Põlualune atavism - jahikirg

Siia paluks filosofeerivad väljaütlemised,mis ehk kaasaegsetele mõistmatud ja tulevikus arusaamist leiavad.
Kasutaja avatar
H:Owl
Postitusi: 172
Liitunud: E Nov 19, 2012 3:30 pm

Põlualune atavism - jahikirg

Postitus Postitas H:Owl »

Seda lugu ajendas mind kirjutama siinseski foorumis "Vibu" teema all kajastamist leidnud Tartu Postimehe vibujahi teemaline artikkel ja mõned selle kommentaarid. Selgub (või tundub ainult mulle), et mittejahimehe(naise) jaoks on paljude neile tuntud jahimeeste hulgas ainult mõned üksikud "õiged ja eetilised" isendid. Need, kes lähevad jahile kohusetundest, mingit neile pandud ülesannet täitma ja soovitavalt vastutahtmist! Ehk siis nii, et laupäeva varahommikul ütlen oma unesegasele voodisoojale kaasale et: "Kallis, ma tahaks küll sinuga koos siin veel mõne õdusa tunni veeta ja pärast sõpradega jalgpalli vaatama minna, aga mulle teeb muret põtrade liigne arvukus meie jahimaadel, mistõttu olen nüüd kahjuks sunnitud jahile minema."
Ja niisugune kuvand "õige ja eetilise" jahimehe ajenditest ei ole omane ainuüksi ainult spinatit ja sojat söövatele ja naftasaadustesse riietuvatele puristlikele empaatidele, vaid hoopis laiemale, asjasse lähemalt mittepühendunute seltskonnale ehk siis ühiskonna enamikule.
Märkan ju isegi, et jahimehed kipuvad, suheldes mittejahimeestega, liigselt (minu meelest) rõhuma oma loodust reguleerivale funktsioonile. Atavismist nimega jahikirg häbenetakse "võõraste" seltskonnas juba üldse iitsatada. Selline hämamine oma tegelike ajendite teemal tekitab ju kõrvaltvaatajates segadust ja vajutab meid järjest sügavamale pooltõdede ja silmakirjalikkuse sohu.
Millal ometi, ja miks, on meie ühiskond muutunud nii "täditsevaks" (vist Marko Matvere määratlus), et jahikirge tunnistanu peab varsti kartma hakkama midagi keemilise kastreerimise sarnast, et "normaliseerituks" saada?
Võibolla tõesti oleks taktikaliselt tark ennast veel õigel ajal teatud vähemuseks kuulutada ja koos homodega paraade hakata korraldadama oma õiguste kaitseks!
Ja mis tähendab öelda hüvasti
kärmele ponile ja jahile?
Elu lõppu ja kiratsemise algust

Pealik Seattle?
Messer
Postitusi: 225
Liitunud: T Nov 30, 2010 9:17 pm

Re: Põlualune atavism - jahikirg

Postitus Postitas Messer »

See kõukumus :wink: on ka minul olemas.
Maailm meie ümber koos valdava enamuse arvamusega on muutunud. Ja ei saa öelda, et just kõige õigemas suunas. Aga natukene peame sellega arvestama, et ujume nii ehk naa vastuvoolu. See on aga õige, et rääkida tuleb õigest jõust. Sellest mis rähnipoja puu otsa ajab ja seda põlvest põlve. Usutav ja arusaadav on see jutt aga enamjaolt ainult siis kui jahimehed omavahel neid asju arutavad.
Kasutaja avatar
Mägilanna
Postitusi: 197
Liitunud: L Mär 03, 2012 10:39 pm

Re: Põlualune atavism - jahikirg

Postitus Postitas Mägilanna »

Väga hea teemapüstitus! (y) Kirjutasin ka pikema vastuse sellele tekstile (loomulikult küll eelkõige läbi vibujahi võtme, kuid teema kokkuvõte on järgmine ja sobib mu meelest hästi ka siia teemasse:
"Kokkuvõtteks tekkis mul hoopis uus ja pigem filosoofilist laadi küsimus - kui jahil käib erinevates riikides 1-6% elanikkonnast, siis kui palju tavakodanik sellest üldse teada saab või peaks? Milline on mittejahimehe teadmiste minimaalne tase, mis võimaldab mõistlikku dialoogi?"
"The more you practice the luckier you get!"
Fred Bear
Kasutaja avatar
unt
Postitusi: 476
Liitunud: K Aug 27, 2008 12:40 pm

Re: Põlualune atavism - jahikirg

Postitus Postitas unt »

H:Owl, Sa oled väga hästi väljendanud just minu eileõhtuseid mõtteid. Aga ei suutnud neid nii ilusasti ja tabavalt kirja panna. Just selle viimase lõigu juurde jõudsin ka mina välja. Jahimees kõige oma kirega ongi tänases ühiskonnas "väärakas". Aga ta on veel väärakam kui see viimane seltskond, keda seal nimetad. Miks? Sest jahimehe teod lõpevad verega. Kõik see laiem ühiskond ei suuda mõista kuidas saab keegi tegeleda millegi nii võikaga kui liha hankimisega läbi looma surmamise. See samune "laiem ühiskond" on väga lühikese aja jooksul langenud "õpitud abituse sündroomi". Mida rikkam ühiskond, seda kiiremini see langemine toimub. Jään lumme autoga kinni - 112 ja abi peab tulema! Ei ole vaja kaasas tassida lumelabidat ega näha ISE vaeva, sest ABI PEAB TULEMA! Hoidku jumal elektrikatkestuse eest, sest pärast 15 minutit on juba laibad taga. Söön kaalikaid ja juurikaid, kõhutäiteks ka vatti, muutun anorektikuks, 112 ja mind ravitakse terveks. Isegi kirikus ei ole tarvis käia, sest keegi PEAB minu eest palved ära pidama.
Ja nüüd tahad Sa öelda, et oled inimene, kes kaevab ennast ise lumehangest välja, kes saab hakkama elektrikatkestuse ajal ellujäämisega ja lõpuks veel kütid endale vabal tahtel ja kirega metsat ka toidupoolist. Sa pead ju hull olema! Ja sellised tulebki kastreerida! Aga jumala eest mitte neidsamuseid maha lõigates, vaid ikka keemiliselt! Sest siis pole verd näha! :D Nagu viinereidki külmletilt poekorvi pannes - pole verd, pole probleemi!
Jahil juhtub nii mõndagi... ja kõigil pole vaja kõike teada!
puugi
Postitusi: 1479
Liitunud: E Mär 05, 2012 7:08 pm

Re: Põlualune atavism - jahikirg

Postitus Postitas puugi »

Minule vähemalt tundub,et kõige rumalam ongi asja juures see kui rõhutatakse ennast kui suurt regulaatorit.Arvukuse reguleerijateks sobivad ka karud,hundid ja ilvesed.
Ainus asi mida nende reguleerimistega teha saab on see,et kohati söövad sead kõik põllud paljaks ja põdrad murivad noori männikuid.
Jahimehed peaksid ikka ise ka midagi ära tegema,et ühiskonnas paremas valguses olla.Ja oleks vaja vahest peeglisse pilk heita.
Kui paljud jahimehed on nõus üldse jahipidamisest loobuma?Väga suurele protsendile ei tähendaks see midagi kui üldse metsa ei pääseks!Minule on metsaskäigud sama tähtsad kui kalameestele jääl istumine ja saak ei ole üldse oluline.
22LR
Postitusi: 358
Liitunud: R Mär 04, 2005 12:34 pm

Re: Põlualune atavism - jahikirg

Postitus Postitas 22LR »

Olen soovitanud sellistele verd mittekannatavatele viinerisööjatele uurida kuidas lihakombinaadis(tapamajas ) viiakse läbi protsess" elusloomast letikaubaks".Mõnele on mõjunud ka ,enam ei targuta aga liha -vorsti sööb edasi.
Alati on rohkem kui 2 võimalust!
MLP
Postitusi: 466
Liitunud: T Jaan 17, 2012 8:20 pm

Re: Põlualune atavism - jahikirg

Postitus Postitas MLP »

unt kirjutas:H:Owl, Sa oled väga hästi väljendanud just minu eileõhtuseid mõtteid. Aga ei suutnud neid nii ilusasti ja tabavalt kirja panna. Just selle viimase lõigu juurde jõudsin ka mina välja. Jahimees kõige oma kirega ongi tänases ühiskonnas "väärakas". Aga ta on veel väärakam kui see viimane seltskond, keda seal nimetad. Miks? Sest jahimehe teod lõpevad verega. Kõik see laiem ühiskond ei suuda mõista kuidas saab keegi tegeleda millegi nii võikaga kui liha hankimisega läbi looma surmamise. See samune "laiem ühiskond" on väga lühikese aja jooksul langenud "õpitud abituse sündroomi". Mida rikkam ühiskond, seda kiiremini see langemine toimub. Jään lumme autoga kinni - 112 ja abi peab tulema! Ei ole vaja kaasas tassida lumelabidat ega näha ISE vaeva, sest ABI PEAB TULEMA! Hoidku jumal elektrikatkestuse eest, sest pärast 15 minutit on juba laibad taga. Söön kaalikaid ja juurikaid, kõhutäiteks ka vatti, muutun anorektikuks, 112 ja mind ravitakse terveks. Isegi kirikus ei ole tarvis käia, sest keegi PEAB minu eest palved ära pidama.
Ja nüüd tahad Sa öelda, et oled inimene, kes kaevab ennast ise lumehangest välja, kes saab hakkama elektrikatkestuse ajal ellujäämisega ja lõpuks veel kütid endale vabal tahtel ja kirega metsat ka toidupoolist. Sa pead ju hull olema! Ja sellised tulebki kastreerida! Aga jumala eest mitte neidsamuseid maha lõigates, vaid ikka keemiliselt! Sest siis pole verd näha! :D Nagu viinereidki külmletilt poekorvi pannes - pole verd, pole probleemi!


julgen väita, et need viimased on siiski väärakamad, usu mind nende teod lõppevad ka üsna sageli verega.... :wink:
sinu nukker noku!
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: Põlualune atavism - jahikirg

Postitus Postitas kakuke »

Olgem ausad, et eks ta selline paras sümbioos ole, et mis metsa ajab. Kui lähemalt hakata uurima, siis need kõige kõvemini karjujad, kes rõhuvad reguleerimisvajadusele, ikkagi ennekõike oma kirge kaitsevad selle läbi. Midagi peab ju põhjenduseks tooma (tundub, et see on asi, mis üldsusele kõige paremini peale läheb), et miks seda rahuldada. Need, kes kardavad ülereguleerimist (loe on küttimise vastu erinevatel põhjustel) need hakkavad välja tooma seda looduses nautlemise poolt. Eks selliseid asju vähe naljakas ole kõrvalt vaadata, aga päris asjast räägitakse harva.
Samas kui mõtlema hakata, siis tegelikult pole jahiulukit looduses, mis poleks läbi küttimise mõjutatav inimese käe läbi. Vaja on ainult tahet, (loe kirge sellega tegelda).
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
tihane
Postitusi: 75
Liitunud: N Jaan 20, 2005 10:06 am

Re: Põlualune atavism - jahikirg

Postitus Postitas tihane »

Mujal maailmas küll sellist asja ei häbeneta: http://www.guardian.co.uk/environment/g ... imals-meat. Nagu näete, nimetatakse seda "Green living"-uks. Võib-olla peaksime ka meie selle reguleerimise vajaduse hobuse asendama millegi kaasaegsema ja seksikama vastu? PR -i küsimus puhtalt...
skog
Postitusi: 150
Liitunud: R Mär 30, 2007 12:28 pm

Re: Põlualune atavism - jahikirg

Postitus Postitas skog »

Kui lugesin kommentaare "Imelooma" artikli kohta, siis enamust nendest olid õelad. Isegi väga õelad. Samas oli kommentaare tol momendil ca 200 ümber. Tuleb endale aru anda, et tihti võtavad sõna just need inimesed, kes soovivad õelutseda. Need kellele ei tule õelutsemine pähe, sõna ei võta. Sellega jääbki kommentaariumites tihti mulje, et jahimeeste maine on hiiglama kehv. Usun, et tegelik olukord on märksa parem. Nii nagu osa ühiskonnast jääb alati töötuks, jääb ka osa ühiskonnast alatiseks jahimehi või jahti või verd põlgavaks. Sellest ei saa üle ega ümber. Tihti olen ka oma tuttavate seas kuulnud ütlust, et eile nägin õhtul salakütte. Olen küsinud, kust sa tead, et need salakütid olid? Aga mis nad muud ikka olid, olen saanud vastuseks. Kummaline. Mittejahimeestel pole jahimeestest tegelikult selget kuvandit. Ja kuna jahimehed kütivad ka kõigile armsaid kitsi, siis pigem ongi kuvand negatiivne kui positiivne, sest see on ju palju turvalisem positsioon, kui pooldada verist tegevust. Peaksime enda käest küsima, milline siis peaks olema see õige kuvand jahimeestest, millisena me tahaksime, et meid nähtakse. Miks see üldse vajalik on? Mis oleks siis jahimeeste vaatevinklist teistsugune, kui jahimeestesse üdini "hästi" suhtutaks? Kas see kõik meile, jahimeestele üldse midagi juurde annab? Usun, et jahi, kui konkreetse protsessi osas midagi eriti teistmoodi ei olekski. Nii nagu saab jahimeest teinekord vihase maaomaniku käest pragada võib saada vaata et hulleminigi pragada liikluses, kui kellelegi jalgu jääd.(Viimaste kohta on sadu videosi netis)

Mulle väga meeldis üks Eesti kokasaade, kus Wend käib köögist kööki. Tol korral oli ta külas ühel Jaapanlasel. Wend küsis mitu korda, miks sa ikkagi valisid elamiseks Eesti? Jaapanlane vastas, sama oleks küsida, miks sa sündisid jaapanlasena?

Nagu siin foorumis ka varem on öeldud, jahimees ongi jahimees sellepärast, et ta tegeleb jahiga, jaht või üks jahi osa ongi lisasöötmine, loomade vaatlemine, autode poolt teede kõrvalt pooleks sõidetud kitsede ära koristamine, jahi käigus looma hukkamine, veri, soolikad, sitt, nahk, kondid, liha, šnitsel, karbonaad, vorst, šašlõkk, grill-liha, õlle, saun ja sõbrad.
Kasutaja avatar
Mägilanna
Postitusi: 197
Liitunud: L Mär 03, 2012 10:39 pm

Re: Põlualune atavism - jahikirg

Postitus Postitas Mägilanna »

Mul on see pilt alati suunurgad ülespoole vedanud :D Eks ta nii olegi..
Aga tõesti, kellena me tahame, et meid nähtaks?
Mulle tehti tore ettepanek osaleda nn Elavas Raamatukogus, kus olin raamat "Naiskütt" ja selle jaoks oli vaja teatud negatiivseid stereotüüpe, mida siis saaks ümber lükata või mille üle arutleda. Uurisin sõbralt, et noh räägi siis, millised need olla võiks. Kratsis teine kukalt ja tunnistas, et suurem osa stereotüüpidest on minuga tutvuse jooksul iseenesest kadunud. Ta küll ei mõista kõike jahist ja ei saa aru, aga kuvand on tunduvalt positiivsem kui seni :) Nii, et mis siis ikka, kui toimetada nii nagu ka kõnealuse diskussiooni tekitanud artiklis mainitud oli - püüame siis kõik olla need nö "tutvusringkonna toredad jahimehed" :)
Manused
401303_450757288312799_2040394507_n.jpg
"The more you practice the luckier you get!"
Fred Bear
Ahto Kattai
Postitusi: 2418
Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm

Re: Põlualune atavism - jahikirg

Postitus Postitas Ahto Kattai »

Ma märkasin juba mõni aeg tagasi mingi artikli komentaare lugedes ,et Mägilanna on jahimehe kuvandit upitamas.Jahimehega kui eksisteeriva nähtusega oli lepitud ,paha ,paha kohale oli tõusnud "verejanuline" vibukütt! :D
Pauli
Postitusi: 1291
Liitunud: E Nov 29, 2004 4:03 pm

Re: Põlualune atavism - jahikirg

Postitus Postitas Pauli »

On faktid ja emotsioonid. Fakte saab lahti seletada ja ära põhjendada, nende abil inimeste silmi avada ja ümber veenda. Faktide alla käivad arvukuse piiramine, liha hankimine, lisasöötmine jm sellised asjad. Emotsioone kas tuntakse või mitte - usku on väga raske muuta. Inimesele, kes postuleerib, et tema ei suuda verd näha vms, on täiesti lootusetu seletada, mis vägi see ikka on, mis mind fotoaparaadi asemel püssiga metsa ajab (käisin aastaid kaameraga ka, aga loobusin, sest aega polnud). Küsimus on muidugi ka selles, kui sügavale keegi enda sisse on vaadanud ja kui lahti ta selle jahikire on harutanud. Mina olen arusaamisele jõudnud, et sügaval kõigi muude asjade taga peitub üks pisike kuradike, mis on juba aastasadu tagasi põlu alla sattunud. Ja et mitte õli tulle valada, katsun ma seda avalikult õige nimega mitte nimetada. Ja ausaltöeldes on endal ka natuke helgem ja õilsam tunne, kui mõni asi maha vaikida (või vähemalt selle üle mitte arutleda).
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopis midagi hullemat.
Kasutaja avatar
H:Owl
Postitusi: 172
Liitunud: E Nov 19, 2012 3:30 pm

Re: Põlualune atavism - jahikirg

Postitus Postitas H:Owl »

puugi kirjutas:
Jahimehed peaksid ikka ise ka midagi ära tegema,et ühiskonnas paremas valguses olla.
.
Just nimelt! Minu küsimus aga on - kumba teed oleks õigem (targem) minna?
Kas rääkida "ühiskonnale" oma ajendite ja tegevuse ainult sellest osast, mis on võimalikult lihtsalt selgitatav ja eeldatavasti pikema seletamiseta heakskiidetav, kuid ei ole kogu tõde ega isegi mitte olulisem osa kogupildist?
Või tunnistada endale ja teistele ka keerukamate ja raskemini seletatavate asjaolude olemasolu meid liikuma panevas jõus?
Jutt on siinkohal siis jahipidamise kui nähtuse paremast valgustamisest, mitte mõne jahimehe kui üksikisiku vähestsest sotsiaalsetest oskustest või lihtsalt madalast IQ-st tingitud konfliktide silumisest.
Ja veel kirjutas puugi:
Kui paljud jahimehed on nõus üldse jahipidamisest loobuma?Väga suurele protsendile ei tähendaks see midagi kui üldse metsa ei pääseks!

Kui tõesti ongi nii, siis see "väga suur protsent jahimehi" käibki metsas mingitel muudel põhjustel kui mina ja paljud probleemid (ka uus jahiseadus) ei riivagi erilist avalikku huvi!
Mis seal`s ikka - jahikogemust mul on, keeled ka suus, pesen siis näo puhtaks, kraban mütsi pihku ja lähen mõne metsa-svenssoni kontori ukse taha jahisulase kohta küsima. Pinsini veel aega on, ehk jõuan veel oberjägerigi staatusesse tõusta?!
Ja mis tähendab öelda hüvasti
kärmele ponile ja jahile?
Elu lõppu ja kiratsemise algust

Pealik Seattle?
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Re: Põlualune atavism - jahikirg

Postitus Postitas aivar00 »

Kogu lugupidamise juures naissoo vastu - kuskilt jookseb ikkagi see piir mis peab jääma meestele. Ma ei vaidle sellele vastu kui naine on jahimees või töötab näiteks lihakombinaadis nn. "torkajana". Kui meeldib andku minna. Olgu kasvõi rekkajuht. Hakata aga kuulutama tervele ilmale, et jahimehed on verejanulised julmurid jne. - enne tuleks ikka peeglisse vaadata. Ja kes need püksikandjad on, kes selle naiste halaga kaasa lähevad :M Arvan, et üheks põhjuseks on enamjaolt üksikemadena poiste kasvatamine -nunnutatkse ainult emme seelikusabas olemisega, näppu lõikamise järel keelatakse nuga üldse katsuda - kui kaua võib inimestele abitust külge pookida :M . Kui "maarotid" lõpetavad oma tegevuse (vilja külvamise ning loomade lihaks kasvatamise), siis needsamad "õilsad hinged" on jälle tigedad, et süüa ei anta. Ajaloost meenutades saadi liha ikka loomade surmamisega. Seejärel kodustati osad loomad, et neid ei peaks mööda metsa taga ajama kui lihaisu tuleb.
Arvan, et kui asjadest räägitakse nii nagu nad reaalses elus on mitte ei ilustata, siis väheneks ka see jahimeeste vihkamine.
ikka lõbusalt
Vasta