Aeg-ajalt tasub mõtelda jahinduse olemuse üle.

Siia paluks filosofeerivad väljaütlemised,mis ehk kaasaegsetele mõistmatud ja tulevikus arusaamist leiavad.
Kasutaja avatar
sammal.habe
Postitusi: 1180
Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm

Aeg-ajalt tasub mõtelda jahinduse olemuse üle.

Postitus Postitas sammal.habe »

EJS on jahikultuuri propageerimise kilbile võtnud: 2013 on jahimeestele jahikultuuri aasta
Tuntud hr. Lillemäe annab viimases Sinu Metsa numbris oma tuntud kvaliteedis avalöögi (vt. lk.13) - ja ehk tõesti oleks aeg mõelda, kas eesti jahikultuur peab olema saksik kaabu- ja pasunakultuur - või pigem on oluline ja esmatähtis mehe (naise) ja looduse vaheline suhe.
Kas peame meie vaatama Euroopa poole - või pigem soome ja skandinaavia naabrite tõekspidamisi silmas ja meeles pidama?
Nagu viidat artiklis kirjutatakse - Aeg-ajalt tasub mõtelda jahinduse olemuse üle. Ka selle üle, kes on "reajahimehed" ja kuidas neid ulukeid ikka metsast välja kantakse ning tulede valgel ning pasunate kaikumise saatel austatakse.
Vaat sellise mõtte paiskaksin filosoofia hämaratel alleedel mõlgutamiseks.
Kasutaja avatar
H:Owl
Postitusi: 172
Liitunud: E Nov 19, 2012 3:30 pm

Re: Aeg-ajalt tasub mõtelda jahinduse olemuse üle.

Postitus Postitas H:Owl »

Et teema on ikka väga lai ja ajab siirdeid nii majandusse, bioloogiasse, kultuurilukku, poliitikasse ja kuhu kõik veel, püüan laialivalgumise vältimiseks midagi arvata sellest müstilisest EUROOPALIKUST JAHIKULTUURIST.
On loomulik, et Eestis mõeldakse euroopaliku jahikultuuri all eelkõige saksa jahikultuuri. Kindlasti oli muistsel ajal olemas ka eesti hõimudele omane jahikultuur. Tõenäoliselt oli see kogukonnakeskne. Uus kultuur tuli Euroopast miski 700 aastat tagasi koos sakslastega ja oli (maa)omanikukeskne. Nõuka ajal kehtestati taas midagi kogukondliku jahikorralduse sarnast aga seegi (vähemalt Eestis) saksa jahitavade sugemetega.
Ja ei olegi siin siis midagi imestada, kui hästi kõlavad kokku uue jahiseaduse eelnõu ja üleskutsed `veelgi sügavamalt juurutada euroopalikku jahikultuuri`, kus on laigulistes riietes ja nokkmütsis ajajad ning kaabudes ja Hannes Võrno tikitud peenvillastes vestides kütid. Esimeste asi on eelkõige loodust ja loomi tunda, teised pigem puhuvad ilusti pasunat ja teavad ilmeksimatult kuidsapidi kuuseoks tuleb lastud kuldi peale asetada. Igaüks teadku oma kohta!
On siiski ka erandeid (kes teadupärast reeglit kinnitavad). Tean vähemalt ühte sakslasest jahimeest, kes ütleb, et talle meeldib Eestis jahil käia eelkõige sellepärast, et siin on säilinud loomulikud suhted jahimehe ja looduse ning jahimeeste endi vahel. Saksamaa jahti nimetab ta `suuresti operetlikuks pooside võtmiseks`.
Ja mis tähendab öelda hüvasti
kärmele ponile ja jahile?
Elu lõppu ja kiratsemise algust

Pealik Seattle?
hundikütt
Postitusi: 1007
Liitunud: R Veebr 19, 2010 7:13 pm

Re: Aeg-ajalt tasub mõtelda jahinduse olemuse üle.

Postitus Postitas hundikütt »

(y) (y) (y) (b)
skog
Postitusi: 150
Liitunud: R Mär 30, 2007 12:28 pm

Re: Aeg-ajalt tasub mõtelda jahinduse olemuse üle.

Postitus Postitas skog »

Ei teagi miks, aga tekib ka endal sisemine tõrge, kui öeldakse, et liigume euroopaliku jahikultuuri poole. Pasun ja kaabu on toredad asjad. Tihti tuleb selle sama kaabu alt palju häid ideid ja mõtteid, aga nende ideede praktiline teostus langeb drastiliselt kaabustatuse puhul. On vaja mõlemaid, nii kaabusid kui villaseid kampsuneid. Jah, ka villane kampsun võib väga jahikultuurne olla.
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Aeg-ajalt tasub mõtelda jahinduse olemuse üle.

Postitus Postitas aadu kadakas »

Sõna`kultuur`EE järgi on muuhulgas „ühiskonnaelu eriomane korrastus, milles kajastub inimolemise ja –tegevuse kvalitatiivne erinevus mis tahes bioloogilisest eluvormist“. „Sisult on kultuur teadmiste, väärtuste, käitumisnormide, mõtlemistüüpide, uskumuste, stiilikaanonite jms. ühiskonnaelu intellektuaalsust väljendavate nähtuste kogum, mis saab sotsiaalselt toimida üksnes materialiseerunud kujul, s.o. konkreetsete inimeste vahendatuna läbi kindlate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide, vormununa esemelises keskkonnas ja suhtlemiskeeltes“.
Esmalt siis see, et inimene pole kala või mõni muu looduselajas, vaid sootuks keegi kõrgematasemelisem. Vähemalt peaks olema. Siiski on inimkond oma arengus läinud omatahtsi suunas, mis näikse olema vastanduv algselt mõeldule.“ Looduna looduses“ on asendunud “inimesena omaloodud tehismaailmas“. Kui võtta kasvõi metsanduslik mõiste `kultuur`, siis tegemist on enamasti inimese ettekujutusega metsakasvatusest (ja mitte kasvamisest), mitte looduse universaalsust (täiuslikkust) arvesse võtva tegevusega. Lihtsamalt on inimese eesmärgid lühiajalised ning omakasupüüdlikud ning universumi seisukohalt ka mõttetud. Tähelepanu peaks aga pöörama asjaolule, et inimene saab oma tehismaailma ikkagi teostada selles samas universumis ning olemasolevas keskkonnas. Niiet inimene on oma tegemistes nagu bakter organismis.
Kultuur oma olemuselt on seega vägagi inimesekeskne ning üksnes kõrgemate väärtuste poole püüdlemisel saavutab mingilgi moel mõistliku (mõeldud) taseme. Ehk mida rohkem inimkond ette kujutama hakkab, et saab ilma Loojata (või see miski või keski, mida iga inimorganism ju tunnetab) hakkama, seda lootusetumasse olukorda end paneb.
Rääkides jahikultuurist, siis ka siin on inimesel valik, kuidas ta seda ette kujutab ja praktikas ellu viib. Kas on see koopiasegu mõnedest pikaealistest kultuuridest, vürtsitatud rehepaplikult toimetuleva , subjektiivse nõuka-aegse lähenemise või üliisikustatud joonega. See pole niivõrd oluline. Tähtsam on see, kuidas meie „kultuur“ ühildub universumi toimimisega.
Seega pole esimesena tähtis mitte kaabu, pasun ja muud “kellad ja viled“, vaid et me oma sissekodeeritud intellektuaalse tasemeni kuigivõrdki küündiksime.
Mis puutub „reamehe“ või „siniverelise“ telge, siis ka siin võib mõtiskleda taseme üle. Jahikultuuri seisukohalt on vajalik, et sõltumata sotsiaalsest positsioonist veaksid kõik oma rolli ja taseme välja.
Ning jahikultuuri seisukohast pole meil vaja tegelikult peale "po stakanu" võtmist tikitud saksa rahvusriietega+kaabu soome jenkat tantsida. Muidugi jah, rahasaamise seisukohalt on see siiski vajalik.
Kasutaja avatar
H:Owl
Postitusi: 172
Liitunud: E Nov 19, 2012 3:30 pm

Re: Aeg-ajalt tasub mõtelda jahinduse olemuse üle.

Postitus Postitas H:Owl »

Muidugi on kaabu ja pasun toredad asjad. Tahaksin siiski kaabut kanda sellepärast, et see on praktiline ja mugav, mitte seepärast et `kogu Euroopa teeb nii`.Pasunat (või sarve) oleks ka tore kasutada info edastamiseks praegu lokkava raadioamatörismi asemel. Pidurdaks mõne mehe nakkusliku logorröa levimist jahiseltsilistele.
Ei taha alavääristada Saksa jahikultuuri, mis on omal kohal seal, kus ta omal kohal on.Ei näe midagi hullu ka selles, kui sealt midagi äraproovitult sobivat või omasena tunduvat üle võetakse.
Mind teevad ärevaks ja kahtlustavaks püüded seda kõike nö `täispaketina`peale suruda justkui põhiseadusliku kohustusena või olemuslikult ürgomasena.

Muide, aadu kadakale
Sinu tekstid tunduvad olevat minu jaoks kohati pisut liiga sofistitseeritud. Kas Sa selgitaksid ehk pisut lihtsamalt, mida Sa sellega
Kas on see koopiasegu mõnedest pikaealistest kultuuridest, vürtsitatud rehepaplikult toimetuleva , subjektiivse nõuka-aegse lähenemise või üliisikustatud joonega

ikkagi mõtlesid?

Vabandust!
Ja mis tähendab öelda hüvasti
kärmele ponile ja jahile?
Elu lõppu ja kiratsemise algust

Pealik Seattle?
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Aeg-ajalt tasub mõtelda jahinduse olemuse üle.

Postitus Postitas aadu kadakas »

Eks ikka seda, millistest lätetest saab kokku ammutatud meie tänane jahikultuur. Eelpool nimetatud suurimad mõjutajad saksa ning vene (sealt ka ilmselt prantsuse; omaette arutlus on, mida üldse vene kultuuriruumis on päris oma) jahikultuur ning lisaks ihalus skandinaavia vastava suunas. Lisaks on erinevad eeskujud ning mõjutused nii nõukogude ajast kui ka tänastest arengutest. Kuna ma nimetasin rehepaplikku, siis oleks hea tsiteerida Kivirähki. Loen seda üheks parimaks ilukirjanduslikuks eestlase olemuse seletuseks. Tegemist on rehepapi ning tema kratt Joosepi vahelise vaidlusega.
„ Nojah, puugi ja krati hädad teid ei huvita,“ urises kratt. „Nemad peavad teid ainult orjama, aga kui siis selle töö eest õiglast tasu nõuavad – hinge, nii nagu kokku lepitud, siis on pahad pealegi! Te olete vargad! Varastate parunilt, varastate teineteiselt ja varastate põrgult, aga maksta ei taha kunagi.“
„Meil pole, millega maksta,“ vastas rehepapp. „On vaid seesama, kokku näpatu. Ja siis veel elu – mis kõlgub niigi pidevalt ämblikuniidi otsas. Mets on täis tonte ja hunte, tõved luuravad põõsastes, katk võib iga hetk sisse astuda, mõis kamandab oma tahtmist mööda. Meie elu on samuti varastatud, ja iga päev peame seda igasugu vigurite ja trikkide abil uuesti näppama, et homseni hinges püsida. Kui me hakkaksime ausalt kõige eest maksma, mis meist siis saaks? Meid polekski, ja poleks ka sind, Joosep, sest keegi teine ei viitsiks vanadele luudadele ja saunavihtadele Vanatondilt hinge sisse kaubelda. Nad sõidaksid hoopis paadiga mööda tõrvikutest valgustatud jõge, mängiksid pilli ja laulaksid oma daamidele ning peaksid vahepeal lahinguid, kappaksid hobustel ning hukkuksid kangelastena, ning neist tehtaks laule ja nende näod raiutakse kivisse.“
Kasutaja avatar
Beretta
Postitusi: 1452
Liitunud: T Nov 25, 2003 4:47 pm

Re: Aeg-ajalt tasub mõtelda jahinduse olemuse üle.

Postitus Postitas Beretta »

Kiviräha tsiteerimisega avame küll meie olemust kuid eemaldume kahjuks teemast.
Jahikultuur ei ole pelgalt kaabu ja pasun. Siinjuures pean tunnistama, et sobival juhusel kannan jahis kaabut ja pole kaunimat jahipäeva kui ühisjahi puhub lahti oskaja jahipasuna mees.
Julgen väita et esimese teene meie jahikultuuri arendamisel on teinud soomlaste Erätukku oma Jahti-Jagt riietusega. Kui jahimehel ei ole päris ükskõik mis tal jahil seljas on, võib järgmiseks loota, et ta ei togi haavatut ulukit jalaga ja oskab ehk selle väärikalt surmata ega istu lastud põdrapullile pildistamiseks selga. Kui nende asjadega ühele poole saab, võib rääkida sellest, et kütiliinis ei lase kõrvalküti või ülejärgmise mehe eest looma. ..... Ja seda juttu jätkub kauemaks.
Grumpy old man
tihane
Postitusi: 75
Liitunud: N Jaan 20, 2005 10:06 am

Re: Aeg-ajalt tasub mõtelda jahinduse olemuse üle.

Postitus Postitas tihane »

Beretta kirjutas:Julgen väita et esimese teene meie jahikultuuri arendamisel on teinud soomlaste Erätukku oma Jahti-Jagt riietusega. Kui jahimehel ei ole päris ükskõik mis tal jahil seljas on, võib järgmiseks loota, et ta ei togi haavatut ulukit jalaga ja oskab ehk selle väärikalt surmata ega istu lastud põdrapullile pildistamiseks selga. Kui nende asjadega ühele poole saab, võib rääkida sellest, et kütiliinis ei lase kõrvalküti või ülejärgmise mehe eest looma. ..... Ja seda juttu jätkub kauemaks.

Nõus! Kui oleks selline auhind nagu "Eesti jahikultuuri edendamise eest", siis esimene auhind läheks küll Erätukkule...
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: Aeg-ajalt tasub mõtelda jahinduse olemuse üle.

Postitus Postitas kakuke »

Ma jälle tean ütelust, et riie ei riku meest. Ei taha uskuda, et kui mühakale/matsile tõmmata selga Härkila, tagumiku alla länkar suruda ja pihku Krieghoff, et sellest kohe härraks muutuks. Pigem on elu näidanud, et läheb veel rohkem õhku täis ja sõidab selle kõigega kõigest täiega üle.
Need viled ümber jahi on toredad, kui tegemist on pühapäeva/pidupäeva jahiga, paraku igapäevajahinduses hästi seda ette ei kujuta. Peene ülikonnaga pole kunagi kraavi kaevatud va tolad. :D
Minu meelest on kõige olulisem see, mis inimese sees toimub, mitte see nn dekoor. Samas pole sinna miskit parata, kui mõni loomult ongi paabulind.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Re: Aeg-ajalt tasub mõtelda jahinduse olemuse üle.

Postitus Postitas aivar00 »

Kakuke -TEN POINTS (y)
ikka lõbusalt
Kasutaja avatar
Beretta
Postitusi: 1452
Liitunud: T Nov 25, 2003 4:47 pm

Re: Aeg-ajalt tasub mõtelda jahinduse olemuse üle.

Postitus Postitas Beretta »

kakuke kirjutas:Minu meelest on kõige olulisem see, mis inimese sees toimub.

sinna ma ju üritasingi tüürida oma jutuga ehk lihtsamalt- aukartus elu ees peab olema, siis võib arvata, et ka käitumine (antud juhul jaht) on väärikas. Kui me tahame väärikalt jahti pidada on paratamatult kuskil tähtsusjärjekorra tagapool riietus, et ei näeks välja nagu juunipöördeks kohaletaritud petseri proleet. Kakuke, kas kujutad ette, et ma lähen kaabuga ja Sasta ülikonnas kopratammi lõhkuma?
Riietusest tuli meelde Estonia ball kuskilt 94-või 95, kuhu üks tuttav olin tulnud kärtspunases pintsakus ja heledates pükstes. Hilisemad ballid millegipärast meeles ei ole.
Grumpy old man
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Aeg-ajalt tasub mõtelda jahinduse olemuse üle.

Postitus Postitas aadu kadakas »

Jahikultuuri üheks osaks on kahtlemata riietus. Küll oleks hea, kui praktilisus, oma sisemine rahulolu ning rahvuslik uhkus kajastuksid otseselt jahiriietuses. Ning vastavaks jahiks sobivad valikud. Ja nagu ma varem arvasin:
Jahikultuuri seisukohalt on vajalik, et sõltumata sotsiaalsest positsioonist veaksid kõik oma rolli ja taseme välja.
Küllaltki palju on ju foorumi aruteludest jooksnud läbi ju seda, et milline jaht meil domineerib ning kas pole liigpalju seda nn "lihajahti". Vast teatud väiksemate ulukite (lindude) jahiga on võimalik välja vedada see jahipäev kui rõõmupäev. Vabandust. Tegelikult saab seda iga jahiga. Tahtsin lihtsalt väikeulukijahi propageerimisega esineda.
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: Aeg-ajalt tasub mõtelda jahinduse olemuse üle.

Postitus Postitas kakuke »

Beretta, Sind ma silmas otseselt ei pidanudki, pigem tuli silme ette foto ühest aktivistist, kes kaabut ja pasunat promob, kuidas see koprajahis just kaabu peas esines. :D
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Kasutaja avatar
Beretta
Postitusi: 1452
Liitunud: T Nov 25, 2003 4:47 pm

Re: Aeg-ajalt tasub mõtelda jahinduse olemuse üle.

Postitus Postitas Beretta »

aadu kadakas kirjutas:Jahikultuuri seisukohalt on vajalik, et sõltumata sotsiaalsest positsioonist veaksid kõik oma rolli ja taseme välja.

Eks ta ole, kes millise rolli võtab: ühed teevad jahti, mõni esineb. Nimetet esinejale on siin hinnag vist juba antud.
Grumpy old man
Vasta