemaine liikumine.
Siili
Postitusi: 416
Liitunud: E Aug 09, 2004 10:23 pm

Re: Kogukondlik jahipidamine (Eesti võimalused)

Postitus Postitas Siili »

Kogu see arutelu on kena küll,keegi juba liidab ja korrutab oma varanduse kasvu,seoses sellega,et loomad kuuluksid ükspäev äkki talle.Nii rumal ei ole olnud ükski riigikord seni,et oleks ulukit enda omaks pidanud.Põhjus on liht labane-omanik peaks kogu uluki tekitatud kahju korvama.Avariid,ka surmaga lõppenud,taudid,rüüsted,jne.Seaduse järgi peab omanik garanteerima,et tema pudulojus 24h oleks valvatud iga jumala päev.Lisagem sinna juurde veel selle,et loomal on jalad all.Magab minu metsas aga sööb naabri vilja ja kartulit või vastupidi ja üldse on ta ükspäev mitmekümne kilomeetri kaugusel.Nimetame seda moodustist siis kogukonnaks või kuidas tahes, on vaid üks suur vastuolude moodustis.Ja siis vannutakse tulist kurja,et need elukad oleks tema varanduse hulgast jälle kadunud.
kirp
Postitusi: 597
Liitunud: K Jaan 02, 2008 12:12 am

Re: Kogukondlik jahipidamine (Eesti võimalused)

Postitus Postitas kirp »

Hakkab looma.
Omanduse ja õigustega kaasnevad kohustused. Ja üpris raskesti lahendatavad probleemid. Ei suuda meie riikki teege äärde loomabarjääre teha, mis mujal suurematel teedel üpris tavalised, mis veel väiksemast omanikust rääkida. Ja see on vaid üks aspekt paljudest. Sestap riigivõim ministeeriumi amentnike suu läbi hauduski valmis plaanikese kaks kärbest ühe hoobiga lömastada - saada lahti koormavatest kohustustest ja asjade ajamisest ning konkreetsete niiditõmbajate isiklikumat laadi huvid - kui miskit ärastatakse, eks ikka puduneb piskut.
Seda et kogu maaomanike kogum uute kohustuste pärjatakse (ja seda konkreetselt omanikult küsimata, kas ta üleüldse tahab), pole eriti arutatud. Miskipärast nähakse vaid seda kummaliselt kiirelt tõusnud roosat "kasusaamise" udu. Küsimata endalt, et kas jahindus ka praeguste suhteliselt väikeste maksude ja kahjustus kompensatsioonide puhu positiivse bilansiga on. Seda viimast mõistsid meite esivanemad selgemini kui meie kui mitu tuhat aastat tagasi rändajast jahimehest paikseteks põlluharijateks muutusid. Jah jahipidamine vedas tänase päevani välja, aga väga kõrvalise tegevusena, pigem hobi, elustiili, loodusega olemise vms.-na.
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Kogukondlik jahipidamine (Eesti võimalused)

Postitus Postitas aadu kadakas »

baddmann kirjutas:* Kogukonnale ja miks mitte ka ühiskonnale laiemalt antakse oma tegevusega selge, arusaadav positiivne signaal kokkulepitud põhimõtteid järgides tegutsemise jätkusuutlikkusest, tasakaalustatusest ning ehk veel mõnes muus mõttes paremusest võrreldes kommertslikule ärimudelile orienteeritud jahindusega.
Aga küllaltki arusaadav peaks olema ka see, et mitte kõikjal ei ole n.ö asjad ja suhted korras ning tänapäevases maailmas ei lähe ka jahindus enam paraku tõenäoliselt lihtsamaks. Ei ole väga usutav, et Eesti jahindus pääseks mingi ime läbi vajadusest ennast hea, ausa, jätkusuutliku jms mõttes positiivsena tõestada.
BM


Tervikteksti killustamine pole ilmselt kõige viisakam, kuid tahtsin üht Baddmann`i mõtet eriti esile tõsta. Põhimõtteliselt on vaja kasvõi pisikest alget, et hakkaks nö "sooja õhku" tulema. Et Eestis hakkaks asenduma halvasti korraldatud (enamasti) või vildakas kommertsjaht kogukonnapõhisega.
Vältides liigteoreetilisust, toon näite Soomest, ilukirjandusliku jutukesena:
Suur saalitäis rahvast. Vast oma 300-350 on koos. Väikesed ja suured lapsed, taadid ja memmed sealhulgas. Laudkonnad kopeerivad perekondi ning on täis sinki, vorsti, rulaadi ja muid hõrgutisi, loomulikult ka koduõlu ja kodukali, ehk miskit veelgi nagu poolsalaja põuedest... Laval on põdrajahimeeste laulukoor ning taga oma küla bänd. Tervitussõnad tähtsamad ning vabamad ja söömaaeg võib alata. Põtradest ja hirvedest on jagunud piisavalt kõigile, vaid maks on eelnevalt jahimeeste poolt jahimajas "pintslisse pandud" - sest nii on tavaks. Vahepeal kutsutakse lavale erinevaid inimesi, kes on miskit kogukonnale olulist teinud ning jagatakse kingitusi. Ette astub jahimehi, perenaisi, lapsi. Põdrapeied on sellelgi aastal korralikud. On aasta lõpp, varsti on uute plaanide tegemise aeg...
PS! Eelnev jutuke baseerub tegelikkusel :D
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Re: Kogukondlik jahipidamine (Eesti võimalused)

Postitus Postitas aivar00 »

See näide on juba ideaalne. Tõenäoliselt osa seltse kompavad ka nn. maaomanike kaasamise variante. Meie selts on mitmed aastad järjest kuulutanud valla lehes - ühisjaht piirkonna maaomanikega. Siiani on ka õnneks läinud- igal aastal oleme põdra saanud, selle vorstiks teinud ning jaganud võrdselt kõigi ühisjahis osalenute vahel. Lisaks maksale on tavaliselt lastud ka kits (juhuks kui põtra ei saa) ning sellest on ka kotletid tehtud. Ühesõnaga korralik jahipäev+ õhtul korralik kõhutäis ning mõnele ka peatäis :lol: .
Alguses asi ei tahtnud vedu võtta, nüüd juba mitmed maaomanikud uurivad - kas naisi-lapsi võib kaasa võtta? See neile suur elamus. Kahjuks selliseid maaomanikke aga on ikkagi väga vähe. Meie üritame ikkagi edasi ning loodan, et kui sellel hooajal tuleb kasvõi 2-3 maaomanikku jälle juurde, siis võidame kõik. Jahimehed saavad tundma maaomanikke ja maaomanikud näevad ka jahimehi. Sellega peaks olema välistatud konfliktide võimalus miinimumini ning tutvustatud ka maaomanike kogukonnale kuidas reaalselt jaht toimub.
ikka lõbusalt
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: Kogukondlik jahipidamine (Eesti võimalused)

Postitus Postitas kakuke »

Ma ise nuputanud isekeskis, et mis asi see tõuke annaks, et kogukonnapõhisus üldse toimima hakkaks ja ei oleks seda rahavalu, mis kõik ilusa rikub. Nii palju kui ka ei mõtle, oleks esimese asjana vaja jahi juurest välja rookida sõna äri. Mis oleks, kui jahiga seonduva rahaks tegemine oleks tabu? Ma arvan, et asi oleks puhtam nagu näiteks praegu omas kodus kasvatatud sea omaks tarbeks tapmine. Raha ajab igal pool inimesed tülli.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Kellapoiss
Postitusi: 149
Liitunud: K Nov 01, 2006 5:05 pm

Re: Kogukondlik jahipidamine (Eesti võimalused)

Postitus Postitas Kellapoiss »

Kui vanasti lasime 2-3 siga nädalavahetusel suure seltskonnaga-ei olnud selliseid meestevahelisi probleeme .Aga kui riik surus uluki arvukuse taevasse ja tegi ulukist kauba-riid kohe majas.Aga juttu oli siin kogukonna ja jahimeeste vahelistest toredast suhtlemisest.Siin toodi häid näiteid.Mina toon näite teisest seinast.Hiiumaal on jahiselts,kes oma kodulehel kutsub maaomanikke mädapaiseteks. Meil on veel palju maad minna-kui jalad vaid viia tahavad
Vasta